4-12-1040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2012, Tallinn Väärteoasja number 4-12-1040 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla, Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Alina Koop Irina Leetberg Tõlk Väärteoasi Andrei Trostini väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2, § 239 lg 1 p 1, § 242 lg 1 ja § 207 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.04.2012 otsus Kaebuse esitaja Andrei Trostin (ik: xxxxxxxx) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Andrei Trostin RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 13.04.2012 otsus Andrei Trostini väärteoasjas nr 4-12-1040 jätta muutmata.
- Andrei Trostini apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Taivo Veersalu koostas 24.02.2012 väärteoprotokolli nr AB 1300341 selle kohta, et Andrei Trostin juhtis 24.02.2012 kell 11.38 Tallinnas Sõle tänaval ja Paldiski maanteel mootorsõidukit xxxxxxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna juhtimisõigus on 1 kehtetuks tunnistatud. Samuti ei olnud ta nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, tal ei olnud esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistust ning mootorsõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. Trostin liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, § 33 lg 3, § 88 lg 1 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2, § 239 lg 1 p 1, § 242 lg 1 ja § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
- Leides, et A. Trostinit tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks.
- 13.04.2012 kohtuistungile menetlusalune isik A. Trostin ei ilmunud, kuid kutse oli allkirja vastu kätte antud tema täiskasvanud perekonnaliikmele. Seetõttu arutas kohus VTMS § 90 lg 1 alusel väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Maakohtu otsus
- 13.04.2012 otsusega karistas Harju Maakohus KarS § 63 lg-t 1 kohaldades A. Trostinit LS § 239 lg 1 p 1, LS § 201 lg 2, LS § 242 lg 1 ja LS § 207 järgi 7 päeva pikkuse arestiga. Apellatsioon
- Harju Maakohtu 13.04.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni A. Trostin, kes märgib, et ta ei saanud kohtuistungile ilmuda ja täiendavaid selgitusi anda, kuna tegeles sel hetkel juhutööga ning ei jõudnud seetõttu õigeaegselt kohtusse. Kaebaja on kohtu poolt mõistetud karistusega nõus, kuid palub kohtul määrata karistuse kandmine osade kaupa nädalavahetustel 2 kuu jooksul. A. Trostin põhjendab oma niisugust taotlust sellega, et tal on 6 kuu vanune laps ning tema 7 järjestikuse arestipäeva korral jääb tema naine pikaks ajaks üksinda ja tal on siis raske lapse ja enda eest hoolitseda, käia poes, arsti juures jne. Teisi abilisi sugulaste näol ei ole. Apellant märgib, et ta sai pärast pikka ootamist lõpuks koha juhiloa saamiseks vajalikele liikluse järelkoolituse kursustele, mis toimuvad tööpäeviti ning ta ei saa neid vahele jätta. Vastasel korral ei lubata teda eksamile ning ta peab kursused uuesti läbima, maksma täiendavalt 222 eurot ja ei saa lähiajal teha eksamit ARK-s. Juhiluba on aga tema jaoks väga oluline töö pärast ning ta peab selle saama nii kiiresti kui võimalik. Samuti pakutakse kaebaja väitel talle tööpäevadel juhutöid autoremondiga seonduvalt ning juhul, kui ta ei saa tööd vastu võtta, siis kaotab ka sellise sissetuleku võimaluse ning rohkem talle seda tööd ei pakuta. Lähtudes nendest asjaoludest oleks tal võimalik kanda karistust ainult nädalavahetustel. Eelnevalt kantud karistused on ta kandnud õigeaegselt ning probleeme seoses sellega ei tekkinud.
- Ringkonnakohtu istungil jäi A. Trostin esitatud kaebuse juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
- Seoses apellandi väitega, et ta ei saanud maakohtu istungile ilmuda ja täiendavaid selgitusi anda, kuna tegeles sel hetkel juhutööga, tuleb märkida, et kuivõrd kutse kohtuistungile ilmumiseks oli saadetud A. Trostini poolt kohtuvälisele menetlejale nimetatud ja väärteoprotokolli märgitud aadressil, kus võttis kutse vastu A. Trostini vanaema (tlk 26), siis luges kohus põhjendatult kutse A. Trostinile VTMS § 41 lg 2 kohaselt kätteantuks. Vastavalt nimetatud sättele antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, 2 antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui kutse on kohtumenetluse poolele kätte antud, kuid kohtumenetluse pool ei ole kohtuistungile ilmunud, võib kohus VTMS § 90 lg 1 alusel arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.
- A. Trostin taotleb apellatsioonis aresti ositi kandmise võimaldamist. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Maakohus ei ole A. Trostinile karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks, ning selliseid asjaolusid ei näe ka ringkonnakohus. 9.1 Apellatsioonile oli tõendina lisatud Mittetulundusühingu Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus ja A. Trostini vahel
- aprillil 2012 sõlmitud järelkoolituse leping (tlk 42-43), tõendamaks kaebaja väidet, et tal on vaja osaleda tööpäeviti toimuvatel liikluse järelkoolituse kursustel. Sellest lepingust aga ei nähtu järelkoolituskursuse toimumise konkreetset aega. Ringkonnakohtu istungil vastas A. Trostin kohu küsimusele koolituse aegade kohta, et vastav koolitus on tal läbitud. 9.2 See, et perekonnas on väike laps, ei ole ringkonnakohtu hinnangul selline perekondlik asjaolu, mis nõuaks 7-päevase aresti ositi kandmise võimaldamist. Kohtu küsimusele, kas lapsel või emal on selliseid terviseprobleeme, mis raskendavad iseseisvat toimetulekut, vastas A. Trostin eitavalt, kuid selgitas, et lapsega tegelemine on naise jaoks väsitav ja seetõttu on vajalik tema abi. Kohtukolleegium leiab, et väikelapse eest hoolitsemine võib küll olla väsitav, kuid see ei ole selline perekondlik asjaolu, mis nõuaks 7-päevase aresti ositi kandmise võimaldamist. Seitse päeva on suhteliselt lühike ajavahemik ning ei ole alust arvata, et A. Trostini eemalviibimine paneks perekonna eriliselt raskesse olukorda. Pealegi väitis A. Trostin, et oma juhutööde tõttu viibiks ta 45 päeva nädalas Eestist ära. Seega, kandes lisaks nädalavahetusel 2-päevast aresti, oleks A. Trostin samuti perest 7 päeva eemal. 9.3 Soovi, et aresti võimaldataks kanda nädalavahetustel osade kaupa põhjendas A. Trostin lisaks eelnevale ka vajadusega teha juhutöid. Kohtuistungil seletas A. Trostin, et tema töö seisneb selles, et ta käib teistest riikidest autodele varuosi toomas. Arvestades töö olemust ja seda, et tegemist ei ole ametliku töökohaga, ei panne A. Trostini karistuse kandmine töönädala sees tööandjat või muid isikuid raskesse olukorda, mis annaks põhjust võimaldada karistuse kandmist ositi nädalavahetustel.
- Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.04.2012 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-12-1040 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 3