) § 227 lg 3 järgi ja karistada rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 600,00 EUR.
lg 5 p 2 järgi lisakaristust ja võtta Raigo Aolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
lg 1 p 1 ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.05.2012 otsuse alusel väärteoasjas nr 2373,12,002517 määrati Raigo Aole
S § 50 lg 1 p 2,
lg 5 p 2 järgi kohaldati Raigo Ao suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 3 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja väärteo faktilisi asjaolusid. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi vähendamist ning lisakaristuse tühistamist. Kaebaja märgib, et peab sageli viibima töölähetustes ning selleks on talle vajalik sõiduki juhtimisõigus. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt oli kiiruse ületamine sunniviisiline: Raigo Ao selgituste kohaselt teostas ta maantee sirgel ja avaral teelõigul möödasõitu autobussist. Kiiruse ületamine oli tingitud ohtliku olukorra ärahoidmise vajadusest: enne möödasõidu lõpetamist nägi kaebaja vastassuunast lähenevaid sõiduautosid. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole Raigo Ao kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 16.05.2012 otsus muutmata. Menetleja jätab asjas rahatrahvi ajatamise vajaduse kohtu otsustada. Kohtuvälise menetleja hinnangul järgiti 28.04.2012 kella 22:52 ajal liiklusjärelevalve käigus kaebaja sõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel mõõtemetoodika nõudeid, kiirusmõõteseade oli taadeldud ja tehniliselt korras. Kohtuväline menetleja osundab, et ükski õigusakt ei õigusta kiiruse ületamist möödasõidumanöövrit sooritades; tegemist on ühe ohtlikuma manöövriga liikluses ning
lg 1 p 4 kohustab juhti möödasõitu katkestama juhul, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebajale määratud karistus seaduslik: kaebajat on eelnevalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Kaebaja on järjekindlalt mõista andnud, et ei ole suuteline täitma
nõudeid ning seega tuleb ta ajutiselt liiklusest eemaldada. Erandlikke asjaolusid, mis tingiks kaebaja suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmise, ei ole. Oma töö iseloom oli kaebajale teada enne rikkumise toime panemist. Kaebajale on nii rahatrahv kui lisakaristus määratud minimaalmääras ning kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid. Kohtu hinnangul on kaebaja omaksvõtuga ning 28.04.2012 Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et kaebaja juhtis 28.04.2012 kella 22:52 Harju Maakonnas Kernu vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 42 kilomeetril, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Dodge Ram 1500 r/n XXXasulavälisel teel kiirusega 148 +/- 5 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 53 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 28.04.2012 kell 22:52 teostati Harjumaal Kernu vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 42 kilomeetril Raigo Ao poolt juhitud mootorsõiduki Dodhe Ram r/n CXC 148/S liikumiskiiruse mõõtmist. Kiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR AS008353 (seade testitud 28.04.2012 kell 19:00, seade töökorras). Mõõtmist teostati asulavälisel teel, ilmastik oli sademeteta, teeolud kuivad, tegemist oli kattega 2 sõidurea ja eraldusribaga teega, mõõtmise hetkel oli pime aeg. Mõõtmist teostati paigal seistes, jälgiti kiiremat objekti. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 1, vastassuunalisel sõidurajal. Sõiduk kiirendas intensiivselt, sooritades möödasõidu eesliikuvast sõidukist, mis liikus kiirusega 87 km/h. Seadme helisignaal oli ühtlane, seadme lugem oli 148 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 53 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, Raigo Ao allkirjastas protokolli. Kohtu hinnangul riimuvad kaebaja ütlused kiiruse ületamise kohta möödasõidumanöövri käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis esitatud andmetega rikkumise kohta; protokollist nähtub, et kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirus fikseeriti hetkel, kui kaebaja oli möödumas eessõitvast sõidukist. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 3 järgi.
Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 53 km/h.
lg 3 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 3 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni;
lg 5 p 2 järgi võib
lg 3 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist – 3 – 6 kuuni. Kohtuvälise menetleja 16.05.2012 otsuse kohaselt võttis menetleja Raigo Aole karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse isiku kahetsust. Karistuse määramisel arvestas menetleja asjaoluga, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – nii suures ulatuses sõidukiirust ületades juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetleja pidas lisakaristuse kohaldamist vajalikuks põhjusel, et Raigo Aol on varasemast kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest, samuti lähtus menetleja lisakaristuse kohaldamisel õiguskorra huvidest. Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. Kohtu hinnangul on menetleja Raigo Aole määranud karistuse seadusega kooskõlas, menetleja on karistamisel arvesse võtnud Raigo Ao isikut ja süü suurust. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kergem karistus tuleks määrata põhjusel, et kiiruseületamine oli vabandatav vastassuunast tulevate sõidukite poolt ähvardava ohu tõttu. Möödasõidumanööver ei ole kohustuslik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt sõitis kaebaja sõiduki ees olev autobuss kiirusega 87 km/h, mis on ainult 3km/h alla lubatud sõidukiiruse. Seega ei saa asuda seisukohale, et eesliikuv sõiduk sõitis põhjendamatult aeglaselt, takistades liiklust. Kuigi kaebaja väitis, et teelõik möödasõidumanöövri sooritamise hetkel oli sirge ja avar, selgitab kaebaja ühtlasi, et ületas nii märkimisväärselt kiirust vastassuunavööndis lähenenud sõidukite tõttu. Seega ei saa väita, et möödasõidumanööver oleks juba selle sooritamise alguses olnud 100% ohutu iseloomuga. Avaral ja sirgel maanteelõigul on võimalik sooritada möödasõit ka olukorras kus vastassuunavööndis olevad sõidukid on piisavalt kaugel ning ei ohusta lubatud kiirusega möödasõitu. Kohus nõustub menetlejaga selles, et möödasõidumanööver on maanteeliikluses üks ohtlikumaid ning kiiruse ületamist manöövri vältel kehtivad õigusaktid ei õigusta. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli mõõtmise hetkel pime aeg, mis muudab suure kiirusega teostatava möödasõidu veelgi ohtlikumaks. Kohtu hinnangul on Raigo Ao süü suur. Raigo Aod on eelnevalt kiiruse ületamise eest karistatud, määratud karistus – rahatrahv – ei ole isikut mõjutanud. Seega on põhjendatud talle lisakaristuse määramine. Kohtuväline menetleja on põhikaristustest valinud leebeima – rahatrahvi. Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid ja Raigo Ao eelnevat karistust arvesse võttes põhjendatud isikule määratud rahatrahvi vähendamine. Samuti ei ole põhjendatud lisakaristuse tühistamine. Menetleja oli nõus asjaoluga, et kaebaja tasub talle määratud rahatrahvi ositi. Kohtu hinnangul on trahvisumma – 600,00 EUR – võrdlemisi suur ning KarS § 66 lg 1 järgi võib kaebaja selle tasuda ositi, 6 kuu jooksul, igakuise maksega 100,00 EUR. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.