) § 78 korras esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Security Systems OÜ esindaja Martin Vahteli esitatud kaebus rahuldamata.
Menetluse käik 16.11.2011.a kell 10:32 fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnik väärteo toimepanemise, mis seisnes selles, et mootorsõiduk Lexus registreerimismärgiga xxx oli pargitud Tallinnas Lõkke tn 3 kõrval osaliselt kõnniteel, kus ei olnud liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimist, millega rikuti LS § 20 lg 4 p 3 nõudeid ning rikkuja suhtes kohaldati kirjalikku hoiatamismenetlust. Eelnimetatud rikkumise kohta koostas kohtuvälise menetleja ametnik inspektor Riina Gumbälis 17.11.2011.a trahviteate nr 030376 ja otsustas Security Systems OÜ-d karistada liiklusseaduse § 241 lg 1 ja § 262 p 2 alusel hoiatustrahviga summas 20 eurot, juhindudes
OÜ Security Systems prokurist Martin Vahtel vaidlustas hoiatustrahvi. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor L. Sulg jättis Martin Vahteli esitatud kaebuse 07.12.2011.a läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud
lg 1 sätestatud nõuet rikkudes (kirjalikus hoiatamismenetluses määratud trahviteate vaidlustus ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega ja prokuura volitus sellele ei laiene). OÜ Security Systems prokurist M. Vahtel vaidlustas 07.12.2011.a kaebuse läbi vaatamata jätmise, põhjendades, et sõidukit kasutati trahvi saamise hetkel majandustegevuseks ning hoiatustrahv vähendab ettevõtte varasid, mistõttu on see kahtlemata seotud majandustegevusega. Tallinna Linnavalitsuse linnasekretär Toomas Sepp jättis 22.05.2012.a määrusega Security Systems OÜ kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht on seisukohal, et antud asjas ei oma tähendust asjaolu, kas trahviteate vaidlustus oli seotud ettevõtte majandustegevusega või mitte. Security Systems OÜ-le edastati kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus 07.12.2011.a.
lg 1 kohaselt on mootorsõiduki eest vastutaval isikul õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Seega oli osaühingu seaduslikul esindajal piisavalt aega, et esitada kohtuvälisele menetlejale kaebus uuesti allkirjastatuna selleks õigustatud isiku poolt, osaühing seda aga teinud ei ole. Täiendavalt selgitas kohtuvälise menetleja juht, et kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes
lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel, kuid trahviteate nr 030376 vaidlustamisel ei tuginenud kaebaja ühelegi eelviidatud alusele. Ühtlasi märkis kohtuvälise menetleja juht, et väärteoasjas kogutud tõenditelt on tuvastatav, et mootorsõiduk Lexus registreerimismärgiga xxx oli pargitud keelatud kohas, rikkudes LS § 20 lg 4 p 3 nõudeid. Security Systems OÜ esindaja Martin Vahteli kaebuse sisu Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Linnavalitsuse 07.12.2011.a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja Tallinna Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja juhi 22.05.2012.a määruse trahviteatele nr 030376. Kaebuse esitaja leiab, et Security Systems OÜ prokurist esitas kaebuse juriidilise isiku nimel tegutsedes juriidilise isiku esindajana. Prokuura on ÄS § 16 lg 1 järgi volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk reg.märgiga xxx on Security Systems OÜ omand. Seega on ebaõige kohtuvälise menetleja väide, et kaebuse esitaja ei ole sõiduki eest vastutav isik. Vaidlus on esindaja esindusõiguse ulatuses. Kaebuse esitaja leiab, et isegi juhul, kui prokuura volitusega antud esindusõigus ei sisalda endas õigust esitada juriidilise isiku nimel vaidlustust kirjalikus hoiatamismenetluses määratud trahviteatele, ei väära see fakti, et kaebuse on esitanud isik, kes on sõiduki eest vastutav (Security Systems OÜ). Ka juhul, kui kohtuväline menetleja leidis, et prokuristi õigus esindada Security Systems OÜ-d ei ole tõendatud, ei oleks ta tohtinud jätta kaebust läbi vaatamata, vaid oleks pidanud tegema
lg 1 alusel käiguta jätmise määruse ning andma tähtaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi seisukohaga, et hoiatustrahvi vaidlustamise õigus on ainult sõiduki vastutava isiku seaduslikul esindajal. Kohtuvälise menetleja juhi käsitluse järgi tehinguline esindaja hoiatustrahvi vaidlustada ei saa. Sellise teooria järgi ei saaks hoiatustrahvi vaidlustada ka klienti esitav vandeadvokaat, kuna viimane on samuti tehinguline esindaja. Kaebuse esitaja ei nõustu ka kohtuvälise menetleja juhi seisukohaga, nagu saaks hoiatustrahvi vaidlustada ainult
Viidatud sätetes ei ole tegemist vaidlustamise alusega, vaid ühele võimalikule vaidlustamise alusele sätestatud eritingimusega. Kehtivad sätted ei sea mingeid piiranguid vaidlustamise põhjusele. 2 Kohtu seisukoht
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Security Systems OÜ esindaja Martin Vahteli kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 07.12.2011.a ja 22.05.2012.a määrused tühistamata. Antud väärteoasjas on tuvastatud ning selles ei ole ka vaidlust, et 16.11.2011.a Tallinnas Lõkke tn 3 seisnud sõiduki Lexus reg.märgiga xxx , mille suhtes kohaldati hoiatamismenetlust, omanikuks on Security Systems OÜ. Vaidlus on tõusetunud selles, kas Martin Vahtel kui prokurist sai esitada juriidilise isiku esindajana kaebuse kohtuvälisele menetlejale Security Systems OÜ-le koostatud trahviteate vaidlustamiseks. Security Systems OÜ kui juriidiline isik saab osaleda väärteomenetluses üksnes esindajate kaudu.
lg 3 kohaselt, kui menetlusalune isik või süüdlane on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi.
lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusalusel isikul ja süüdlasel olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kaitsja volitusi tõendab volikiri. Seega võib juriidilisest isikust menetlusalune isik osaleda väärteomenetluses üksnes seadusliku esindaja või kaitsja kaudu. Kuigi
lg 1 kohaselt ei loeta menetlusaluseks isikuks sõiduki omanikku ega vastutavat kasutajat, kellele saadetakse trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses, ei tähenda väärteo toimepannud isiku teistsugune nimetamine kirjalikus hoiatamismenetluses, et antud menetluses oleks juriidilisele isikule ette nähtud teistsugune esindusõigus. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 34 lg 1 loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Prokuristi andmed on küll kantud äriregistri B-osa kaardile ning tal on vastavalt ÄS §-le 16 lg 1 õigus esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel, kuid prokurist ei ole osaühingu juhatus ega juhatust asendav organ, mis annaks talle õiguse osaleda menetluses äriühingu seadusliku esindajana
vastava sätte tähenduses. Kuna Martin Vahtel vaidlustas Security Systems OÜ suhtes koostatud trahviteate äriühingu prokuristina, mitte kaitsjana vastavalt
§-s 20 sätestatule või seadusliku esindajana, jättis kohtuvälise menetleja ametnik õigustatult esitatud kaebuse läbi vaatamata, juhindudes
§st 546 lg 2 p 2, kuna kaebus oli esitatud isiku poolt, kellel ei olnud õigust kaebust esitada.
lg 2 reguleerib konkreetsed juhud, mil kohtuväline menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata ning kaebuse esitaja viide, nagu tulnuks kohtuvälisel menetlejal teha
lg 1 alusel käiguta jätmise määruse ning anda tähtaeg esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks, ei ole põhjendatud. 3 Kuna Martin Vahteli kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtuvälise menetleja poolt oli seaduspärane, puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja määruste tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei pea kohus vajalikuks anda sisulist hinnangut aset leidnud rikkumisele ning selle vaidlustamise ulatusele. Kohus juhindub
1. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.