p 12 sätetele ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Mihkel Nahkur esitas kohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kirjaliku hoiatamismenetluse nr 038069 lõpetamist ja LS § 21 lg 2 p 6 alusel määratud hoiatustrahvi tühistamist. Kaebust põhjendas kaebuse esitaja sellega, et LS järgi ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa. Nimetatud asukoht on aga täies ulatuses õueala. Seega peab kaebuse esitaja temale määratud trahvi ebaseaduslikuks. Isegi kui pidada Õismäe siseringteed sõidteeks, ei takistanud ega võinud takistada kaebuse esitaja auto jalakäijate liikumist, sest puhkepäevadel on Õismäe tee 26 lasteaed suletud ja jalakäijaid ei ole. Seega ei rikkunud kaebuse esitaja LS § 20 lg 1. Inspektor tõlgendas LS § 21 lg 2 oma suva järgi, sest samas kõrval olid autod pargitud 1 lähemale kui 5 m vöötrajale, kõnniteele, haljasalale, kollase joone äärde ja isegi ristmikule. Ühelegi teisele juhile peale tema trahvi ei määratud. Seega rikuti kaebuse esitaja õigust võrdsele kohtlemisele. Kohalik omavalitsus ja korrakaitseametid on teadlikud Õismäel valitsevast parkimiskohtade puudusest ja seni varem pole trahvi määratud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja esitatud kirjaliku hoiatusmenetluse materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt kaebuses märgitule taotles kaebuse esitaja, et kohus lõpetaks hoiatamismenetluse nr 038069 ning tühistaks hoiatustrahvi. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus hoiatamismenetluse lõpetamises ja selles menetluses tehtud hoiatustrahvi tühistamises ei tulene seadusest ning sellist lahendit kohus teha ei saa.
lg 3 sätetele on maakohtul kaebuse lahendamisel võimalik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
lg 1 sätetele on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Seega saab kaebust esitada kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Väärteomenetluses saab kohtuväline menetleja teha otsust kiirmenetluses ja üldmenetluses, so vastavalt kas VTMS § 55; 57 korras või § 73 lg 1 p 1; § 74 korras. Esitatud kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja aga vaidlustanud VTMS § 541 korras kohaldatavat kirjalikku hoiatusmenetlust, millises otsust ei koostata.
Trahviteate vaidlustamise kord on aga ette nähtud VTMS § 545 lõikes 1 ning kaebuse lahendamise kord on ette nähtud VTMS § 546 sätetega. Seega ei saa kirjalikus hoiatamismenetluses esitada kaebust VTMS § 78 lg 1 korras. Kui kaebuse esitanud isik oleks vaidlustanud trahviteate VTMS § 546 lg 6 sätestatud korras, olnuks kohtuväline menetleja kohustatud määrusega või menetlustoiminguga uuendama väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras ning sellele järgnevas menetluses oleks VTMS § 78 sätted kohaldatavad. Seega saaks kõne alla tulla vaid kohtuvälise menetleja juhi koostatud määruse tühistamise küsimus, kuid ühtegi menetlustoimingut kohus peatada ei saa, kuivõrd menetlus lõppes kirjaliku hoiatusmenetluse kohaldamisega. Esitatud kaebuses aga taotletakse hoiatusmenetluse lõpetamist ja hoiatustrahvi tühistamist, kuid ei taotleta Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 17.05.2012 koostatud määruse tühistamist.
lg 2 sätetele vaatab maakohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Seega ei saa kohus väljuda kaebuse piiridest ega seisukohta võtta kohtuvälise menetleja juhi 17.05.2012 koostatud määruse kohta, sest seda ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei hakka kohus ka analüüsima kaebuse esitaja teos liiklusalase väärteo koosseisu olemasolu või selle puudumist. Kaebuses on muu hulgas märgitud ka seda, et hoiatusmenetlusega on rikutud kaebuse esitaja õigust võrdsele kohtlemisele sellega, et ühelegi teisele juhile peale tema trahvi ei määratud. Juhul, kui kaebuse esitaja peab sellise väitega silmas asjaolu, mis oleks tõlgendatav VTMS § 79 lg 3 p 3 sätestatud kohtu pädevusena õiguse rikkumine kõrvaldada, siis asub kohus seisukohale, et võrdse kohtlemise õiguse rikkumist ei saa kohus antud asjas kõrvaldama 2 asuda. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et maakohtul puudub pädevus kohaldada VTMS § 541 lg 1 sätestatud hoiatusmenetlust ning kohus ei saa seetõttu ka võtta endale kohtuvälise menetleja rolli, määramaks hoiatustrahvi kaebuse esitanud sõiduki fotografeerimisel fotole jäänud teiste sõidukite juhtidele. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ühtegi Õismäe siseringteel parkimiskorda rikkunud sõiduki juhti ei ole karistatud. Seega on kaebuses esitatud väide võrdse kohtlemise õiguse rikkumise kohta paljasõnaline ja tõendamata. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.