KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12249
(09278000133)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi E.M. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
- veebruari 2012 otsus Apellatsiooni esitajad Lõuna Ringkonnaprokuratuur Süüdistatav E.M. , isikukood: 390052227, XXX Kriminaalkorras karistamata Kaitsja Prokurör advokaat Aivar Hint Silva Rood RESOLUTSIOON
- Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
- veebruari 2012 kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot), sealhulgas käibemaks 16 eurot (kuusteist eurot), vandeadvokaat Aivar Hintile tema poolt E.M. le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 185 lg 2 alusel jätta eelnimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
- aprillil
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
- aprillist
- Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
- aprillist
- Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 8.veebruari 2012 otsusega mõisteti E.M. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks süü tõendamatuse tõttu. Maakohus arutas E.M. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 25.05.2009 kella 21.15 paiku Lemmatsi külas Ülenurme vallas Tartu maakonnas AS Olerex tanklas koos kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõidukisse Honda registrimärgiga XXX XXX 86,71 liitrit kütust A-95 koguväärtusega 79,25 eurot. Sellega pani E.M. toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtus E.M. ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Maakohus, hinnanud siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid kogumis, leidis, et E.M. ei viibinud 25.05.2009 kell 21.18 kuni 21.22 Lemmatsi tanklas ning ei pannud toime kütuse vargust, milles teda süüdistatakse ja tegelikud süüdlased on käesoleva ajani välja selgitamata. Seega tuleb E.M. süü tõendamatuse tõttu talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Maakohus asus seisukohale, et ainus vastuolu E.M. ütlustes seisneb selles, et ta ei ole varem öelnud, et üks auto süütevõti oli autos kindalaekas, vaid kinnitanud, et üks oli kodus ja teine tema käes. Seda vastuolu põhjendab E.M. sellega, et tema ütlusi ei pandud täpselt kirja. Kohtu hinnangul ei muuda see vastuolu E.M. ütlusi tervikuna ebausaldusväärseteks, kuna tegemist on mitteolulise ebatäpsusega. Maakohus, tuginedes Lemmatsi tanklas bensiini varguse hetkel töötanud tunnistaja M.S. ütlustele, tankla videosalvestisele, asitõendi vaatlusprotokollile ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 07.02.2012 päringule, on seisukohal, et 25.05.2009 kella 21.15 paiku Lemmatsi külas Ülenurme vallas Tartu maakonnas AS Olerex tanklas kasutati bensiini varguse toimepanemisel E. M. le kuuluvat sõiduautot Honda Accord registreerimismärgiga XXX XXX . Vaatlusprotokolli lisana olevatel fotodel kujutatud E.M. sõiduk vastab detailideni tankla salvestisel näha olevale sõidukile alates selle margist ja värvist, toonitud klaasidest, velgedest, vahtralehe märgist, sõidukis peegli küljes rippuvatest täringutest kuni registreerimismärgini. Videosalvestisel ei ole kindlalt tuvastatav vaid registreerimismärgi viimane täht, samas nähtub päringust, et registreerimisnumbrit XXX XXX kannab alates 21.10.1996 hoopiski sõiduk Opel Frontera, mis erineb oluliselt Honda Accordist ning neid sõidukeid ei ole võimalik segamini ajada. Seega ei saanud tanklasse sõitnud sõiduki registreerimismärk olla XXX XXX, vaid tegemist oli E. M.le kuuluva sõiduautoga Honda Accord registreerimismärgiga XXX XXX . Maakohus leidis, et kuigi bensiini varguse toimepanemisel kasutati E.M. le kuuluvat sõidukit, puuduvad tõendid selle kohta, et selle varguse pani toime E.M. . 2 Maakohus asus seisukohale, et Lemmatsi tanklasse sisenenud mehe puhul ei ole tegemist süüdistatava E.M. M. S. tundis kohtus ära süüdistatava mehena, kes sisenes 25.05.2009 Lemmatsi tankla siseruumi. Samas tema kohtus antud ütlused tanklasse sisenenud isiku välimuse kirjelduse osas ei lange kokku turvakaamera salvestisel oleva isiku välimusega. Samuti on ta kohtus ja kohtueelsel uurimisel kirjeldanud seda meest erinevalt. M.S. kinnitas kohtus, et eeluurimisel oli ta öelnud, et tankla siseruumi sisenes pikemat kasvu noormees (M. S. sõnul on pikka kasvu inimene umbes 2 meetrit pikk), kuid kohtuistungil kinnitas ta, et tankla siseruumi sisenes keskmist kasvu turskem 25-26 aastane noormees. Kuigi inimese pikkuse ja vanuse hindamine on subjektiivne ning üldtuntud on asjaolu, et kannatanu tajub kurjategijat ründe ajal tegelikkusest pikemana, ei saa eksimus olla nii suur, et kohtueelses menetluses pidas ta tankla siseruumi tulnud meest pikemat kasvu inimeseks, kuid kohtuistungil, olles näinud süüdistatavat uuesti, kinnitab, et Lemmatsi tankla siseruumi sisenes keskmist kasvu 177 cm pikk E. M. Samuti hindas M.S. meest oluliselt vanemaks. Arvestada tuleb ajalise faktoriga - sündmus toimus
- a mais, millele järgnevalt ei esitatud E.M. M. S. äratundmiseks. Seda enam tekitab kohtus kahtlusi M.S. poolt E.M. äratundmine ligi 3 aastat hiljem olukorras, kus süüdistatav on ca 20 kg raskem. Lemmatsi tankla 25.05.2009 videosalvestuselt on võimalik näha, et Lemmatsi tankla siseruumi sisenes pikemat kasvu turskem mees, kes on oluliselt vanem kui sellel ajal 19-aastane olnud E. M. Ei selle mehe piklik nägu, teravad näojooned, kasv ega vanus vasta E.M. välimusele talle süüks arvatud bensiini varguse toimepanemise ajal. Küll aga vastab videosalvestisel oleva tundmatu mehe välimus tunnistaja M.S. poolt eeluurimisel antud ütlustele, mis kinnitab veelkord, et tunnistaja on E.M. isiku osas eksinud ning tanklasse sisenenud noormees ei olnud E. M. Videosalvestisel olevat teist noormeest, kes oli Honda Accordi roolis, ei ole kohtueelsel uurimisel kindlaks tehtud, kuid teda ei ole ka kunagi seostatud E.M. isikuga. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista E.M. temale esitatud süüdistuses süüdi ning karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses s.o summas 290 eurot. Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus alusetult jätnud kõrvale usaldusväärsed tõendid ja rajanud otsuse üksnes süüdistatava ebausaldusväärsetele ja ennastõigustavatele ütlustele ning videosalvestisele. Kohtuistungil tundis tunnistaja M.S. süüdistatavas ära mehe, kes sisenes 25.05.2009 Lemmatsi tankla siseruumi. Maakohus on aga leidnud, et tunnistaja S. ütlused tanklasse sisenenud isiku välimuse kirjelduse osas ei lange kokku tankla turvakaamera salvestisel oleva isiku välimusega. Apellant leiab, et puuduvad alused tunnistaja M.S. ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Maakohus ei ole tunnistaja ütluste hindamisel arvestanud asjaolu, et inimese pikkuse ja vanuse visuaalne hindamine sõltub alati teataval määral ka hindajast -tema enese vanusest, pikkusest, varasemast elukogemusest ja muudest hindaja isikust lähtuvatest kriteeriumitest. Ülaltoodud põhjusel ei saa visuaalsel vaatlusel vanuse hindamisel tehtud eksimus, mis jääb 5-6 aasta piiresse, olla ütluste kahtluse alla seadmise aluseks. Videosalvestisel on tuvastatav sisenenud isikus mees, kes on turske kehaehitusega. Kuna isiku nägu on nähtav vaid häguselt, on tema vanus selle järgi tuvastatav väga umbmääraselt. Nähtav on vaid, et tegemist on alla keskea jääva ja samas mitte enam lapseeas meesisikuga, kelle vanusena ei ole 19 aastat kindlasti välistatav. 3 Apellant ei nõustu maakohtu väitega ka selles, et on kahtlane, et tunnistaja S. suutis E.M. kohtus ära tunda ligi 3 aastat peale sündmust ning seda olukorras, kus süüdistatav on varasemaga võrreldes ca 20 kg raskem. Apellant on seisukohal, et maakohtu järeldus tunnistaja kehakaalu suurenemise kohta põhineb pelgalt süüdistatava ütlustel. Maakohtu käsutuses polnud ühtegi teist tõendit, mis oleks kinnitanud süüdistatava kehakaalu väidetavaid muutusi. Samas omab aga olulist tähtsust asjaolu, et süüdistatav on kogu menetluse kestel andnud äärmiselt vastuolulisi ütlusi ning seetõttu ei saa neid käsitleda usaldusväärsetena ja tuleb tõendite hindamisel üldse kõrvale jätta. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks on ristküsitlusel avaldatud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Paar nädalat pärast kuriteosündmust kahtlustatavana ülekuulamisel väitis E. M, et tal ei ole juhtunu kohta midagi öelda. Kaks aastat hiljem kinnitas ta aga, et tankis kahtlustuses märgitud ajal koos K.T. hoopis Neste bensiinijaamas teisele autole kütust. Kohtus kinnitas süüdistatav juba kellaajalise täpsusega kuriteosündmuse ajal teises tanklas viibimist. Ei ole usutav, et aja möödudes mäletab süüdistatav sündmusi järjest detailsemalt. Tunnistaja K.T. ei kinnita E.M. viibimist kuriteo sündmuse ajal teises tanklas. Apellant leiab, et E.M. ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa võtta tõendina arvesse otsuse langetamisel. E.M. ütluste ebausaldusväärsust kinnitab aga veel kindlamalt asjaolu, et tema väidete kohaselt asus Honda registrimärgiga XXX XXX kuriteosündmuse toimumise ajal tema kodus, samas on tanklasalvestise vaatlusega tuvastatav eelnimetatud sõiduki asumine sündmuskohal. Maakohus leidis, et Lemmatsi tankla videosalvestiselt on võimalik näha, et tankla siseruumi sisenes pikemat kasvu, turskem mees, kes on oluliselt vanem kui sellel ajal 19-aastane olnud E. M. Samuti leiab maakohus, et selle mehe piklik nägu, teravad näojooned, kasv ega vanus vasta E.M. välimusele talle süüks arvatud bensiini varguse toimepanemise ajal. Apellant on seisukohal, et videosalvestise juba eelkirjeldatud kvaliteedist tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik teha tõsikindlaid järeldusi salvestisel oleva isiku näo, vanuse ja pikkuse kohta ega anda salvestisele nii märkimisväärset kaalu, kui seda on teinud kohus. Salvestise kvaliteedi kõrval ei võimalda üheselt tuvastada tanklasse sisenenud isiku näojooni ega kasvu ka kaamera võttenurk. Salvestiselt on tuvastatav kaamera asukoht ja see, et salvestamine on toimunud ülevalt alla. Kaamera vaateväli ei hõlma uksepiita, mille varjab ära teenindusleti ette jääv kaubariiul. Nimetatud asjaolud ei võimalda objektiivselt hinnata tanklasse siseneja tegelikku pikkust. Küll aga on tõendina arvestatavad kurjategijaga näost näkku kohtunud ja tema ära tundnud isiku, tunnistaja M.S. ütlused, mis koos faktiga, et kütusevarguse toimepanemisel kasutati süüdistatavale kuuluvat autot, kinnitavad kuriteo toimepanemist E.M. poolt. Kaitsja vastuväited Kaitsja esitatud vastuväidetes taolteb prokuröri apellatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja märgib, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt ning põhjendatult leidnud, et E.M. ei viibinud süüdistuses märgitud ajal Lemmatsi tanklas ning ei pannud toime kütuse vargust. Kaitsja viitab asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevale fototabelile 03.06.2009 (E. M.) ning 15.02.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ning tankla videosalvestiselt nähtuvale, milles kohaselt tanklasse sisenenud mees ei sarnane E. M. Samuti osundab kaitsja, et tankla töötajale tunnistaja M.S. le ei ole eeluurimise käigus menetleja poolt E.M. äratundmiseks esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri apellatsioonis toodud seisukohtadega ning kaitsja vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et prokuröri apellatsioonis toodu ei anna alust maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus, uurinud kohtumenetluses kõiki kogutud tõendeid, tuvastas, et E.M. tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista. Prokurör ei ole sellise järeldusega nõus ning taotleb kogutud tõendite ümberhindamist ning sellest tulenevalt ka E.M. süüdimõistmist.
- Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid kaalukaid põhjusi, mis tingiks käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite ümberhindamise ning sellest tulenevalt ka E.M. süüdimõistmise. Maakohus on kohtuotsuses käsitlenud kõiki tõendeid ning nende kogumile hinnangu andmisel esitanud asjakohased põhjendused, millele tuginevalt ei ole E.M. süüdimõistmine võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mistõttu kõiki kohtuotsuses kajastatut üle ei korda.
- Esmalt tuleb märkida, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 25.05.2009 kella 21.15 paiku pandi Tartu Maakonnas Ülenurme vallas Lemmatsi külas asuvas AS Olerex tanklas toime kütuse vargus. Maakohus luges tõendatuks, et kütuse varguse toimepanemisel kasutati E. M. kuuluvat sõidukit Honda Accord reg.nr XXX XXX ning ka selles asjaolus vaidlust ei ole. Seega on põhiküsimuseks, kas nimetatud varguse toimepanemises osales koos tuvastamata isikuga E.M. või mitte.
- Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohus alusetult kõrvale jätnud usaldusväärsed tõendid ja rajanud kohtuotsuse üksnes süüdistatava ebausaldusväärsetele ja ennastõigustavatele ütlustele ning videosalvestisele. Nimelt on tunnistaja M.S. kohtus tundnud E. M. ära mehe, kes sisenes 25.05.2009 Lemmatsi tankla siseruumi. 3.1 Seonduvalt tunnistaja M.S. ütlustega märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu istungil tunnistaja kinnitas, et süüdistatav on sama isik, kes sisenes 25.05.2009 tankla siseruumi ning tunneb ta ära näokuju järgi. Samuti selgitas tunistaja, et tanklasse siseneja oli keskmist kasvu. M.S. ütlustest selgub veel, et kohtueelsel uurimisel ta hindas tanklasse siseneja pikakasvuliseks 25-26 aasta vanuseks isikuks. Maakohus leidis, et tunnistaja M.S. ütlused ei veena kohut selles, et tanklasse sisenes 25.05.2009 just nimelt E.M. . Siinkohal käsitles kohus tunnistaja selgitusi isiku pikkuse ja vanuse seisukohalt. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta inimese vanuse ja pikkuse visuaalse hindamise hindaja subjektiivse aspekti. Sellise väitega ei saa aga nõustuda, kuna maakohtu otsuses on selgesõnaliselt öeldud, et inimese vanuse ja pikkuse hindamine on subjektiivne, mistõttu ei ole õige väita, nagu ei oleks maakohus nimetatud hinnangulist askpekti arvestanud. Samas tuleb rõhutada aga asjaolu, et tunnistaja väidab ära tundvat süüdistatavas just nimelt selle isiku, kes sisenes tanklasse 25.05.2009 alles kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus 07.02.2012, s.o pea kolme aasta möödudes. Lisaks sellele on oluline rõhutada sedagi, et pärast 2009 aasta mais toimunud kütuse vargust ei ole kohtueelse menetluse raames tunnistajale E.M. t äratundmiseks esitatud, mistõttu nõustuda tuleb maakohtuga, et süüdistatavas kütuse varguses osalenud isiku äratundmine tunnistaja poolt peaaegu kolm aastat hiljem tekitab kohtu jaoks kahtlusi. Apellant ei nõustu kohtuga selles, et süüdistatavas kütuse varguses osalenud isiku äratundmine on kaheldav ka seetõttu, et kolm aastat hiljem on süüdistatav ca 20 kg raskem. 5 Nimelt põhineb nimetatud maakohtu järeldus süüdistatava kehakaalu suurenemisest vaid süüdistatava kontrollimatul väitel. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava selgitused tema kehakaalu muutustest ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud ning sellistele tõenditele ei viita ka prokurör. Samas ringkonnakohus märgib, et käesoleva juhul ei ole ei maakohtu ega ka ringkonnakohtu jaoks järelduste tegemise aluseks mitte niivõrd süüdistatava E.M. võimalik kehakaalu muutus, kuivõrd kuriteos osalenud isiku kirjelduse kokkulangevus E.M. isikutunnustega tervikuna (sh pikkus, vanus, näojooned). 2.2 Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja M.S. kohtus antud ütlused tanklasse sisenenud isiku kirjelduse osas ei lange kokku turvakaamera salvestisel oleva isiku välimusega. Apellant on seisukohal, et videosalvestise kvaliteedist tulenevalt ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi salvestisel oleva isiku näo, vanuse ja pikkuse kohta, mistõttu ei oma prokuröri hinnangul nimetatud salvestis sellist kaalu nagu on sellele osundanud maakohus. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga, et 15.02.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olevalt videosalvestiselt nähtuv ei võimalda ümberlükkamatult järeldada, et tanklasse siseneja võis olla E.M. . Nimelt nähtub salvestiselt, et sisenejaks on pikemat kasvu meesterahvas, kelle näojooned annavad alust järeldada, et tegemist on oluliselt vanema isikuga, kui oli sel ajal 19 aastane E.M. . Samuti on mõningal määral nähtavad näojooned (piklik teravate joontega nägu), mis ei ole piisaval määral kokkulangevad E.M. välimusega (tl 11). Siinkohal on maakohus õigesti järeldanud, et tunnistaja M.S. poolt tema enda ütluste kohaselt kohtueelsel uurimisel antud tanklasse sisenenud isiku kirjeldus on kokkulangev videosalvestiselt nähtuva tundmatu isiku välimusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et apellant on oma järelduses samuti märkinud, et videosalvestiselt ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi seal nähtava isiku näo, vanuse ja pikkuse kohta, mistõttu ei saa süüdistuse seisukohalt nimetatud salvestist pidada ka E.M. süüd ümberlükkamatult kinnitavaks tõendiks. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et tunnistaja poolt maakohtus E.M. äratundmine ei saa olla veenvaks ja ümberlükkamatuks tõendiks E.M. süüküsimuse hindamisel eelkõige selle tõttu, et äratundmine on toimunud ca 3 aastat hiljem ning selgusetuks jääb, milliste konkreetsete tunnuste pinnalt on tunnistaja M.S. E.M. s ära tundnud 2009 aasta mais tanklasse sisenenud isiku. 2.3 Apellant leiab, et süüdistatava E.M. ütlused on ebausaldusväärsed ning neid ei saa võtta otsuse langetamisel arvesse. Ringkonnakohus märgib, et maakohus analüüsis kõiki E.M. poolt antud ütlusi ning muuhulgas leidis, et E.M. ütlusi ei saa lugeda tervikuna ebausaldusvääseteks, kuna tegemist oli mitteolulise ebatäpsusega (kohtuotsuse lk 3-4). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt E.M. ütlustele antud hinnanguga ning märgib, et E.M. end talle esitatud süüdistuses ei ole kunagi süüdi tunnistanud. Ringkonnakohus leiab, et süüdistataval on õigus anda selliseid ütlusi, mida ta kaitsetaktikaliselt vajalikuks peab. Samas tuleb märkida sedagi, et õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks ei ole kohtuotsuse kohaselt mitte süüdistatava süüd eitavad ütlused, vaid maakohtu poolt analüüsitud tõendite kogum, mis ei võimaldanud kohtul E.M. t süüdimõistvat kohtuotsust langetada. 2.4 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et olemasolev tõendikogum ei võimaldada tõsikindlalt järeldada, et 25.05.2009 Lemmatsi tanklas toime pandud kütuse varguses osales 6 E.M. . Kuna esinevad ümberlükkamatud kahtlused, on maakohtu poolt E.M. suhtes langetatud õigeksmõistev kohtuotsus põhjendatud. 2.5 Kaitsja esitas koos kirjalike vastuväidetega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks 45 minutit ning maakohtu istungi protokolliga tutvumiseks 25 minutit, so kokku 1 tund. Kirjalike seisukohtade koostamiseks kulus aega 1,5 tundi, seega on kaitsjal kulunud aega 5 pooltundi. Kokku taotleb kaitsja 96 euro väljamõistmist, milles sisaldub käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ning kaitsjale tuleb välja mõista 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Maarika Kuusk Mati Kartau 7 Aarne Sarjas