4-12-3154/2

Väärteoasi nr.4-12-3154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.juulil 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-3154 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Veljo Vitsur väärteoasi Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 2; § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik Veljo Vitsur isikukood 38308260241, kodakondsus: Eesti Vabariik, elukoht: xxx, ametlikult ei tööta. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu Süüdi tunnistada Veljo Vitsur Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 2; § 242 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 20 (kakskümmend) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 05.07.2012.a. kell 14.07 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt on 05.07.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1306685 selle kohta, et Veljo Vitsur 05.07.2012.a. kella 14.07 ajal Peterburi tee 77, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond liikus J.Smuuli tee suunas juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga ja juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg. 2 p. 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit ja isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Veljo Vitsur rikkus LS § 33 lg 3; § 90 lg 1 p 3; § 88 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 2; § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 06.07.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Veljo Vitsur kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb oma ütluste juurde. Kahetseb väga. Palub mõista vähem aresti kui seda palutud. Osa eelmisest arestist on kandmata, kuna sõber ei tahtnud sõita, siis pidi sõitma, kuna töö on vaja teha. Trahvid on maksmata, kuna kõik raha kulub perele. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Veljo Vitsur ´it tuleks karistada LS § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 2; § 242 lg 1 järgi arestiga 25 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka eelnev arest 15 päeva ei ole mõjutanud õiguskuulekale käitumisele. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 2; § 242 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü täieliku omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.3); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t lk.9); teatisega ( t lk.10-12) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Veljo Vitsur ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Veljo Vitsur ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, Veljo Vitsur ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Veljo Vitsur ´i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Veljo Vitsur ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Veljo Vitsur ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Veljo Vitsur ´it on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Veljo Vitsur ´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 27.03.2012.a. kohaldatud karistusena 15 päeva aresti Harju Maakohtu poolt, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isiku ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et Veljo Vitsur suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 2; § 242 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 2