1-11-5819/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-5819 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk Kriminaalasi Andre Paasi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. veebruari 2012 otsus Apellatsiooni esitaja Andre Paasi kaitsja advokaat Mall Saar Prokurör Terje Aleksašin Andre Paas, ik 38910042725, XXX; varem kriminaalkorras karistatud kaks korda Advokaat Anne Vissak Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Maakohtu otsus Andre Paasi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
4. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
5. Tartu Maakohtu
6. veebruari 2012 otsusega tunnistati A. Paas süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg kestusega 3 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus, suurendades raskeimat karistust, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Tartu Maakohtu Võru Kohtumaja
7. jaanuari 2011 otsusega mõistetud karistuse arvelt ning mõisteti A. Paasile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud vangistust. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristusest, s.o 9 kuud vangistust jääb A. Paas eelmise kohtuotsusega mõistetud 4 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse osas vabastatuks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
8. jaanuari 2011 otsuses kajastatud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 kuud 3 päeva vangistuse osas määras kohus, et nimetatud karistuse osa ei pöörata KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel täitmisele, kui A. Paas ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. A. Paas tunnistati süüdi selles, et ta 5.augustil 2010 kella 1.30 paiku tungis koos seni tuvastamata isikuga avatud akna kaudu sisse XXX asuvasse V. ja R.L. elumajja, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid vallasasju kogusummas 1623.34 eurot. Kohtuotsuse peamised motiivid on järgmised. 1.1 Kannatanu R.L. kinnitas kohtuistungil, et 05.08.2010 kell 01.30 öösel pandi tema majast toime vargus. Kannatanu ärkas öösel ja nägi, kuidas kõrvaltoas keegi kummardus kummuti juures, teine isik seisis tema kõrval ning siis jooksid isikud minema. R.L. vaatas aknast välja ja nägi, et valgustusposti all seisis Andre Paas, kes vaatas talle otsa ja kannatanule tundus, et ootas kedagi. Kannatanu tundis Andre Paasi ära juuste ja kasvu järgi. Kannatanu ütlused ja viited süüdistatavale on olnud järjekindlad, ühesugused ja põhjendatud. Kohtul puudub alus neid ütlusi mitte uskuda ning peab kannatanu põhjendusi selles osas, et süüdistatava tunneb ta ära seoses sellega, et tal oli teda võimalus vaadelda, kui sissetungijatest üks seisis tänaval lambi all, veenvateks. 1.2 Sündmuskoha vaatlusprotokoll 05.08.2010 koos fototabelitega kinnitab, et XXX elumaja elutoa vasakpoolse aknalaua ja aknaraamide töötlemisel daktopulbriga muudeti nähtavaks naha papillaarkurrustiku jäljed. Aknalaualt võeti kokku 7 naha papillaarkurrustiku jälge, mis kopeeriti tõmmiskilele ja kleebiti aluspaberile (foto 7). Töödeldes daktopulbriga alkoholipudelit „Baron Kadarka“ ilmus nähtavale 3 naha papillaarkurrustiku jälge, mis kopeeriti tõmmiskilele ja kleebiti aluspaberile (foto 9). Töödeldes daktobulbriga alkoholipudelit „Piparmündi liköör“ ilmus nähtavale 1 naha papillaarkurrustiku jälg, mis kopeeriti tõmmiskilele ja kleebiti aluspaberile (foto 10). Ekspertiisiaktiga nr SS-0232-10/3028 03.12.2010 on tõendatud, et sündmuskoha vaatlusel 05.08.2010 Võru linnas XXX elumajast avastatud ning üheteistkümnele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida viis sõrmejälje fragmenti ja kaks peopesajälje fragmenti. Tuvastatust kaks sõrmejälje fragmenti on jätnud kannatanu V.L. vasaku käe nimetissõrmega (kahel korral), ühe peopesa fragmendi on jätnud kannatanu R.L. vasaku käe peopesaga ning kaks sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Andre Paas parema käe nimetis- ja keskmise sõrmega. Ühte sõrmejälje fragmenti ja ühte peopesa fragmenti ei ole jätnud kannatanud V.L., R.L. ega kahtlustatav Andre Paas. 1.3 Kaitsja väite osas, et ekspertiisiakt ei ole kohtukõlbulikuks tõendiks, märkis kohus järgmist. Ekspertiisiakt peab esmajoones kirjeldama eksperdi teostatud uuringuid ja nende tulemuste hindamise andmeid ning arvamuse põhjendust (KrMS § 107 lg 3). Seega peavad eksperdi järeldused tuginema faktilistele asjaoludele, mis on arvamuse andmise aluseks. Kahtlemata on ekspertiisiakti kõigil osadel oluline tähtsus ekspertiisiarvamuse kui tõendi hindamisel, kuid kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus vaid ekspertiisiakti lõpposale – eksperdiarvamusele, s.o tõendiks ei ole ekspertiisi 2 põhiosas märgitu. Teostatud ekspertiiside läbiviimise üksikasjalik kirjeldus on arhiveeritud ekspertiisiasutuses ning seda on võimalik vajadusel kasutada ja seda ka täiendekspertiisi käigus. Ekspertiisiks kasutatavate meetodite kirjeldused on ülipikad, mistõttu märgitakse ekspertiisiakti vaid viide meetodile. Ekspertide poolt kasutatud meetodid on akrediteeritud ja see tähendab, et ekspertiisiks kasutatavad meetodid ja labori kompetentsus ning pädevus on ametlikult tunnustatud. Käesolevas kriminaalasjas koostatud sõrmejäljeekspertiisi akti põhiosas on esitatud ekspertuuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed, lühidalt märgitud analüüsiks kasutatud meetod, samuti näidatud selle meetodi kasutamise põhjal saadud tulemus. Arusaadav on, milliste andmete alusel on ekspert teinud süüdistatavat puudutava järelduse. Seega leiab kohus, et puudub alus lugeda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi sõrmejäljeosakonna poolt teostatud sõrmejäljeekspertiisi akti mittelubatavaks tõendiks, sest ka nimetatud akti koostanud ekspert on juhindunud ekspertiisi teostamisel ja oma arvamuse kujundamisel meetoditest, mis on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud kujul vastab ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele.
9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja advokaat M. Saar, kes palub maakohtu otsus tühistada ning A. Paas talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellandi põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Kaitsja hinnangul ei ole kannatanu R.L. ütlused usaldusväärsed. Kohtueelses menetluses talle A. Paasi äratundmiseks ei esitatud, küll näidati talle politseis A. Paasi fotot. Ka on R.L. ütlused vastuolus kannatanu V.L. ütlusega, kes on väitnud, et ta ei näinud sissetungijaid näost-näkku ka aknast välja vaadates, kuna nad olid seljaga tema poole. Seega ei kinnita tema ütlused R.L. väiteid selle kohta, et üks meestest seisis valgustuslambi all ja teda oli võimalik näha. 2.2 Apellant leiab jätkuvalt, et usaldusväärseks tõendiks ei ole ka ekspertiisiakt, mida tuleb hinnata tervikuna. Selle põhiosas esitatud andmed võimaldavad veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ja jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiaktis on vaid nenditud, et tõmmiskilel olnud ja A. Paasi sõrmejälgede vahel avastati kokkulangevus. Milliste andmete alusel selline järeldus tehti, ei ole võimalik aru saada
10. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku
11. aprilli 2012 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega
12. aprillini
13. 3.1 Apellatsioonile esitatud vastuses palub prokurör jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör peab ekspertiisiakti kohtukõlbulikuks tõendiks, samuti puudub tegelikkuses vastuolu kannatanute ütlustes, millele kaitsja viitab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning tutvunud prokuröri esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
14. Kriminaalkolleegium ei soostu apellandi seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas puudub usaldusväärne/kohtukõlbulik tõenduslik baas, mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt lahendada A. Paasi süüküsimus talle etteheidetavas kuriteos. Soostudes täiel määral maakohtu asjassepuutuvate 3 seisukohtadega ning pidamata vajalikuks neid korrata, sedastab ringkonnakohus apellandi seisukohtadele vastates vaid järgnevat.
15. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et esinevad vastuolud kannatanute ütlustes. Tõsi, kannatanu V.L. on erinevalt R. L. kinnitanud, et tema korterisse tunginud isikuid näost-näkku ei näinud (vt tlk 54jj). See aga ei tähenda, et automaatselt võiks või tuleks kahtluse alla seda kannatanu R.L. ütlused, kes tundis ühes nende elukohta tunginud isikus ära süüdistatav A. Paasi. Nimelt on kannatanud samal ajal kinnitanud, et nad tajusid toimunut erinevalt. Kannatanu R.L. on kestvalt väitnud, et korteris olnud sissetungijad põgenesid läbi akna ning kui ta koheselt neile akna juurde järgnes, märkas ta neist ühte, kes seisis tänavavalgusti all (R.L. oletuse kohaselt teist sissetungijat oodates) ning talle seejuures otsa vaatas (seda asjaolu on kannatanu kirjeldanud tlk 5254 kokku kolmel korral). Kannatanu V.L. on seevastu kirjeldanud, et selleks ajaks kui tema akna juurde jõudis, nägi ta korterisse tunginud isikuid ainult lahkumas, kusjuures nad olid seljaga tema poole (tlk 54). Enda hilisemat reageerimist võrreldes R. L. on V.L. selgitanud seejuures asjaoluga, et tal on kehv kuulmine ning „abikaasa on erksam“ (samas). Seega puudub tegelikkuses kannatanute ütlustes vastuolu, millele apellant viitab ning sellel küsimusel ringkonnakohus täiendavalt ei peatu. 5.1 Tagajärjetuks jääb apellatsioon ka osas, milles kaitsja leiab, et usaldusväärsed ei ole kannatanu R.L. ütlused selle kohta, et ta tunneb ühes sissetungijas ära A. Paasi. Nagu öeldud, kirjeldas kannatanu maakohtus korduvalt ühe sissetungija nägemise asjaolusid ning sarnaselt maakohtule ei näe ringkonnakohus alust selles kahelda. Põhjust ei ole asuda ka seisukohale, et kannatanule võimalike kahtlusaluste piltide näitamisel oleks rikutud kriminaalmenetlusõigust. Põhimõtteliselt peaks asi toimuma tõepoolest järgmiselt – isik kirjeldab menetlejale enda poolt tajutu piires, milliseid äratundmist võimaldavaid tunnuseid ta enda poolt nähtud isiku puhul märkas, need ütlused/kirjeldused kajastatakse ülekuulamisprotokollis, millele järgnevalt toimub võimalike kahtlusaluste äratundmiseks esitamine või siis ka lihtsalt (nagu praegusel juhul) politsei käsutuses olevate piltide näitamine kannatanule/tunnistajale. Selle (võimaliku) äratundmise usaldusväärsust saabki hinnata vastavalt sellele, mida on eelnevalt kannatanu menetlejale avaldanud ning mis on leidnud ülekuulamisprotokollis fikseerimist. Praegusel hetkel puudub alus väitmaks, et sellisel viisil kohtueelses menetluses ei toimitud. Kohtueelses menetluses võimalikult toimunud kannatanu ülekuulamise protokolli ei ole keegi menetlusosalistest R.L. ristküsitlemise käigus pidanud vajalikuks avaldada, et selle alusel siis väita, et kannatanu ei ole enda nähtud sissetungija kirjelduse kohta avaldanud mitte midagi või ei vasta see esmaselt menetlejale antud kirjeldus A. Paasi tegelikule välimusele. Ehk siis menetluslikult on praegune olukord järgmine – kohtueelses menetluses on kannatanu talle esitatud fotode alusel ühes sissetungijas tundnud ära A. Paasi, ta on olnud sellel seisukohal ka kohtumenetluses, seejuures on ta arusaadavalt ning usutavalt kirjeldanud A. Paasi nägemise asjaolusid. Et äratundmisele eelnevalt ei oleks tema käest äratundmiseks esitatava isiku välimuse kohta küsimusi esitatud ja need oleks nõutaval kujul jäänud fikseerimata, ei ole kohtule esitatud tõendusliku baasi alusel sedastatav, mistõttu jätab ringkonnakohus kaitsja sellekohase väite kui paljasõnalise tähelepanuta.
16. Nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et ekspertiisiakt on käesoleval juhtumil kohtukõlbulikuks tõendiks. Selles osas selgitab kriminaalkolleegium järgmist. 6.1 Iseenesest tuleb küll soostuda apellandi seisukohaga ning ekslikuks tuleb lugeda maakohtu väidet selle kohta, et kohtu jaoks aktualiseerub vaid eksperdiarvamus, mitte aga ekspertiisiakt tervikuna. Sellega seoses juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et alates 1.09.2011 kehtiva KrMS § 63 lg 1 redaktsiooni kohaselt on tõendiks ekspertiisiakt kui tervik. Sellekohase väite esitamisel on maakohus lähtunud tõenäoliselt KrMS § 63 lg 1 varasemast redaktsioonist, mis 4 tõepoolest nimetas tõendina vaid eksperdiarvamust, kuid mis maakohtus toimunud menetluse hetkel ei olnud enam ajakohane. Teisalt tuleb silmas pidada, et ka varasemat redaktsiooni käsitlev kohtupraktika (millest maakohus on arusaadavalt juhindunud, kasutatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele samas küll viitamata) oli seisukohal, et arvesse tuleb võtta ekspertiisiakt kui tervik – raske on teisiti mõtestada kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et eksperdiarvamust ei ole võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest, vaid uuringute kirjelduse ja nende tulemuste kaudu saavad nii menetlejad kui kohtumenetluse pooled kontrollida eksperdi poolt arvamuseni jõudmise käiku (vt nt RKKKo 3-1-1-32-09). 6.2 Eeltoodule vaatamata leiab ringkonnakohus, et järelduse osas, et ekspertiisiakt on kohtukõlbulikuks tõendiks, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Nagu seda märkis ka maakohus, peavad eksperdi järeldused tuginema faktilistele asjaoludele, mis on arvamuse andmise aluseks (vt RKKKo 3-1-1-88-06). Uuringute ja nende metoodika valimisel on seejuures ekspert vaba, kuid tal on kohustus neid ekspertiisiaktis kirjeldada (RKKKo 3-1-1-32-09). Neile nõuetele ekspertiisiakt ka vastab. Eksperdid on kirjeldanud, kuidas tõmmiskiledele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgi uuriti visuaalselt ja daktüloskoopilise luubiga, mille alusel tehti kindlaks identifitseerimist võimaldavad sõrmejälgede fragmendid (tlk 32). Identifitseerimist võimaldanud viie sõrmejälje fragmenti ja kahe peopesajälje fragmenti võrreldi edasiselt V. L., R.L. ja A. Paasi sõrme-ja peopesajälgedega, mille käigus avastati kokkulangevus sündmuskohalt leitud kahe sõrmejälje fragmendi ja A. Paasi parema käe nimetis- ja keskmise sõrme jälje papillaarkurrustiku üld- ja eritunnuste kogumis (tlk 33). Eeltoodu alusel on eksperdid esitanud arvamuse, et sündmuskohalt leitud kaks sõrmejälje fragmenti kuuluvad A. Paasile (samas). Ringkonnakohtu hinnangul on osundatud viisil kajastatud eksperdiarvamuse kujunemine ilmselgelt mõistetav ning apellandi sellekohased väited tuleb jätta edasise tähelepanuta.
17. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus seega, et täielikult on leidnud tõendamist A. Paasi süü talle etteheidetavas kuriteos ning apellatsioon jääb seetõttu tagajärjetuks.
18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5