§s 24 sätestatud väärteo tunnuste esinemist või puudumist. 3. Saata käesolev määrus kohtuvälisele menetlejale Tööinspektsioonile, Gonsiori 29, 10147 Tallinn, määruse koopiad kaebuse esitajale Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Pärnu mnt 41a, 10119 Tallinn ja kaebuse esitaja lepingulisele esindajale Advokaadibüroo Advocatus advokaadile Roman Levin, Pepleri 32, 51010 Tartu. 1 Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p 12 sätetele ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu lepinguline esindaja esitas kohtule kaebuse, milles taotletakse Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi 05.06.2012 ja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-juristi Elina Soometsa 11.05.2012 määruste tühistamist väärteomenetluse lõpetamise kohta väärteoasjas nr 3.2-2/1638 ja Tööinspektsiooni kohustamist jätkata väärteomenetlust Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu poolt 06.02.2012 kaebuses esitatud asjaoludel kontrollimaks, kas SA Viljandi Haigla tegevuses esinevad AÜS §
§s 24 sätestatud väärteo tunnused. Tööinspektsioonile esitatud esialgse kaebuse kohaselt on alates 01.02.2012 muudetud Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonna töökorraldust selliselt, et iga teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäeva öösel kell 20.00st kuni 08.00ni on tööl üks õde, mis on tõendatud tööandja koostatud tööaja arvestuse graafikuga. Kuni 01.02.2012 töötas igas öövahetuses kaks õde. Kaebuse kohaselt on tegemist töökorralduse olulise muudatusega, millega suureneb öövalves töötava ühe õe koormus ja pikeneb patsientide ooteaeg. Nimetatud töökorraldus on vastuolus Sotsiaalministri määrusega nr 103 kehtestatud Haigla liikide nõuded § 2 lg 7 p 2 kehtestatud nõuetega. Tööandja ei informeerinud ETK usaldusisikut sellest muudatusest vastavalt Töötajate usaldusisiku seaduse § 20 lg 1 p 2 ja§ 21 lg 1 sätestatule. Kohtuväline menetleja jättis kaebuse rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses asub kaebuse esitaja seisukohale, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluses jätnud täitmata oma põhifunktsioonid, sh süüdistus- ja uurimisfunktsiooni ning väärteomenetluse lõpetamisega rikutakse töötajate ning ETK kui ametiühingu õigusi ja vabadusi, sh õigust olla seaduses sätestatud juhtudel informeeritud ja konsulteeritud, samuti õigust kaitsele tööandja kohustuste rikkumisel. Kohtuvälise menetleja määrusest nähtuvalt kuulas kohtuväline menetleja väärteomenetluses üle kaks tunnistajat ja saatis tabenõude SAle Viljandi Haigla. Seega kogus kohtuväline menetleja tõendeid konkreetselt isikult SAlt Viljandi Haigla ning kaebuse esitaja ei saa aru, miks ei tunnistatud SA Viljandi Haiglat menetlusaluseks isikuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole 28.05.2012 esitatud kaebuses toodud argumente analüüsinud ega neile vastanud. Kaebuses leitakse, et asjas ei ole vaidlust selles, et SA Viljandi Haigla muutis haigla töökorraldust viisil, mis otseselt ja oluliselt mõjutas erakorralise meditsiini osakonna töökorraldust ja ei täitnud seadusest tulenevat kohustust ning ei teavitanud sellest muudatusest ETK usaldusisikut. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, et vaidlustatud määruses on asutud seisukohale, et töötajatele antav teave peab saabuma õigeaegselt, so piisavalt enne seda, kui infos kirjeldatavad tööalased tegurid hakkavad töötajaid tööalaselt mõjutama, enne kui sellekohaseid otsuseid tehakse, kuid samas ei rakendanud seda põhimõtet kaitsvaid norme SA Viljandi Haigla suhtes olukorras, kus on tegemist TUIS § 20 lg 1 p 2 rikkumisega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja poolt koos kaebusega kohtule edastatud dokumentidega ning täiendava järelepärimisega saadud ülejäänud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus ei pea vajalikuks peatuda järelevalvemenetluse küsimusel, mis puudutab SA Viljandi Haigla poolt ajavahemikul 01.02.2012 kuni 29.02.2012 Sotsiaalministri 19.08.2004 määrusega nr 103 kehtestatud Haigla liikide nõuded § 2 lg 7 p 2 nõuete rikkumist, kuivõrd vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 57, 60 lg 3 sätetele teostab tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete üle üldhaigla osas järelevalvet Terviseamet ning eelmärgitud rikkumise tuvastamine ei saa olla käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks ning Tööinspektsioonil puudub pädevus selles osas väärteomenetlust alustada. 2 Mis puudutab kaebuses viidatud AÜS § 263 ja TUIS § 24 sätestatud süüteokoosseisusid, asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud väited väärivad tähelepanu. Kohtule edastatud dokumentide kohaselt toimus erakorralise meditsiini osakonna õdede töökorralduse muutmise küsimuses koosolek 23.01.2012, millist koosolekut juhatas juhatuse liige Ü.Lumi ja osalesid juhatuse liige E.Kase, ülemarst M.Kallas, ülemõde I.Tropp, vanemõde E.Pärnaku, õed ja ETK president I.Luik. Koosoleku põhiteemaks oli erakorralise meditsiini osakonna õdede töökorralduse muutmine ning protokollist nähtuvalt avaldasid osakonna õed ilmselget vastumeelsust töökorralduse muutmisele. Töökorralduse muutmist toetasid mõlemad juhatuse liikmed, vanemõde ja ülemarst. Sellele järgnevalt kehtestati töökorralduse muudatus. Järgmine koosolek samal teemal toimus 14.02.2012, kusjuures koosolekul osales ka ETK usaldusisik Viljandi Haiglas M.Borgmann ning lepiti kokku, et alates 01.03.2012 töökorraldus muudetakse endiseks, veebruarikuu töötatakse muudetud töökorralduse alusel. Väärteomenetluses esitatud dokumentide kohaselt on asunud SA Viljandi Haigla seisukohale, et töökorralduse reeglite p 5.10 kohaselt tehakse tööajakava töötajale teatavaks vähemalt 5 päeva enne tööaja arvutamise aluseks oleva ajavahemiku algust ning see on kättesaadav kogu arvestusperioodi jooksul, mistõttu tehti töötajatele töökorralduse muudatus teatavaks oluliselt varem kui 5 päeva. Kohus asub seisukohale, et vaidlusalune tööajakava on hinnatav töökorraldusena, kuivõrd väärteoasjas leiduvatest dokumentidest nähtuvalt muutuvad selle muutmisel osakonna õdede tööaeg ja töökoormus ning need on töötaja jaoks olulised töölepingu tingimised. Kohus leiab, et selliste töökorraldust muutvate tööandja otsustega kaasnevad olulised muudatused töötajate töökorralduses TUIS § 20 lg 1 p 2 mõttes ning vastavalt sama paragrahvi lõike 1 sätetele on tööandja kohustatud sellistest muudatustest töötajaid informeerima ja neid konsulteerima. Vastavalt sama paragrahvi 21 lg 1 sätetele annab tööandja teavet viisil, mis võimaldab teabega põhjalikult tutvuda ja vajadusel valmistuda tööandjaga peetavateks konsultatsioonideks ning lõike 2 kohaselt on usaldusisikul õigus esitada kirjalik arvamus või teha ettepanek tööandjalt saadud teabe kohta või teatada soovist alustada konsulteerimist 15 tööpäeva jooksul teabe kättesaamisest arvates. Samas lõike 3 kohaselt algatab tööandja konsulteerimise seitsme tööpäeva jooksul konsulteerimise sooviavalduse kättesaamisest arvates. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on tööandja teavitanud töötajaid töökorralduse muudatusest 8 päeva enne töökorralduse muutumist ning eiratud on kõiki seaduses sätestatud tähtaegu, ootamata ära sooviavalduse esitamist. Seejuures nähtub olemasolevatest materjalidest, et töökorralduse muudatus oli juba kehtestatud ja tööandja esindajaid töötajate vastuseis ei huvitanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tööandja käitumises võivad esineda TUIS § 24 ja AÜS § 263 ettenähtud väärteotunnused. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kuulatud väärteomenetluses üle kaks tunnistajat, kuid määrusest ei ilmne, kes ülekuulatud tunnistajateks olid. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tunnistajatena üle kuulatud kaebuse esitajad Maire Borgmann ja Iivi Luik ning SAst Viljandi Haigla esitati teabenõude alusel väljanõutud dokumendid. Selliste tõendite kontrollimisega on kohtuväline menetleja piirdunud ning lõpetanud väärteomenetluse. Samas on nii esimesest kui ka teisest kaebusest ning ülekuulatud tunnistajate ütlustest ilmselgelt näha, et kaevati SA Viljandi Haigla kui tööandja, so juriidilise isiku tegevuse peale. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seetõttu on füüsilise isiku tegevus juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Vastavalt kohtupraktikale vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad süüteokoosseisu tunnused ning juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu ning tuleb tuvastada kas vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, so juhatuse liikme kaudu, mis ei pea veel tähendama seda, et see juhatuse liige on juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud. Seejuures võib juriidilise isiku seaduslik esindaja juriidilise isiku ülesannete täitmise vahetult või vahendatult edasi 3 delegeerida ning sel juhul on delegeeritud isiku teadmine ja tahe omistatav juriidilisele isikule kui see on seotud konkreetsele isikule pandud ülesannete täitmisega. Seejuures on vajalik tuvastada kas isiku käitumises esineb tegevus või tegevusetus ning tegevusetuse tuvastamise puhul tuleb tuvastada milline oli nõutav tegu ja kes oli selleks kohustatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kogu menetluse jooksul peale kahe ETL esindaja kedagi üle kuulatud ning väärteoasjas puuduvad andmed SA Viljandi Haigla juhatuse liikmete, ülemarsti, ülemõe, vanemõe selgitused, samuti ei ole üle kuulatud ühtegi osakonna õde, keda töökorralduse muudatus otseselt puudutas. Seega on väärteomenetlus olnud ühekülgne ja pealiskaudne ning menetluseseme olulised asjaolud on jäetud välja selgitamata. Kohtupraktika kohaselt on kohtuvälises menetluses juriidilise isiku huvides teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine oluline menetlusnormide rikkumine. Kohus leiab, et asjaolu, et väärteomenetluse ajal on tööandja endise olukorra taastanud ja töötajate õiguste rikkumise lõpetanud, ei ole õigusvastasust välistav asjaolu, vaid võib mõjutada Terviseameti poolt läbi viidavat järelevalvemenetlust. Alustatud väärteomenetlust aga ei oleks saanud lõpetada enne kui on tuvastatud juriidilise isiku huvides tegutsenud füüsiline isik ja võetud seisukoht tema ja juriidilise isiku vastutusele võtmise või vastutusele võtmata jätmise osas pärast kõigi tõendite kogumist ja kogumis hindamist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi 05.06.2012 koostatud määrus kaebuse rahuldamata jätmises ja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-juristi Elina Soometsa 11.05.2012 koostatud määrus väärteomenetluse lõpetamises kuuluvad VTMS § 79 lg 3 p 3 alusel tühistamisele ja väärteomenetlus väärteoasjas nr 3.2-2/1638 jätkamisele tuvastamaks SA Viljandi Haigla käitumises AÜS §
§s 24 sätestatud väärteo tunnuste esinemist või puudumist. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.