lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 180 trahviühikut summas 720 eurot ning
lg 3 p 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks kaebemenetluses Kohtuväline menetleja Igor Romanov, isikukood 36909112224, elukoht xxx, töötu Ida Prefektuuri esindaja vanemliiklusametnik Heiki Lindus RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus Menetlusalune isik OTSUSTAS: Jätta Igor Romanovi kaebus rahuldamata ja vanemliiklusametnik Heiki Linduse 29.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000773 sisuliselt muutmata. 1 Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahatrahvi summa 720 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Igakuiselt tasuda 60 (kuuskümmend) eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Rahatrahvi summa esimene makse tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 10220125142590. Juhtimisõiguse äravõtmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Liiklusseaduse § 127 alusel on Igor Romanov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 26.06.2012 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 21.06.2012 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 27.07.2012 ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 02.05.2012 koostas liikluspolitseinik Andres Hints väärteoprotokolli AB 1315033 Igor Romanovi selle fakti kohta, et tema 02.05.2012 kell 17.20 Ida-Virumaal Jõhvi linnas xxx asuva hoone juures juhtis mootorsõidukit seisundis, mil isiku organismis esines alkoholisisaldust 0,70 mg/l pluss miinus 0,05 mg/l kohta. Samuti sõiduki juhtimise ajal olid sõidukile paigaldatud naastrehvid, kuigi nende kasutamine on 02.05.2012 seisuga keelatud. Samuti oli sõidukil nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Nimetatud tegudega isik rikkus
lg 5, 73 lg 1 ja majandus- ka kommunikatsiooni ministri 13.06.2011 määruse § 42 lisa 1 kood 507 p 6 ning
I. Romanovi tegu on kvalifitseeritud
Väärteoprotokolli koopia on isikule kätte antud 02.05.2012 allkirja vastu ( lk 13). Vanemliikluspolitseinik H. Lindus tegi 29.05.2012 otsuse väärteoasjas, millega leidis, et isiku tegu on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning on kvalifitseeritav
Kuna mitu väärtegu on toime pandud ühe teoga nimelt sõiduki juhtimisel, tuleb karistust määrata KarS § 63 reeglite alusel ehk rangema sanktsiooni alusel
Karistuse määramisel arvestati, et isik tunnistab ennast süüdi. Juhtimisõiguse äravõtmist on kohtuväline menetleja põhjendanud asjaoluga, et alkoholisisaldus isiku organismis oli lähedane tulemusele, millest algab juba kriminaalvastutus. Teost tulenevate ohtude hindamisel arvestati, et kuna sõidukil puudus läbitud tehnoülevaatus, siis ei ole kinnitatud, et isik sõitis tehnokorras sõidukiga. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 180 trahviühikut summas 720 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 01.06.2012 saabus kohtusse I. Romanovi kaebus kohtuvälise menetleja 29.05.2012 tehtud otsuse peale, milles menetlusalune isik palub vähendada trahvi summat, lubada tasumine ositi ning tühistada juhtimisõiguse äravõtmine. Põhjenduseks on toodud asjaolu, et ilma autota sureb pere nälga, isik on töötu, abikaasal puudub töökoht, ülalpidamisel on kaks last ja puudub vara milles arvelt rahatrahv tasuda. Pere sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu 350-400 eurot kuus. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, palus tühistada otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas, samuti vähendada trahvi. Sisulisi põhjendusi ei ole esitatud, täiendavaid tõendeid ka mitte. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil seisukohale, kaebus tuleb jätta rahuldamata. Karistuse määramisel arvestati, et isik tunnistab ennast süüdi. Samas tegemist on ühe raskeima väärteoga -
Isik pani toime mitu väärtegu. Isiku organismis tuvastatud alkoholisisaldus oli lähedane tulemusele, millest algab juba kriminaalvastutus. Isik oli varem korduvalt karistatud, muuhulgas ka kriminaalkorras, samalaadse rikkumise eest. MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Tõendid Kohtuliku arutamise käigus esitatud tõendid on järgmised. 3 Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ta ei vaidlusta talle esitatud süüdistust, kuid ei teinud seda sihipäraselt vaid spontaanselt. Ta jõi õlut õhtul ja sõitis autoga. Sõites ei ole ta liikluseeskirju rikkunud. Ta jättis tähelepanuta, et autol puudub tehnoülevaatus. Kuna üks rehv oli katki, siis pani ta varurehvi, mis oli tõesti naastrehv. Menetlusalune isik võttis naastrehvi kasutamise, samuti tehnoülevaatuse puudumist omaks. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku ütlustes. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist lk 16 nähtub, et 02.05.2012 kell 17.40-17.48 tuvastati Igor Romanovil alkoholisisalduse piirmäära ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on 0,65 mg/l. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja. Menetlusaluse isiku ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on usaldusväärselt tõendatud järgmiste faktiliste asjaolude kogum, et 02.05.2012 kell 17.20 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Narva mnt 4c asuva hoone juures juhtis mootorsõidukit seisundis, mil isiku organismis esines alkoholisisaldust lõplikult 0,65 mg/l kohta. Samuti sõiduki juhtimise ajal olid sõidukile paigaldatud naastrehv. Samuti oli sõidukil nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Asjassepuutuvad normid Süüdistuse osa puudutab
lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Süüdistuse osa puudutab
lg 1 sätte rikkumist.
-ga: § 242. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine
Süüdistuse osa puudutab
lg 2 sätte rikkumist.
süüteokoosseis ei ole iseenesest blanketne, mille dispositsioon (teo kirjeldus normis) on formuleeritud kui “nõuete rikkumine“, nõuded ise on aga sätestatud muus õigusaktis, mille tõttu on vajalik viide muule õigusaktile. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud piisava selgusega, et ta juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud läbitud tehnoülevaatust. Tegelikult rikkuski isik määruse nr 77 § 3 lg 2 sätet. Nimetatud kohtuvälise menetleja rikkumine ei takista teo tuvastamist ja selle õiget kvalifitseerimist
järgi.
Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimine Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kuna isiku juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud läbitud korraline tehnoülevaatus, rikkus ta majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse nr 77 § 3 lg 2 nõuet, mille eest on
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et sõites mootorsõidukiga olles alkoholi tarvitanud, samuti ilma tehnoülevaatuseta ja sõidukile oli paigaldatud sel ajal keelatud naastrehv, rikkus menetlusalune isik
-st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS I.Romanov on ühe teoga toime pannud mitmele eri süüteokoosseisule vastava väärteo. Seetõttu kohaldatakse KarS § 63 lg 1 järgi üks põhikaristuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja ametnik seda põhimõtet järginud ning karistuse määranud
S § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuväline menetleja on õigustatult arvestanud karistuse määramisel asjaolu, et isik tunnistab ennast süüdi, mis osutab isiku puhtsüdamlikule kahetsusele, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Muid kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 7 Nimetatud süüteo eest võimaldab
lg 3 kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. I.Romanov pani toimeühe teo, millega täitis kolm erinevat väärteokoosseisu, mis on kõik ohudeliktid- mootorsõiduki juhtimine alkoholisisaldusega organismis, ilma tehnoülevaatuseta ja sõitmisel kasutas naastrehvi keelatud ajal. Mootorsõiduki juhtimine alkoholisisaldusega on üks rangemaid rikkumisi, mis seab tõelisse ohtu kaasliiklejate elu ja tervist. Sõitmine autoga, mille kohta ei ole andmeid, et ta oleks tehniliselt töökorras, veelgi suurendab ohtu kaasliiklejaile. Menetlusalune isik sõitis autoga ühest linnas teisse, see tähendab, et ta pidi sõitma maanteed, kinni peetud ta oli aga Jõhvi linnas. Seega ohustatud olid nii liiklejad linnas (muuhulgas jalakäijad) kui ka maanteel liiklejad, kus on lubatud kiirus 100 km/h (Tallinn-Narva mnt, teelõik Jõhvi - Kohtla-Järve) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. I.Romanov on varem väärtegude ja kriminaalkorras karistatud isik, karistusandmed ei ole kustunud (pahaline karistus on täidetud 18.02. 2010, seega kustuvad karistusandmed karistusregistri seadusel alusel 3 aastal jooksul alates rahalise karistuse tasumisest 17.02.2013. I.Romanov oli karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 2005 aastal rahatrahviga 306,78 eurot, trahv ei olnud tasutud, 10.10.2007 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 511,29 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, rahaline karistus on täidetud. Sellest tulenevalt on igati loogiline, et karistuse vajaliku mõju saavutamiseks on rahalise laadi karistuse määr peab olema vähemalt samasugune nagu eelmisel korral sama rikkumise eest. Eelmine kriminaalkuriteo eest mõistetud rahaline karistus 511,29 eurot ei osutanud isikule piisavat mõju, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Antud väärteoasjas on alkoholisisaldus menetlusaluse isiku organismis 0,65 mg/l kohta, mis on tõesti lähedane tulemusele, millest algab kriminaalvastutus – 0,75 mg/l kohta. Samal ajal
lg 2 näeb põhikaristusena ette kergema karistuse liigi – rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot. Selles mõttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsustus karistuse määra kohta 180 trahviühikut summas 8 720 eurot on igati loogiline ja põhjendatud, arvestades, et isik pani toime ühe teoga kolm erinevat väärtegu. Kuna I. Romanov on varem juba karistatud ka juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja ka pärast seda pani toime samalaadse rikkumise väärteokorras, on ka kohtu jaoks selge, et ainult rahalise laadi karistuse puhul ei ole karistamise eesmärgid enam saavutatavad. Kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud lisakaristuse määr 4 kuud on
I.Romanov osutas oma kaebuses asjaolule, et ilma juhtimisõiguseta sureb ta pere nälga. Samas ei ole menetlusalune isik esitanud kohtule ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, kuidas võib 4-kuuline juhtimisõiguseäravõtmine konkreetselt ohustada tema abikaasa ja laste elu. Kohus märgib, et pigem menetlusalune isik seadis ohtu palju elusid, kui asus juhtima mootorsõidukit mil organismis esines alkoholisisaldus 0,65 mg/l kohta. Kui pere sissetulekuks on pereisa juhutöödest tasu 350-400 kuus, ilmselt ei ole kohustuslik, et töö tegemine oleks võimalik üksnes juhtimisõiguse olemasolul. 4-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei ole niivõrd pikaajaline, et tekitab menetlusalusele isikule ja tema perele põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid kannatusi. Juhutöödel käimiseks on võimalik kasutada ühistransporti, nagu seda teevad elanikud, kellel ei ole üldse juhtimisõigust ega autotki. I.Romanov, vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui I. Romanovile ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. I. Romanov, olles teadlik endal lasuvatest perekondlikkest kohustustest, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist. Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. KOHTU MEETMED I.Romanovi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja temasuhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik H. Linduse poolt tehtud 29.05.2012 otsus väärteoasjas 2401,12,000773 sisuliselt muutmata. 9 Kuna menetlusaluse isiku poolt on esitatud tõend lk 4, et ta võttis ennast arvele Töötukassasse alates 01.06.2012, on põhjendatud kergendada rahatrahvi tasumise korda KarS § 66 mõttes, lubades tasumine ositi igakuise maksena 1 aasta jooksul, igakuiselt tuleb tasuda 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.