Obsah (8)

§ 408§ 107§ 339§ 106§ 63§ 310§ 316§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-8611 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, li

§ 408lg-le 5 tuginevalt vabastada Silver Sisask viivitamatult vahi alt.

1. Kannatanu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
2. Apellatsioon rahuldada.
3. Silver Sisaskilt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustub
4. märtsiks 2012 aastal 21 (kakskümmend üks) päeva. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. jaanuari 2012 otsusega tunnistati S. Sisask süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Tartu Maakohtu 13.01.2010 otsusega mõistetud karistus üksikaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti Silver Sisaskile liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. Edasiselt arvas kohus liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ajavahemikul 23.10.2008 kuni 15.01.2012, s.o 3 aastat 2 kuud 24 päeva ning määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 16.01.2012, ühtlasi valis kohus S. Sisaski suhtes tõkendiks vahistamise. Kohus rahuldas ka kannatanu esitatud tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavalt P.T. kasuks välja 1002.13 eurot. Samuti mõistis kohus süüdistatavalt välja menetluskulud. Kohtuotsusega tunnistati S. Sisask süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 19.04.2008 kella 15.00-st kuni 21.04.2008 kella 21.30-ni sisenes värava lukustust eemaldades XXX asuvale P.T. kinnistule, hõivates sealjuures tabaluku maksumusega 11,50 eurot ning tungis ukse lahtimurdmise teel sisse P.T. le kuuluvasse garaaži, kust varastas viimasele kuuluva murutraktori Stiga Villa 8 maksumusega 958.67 eurot. Seega pani Silver Sisask toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kohus leidis, et S. Sisaski süü talle etteheidetavas kuriteos on leidnud tõendamist. 23.10.2008 toimus süüdistatava käsutuses olnud sõiduauto läbiotsimine, kust leiti ka metallist lõiketangid. 1.12.2009 ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud lukustuslati osadel olevad jäljed jäetud ekspertiisiks esitatud suuremate lõiketangidega. Uuritud tõendeid (kannatanu ja süüdistatava kohtuistungil antud ütlused, läbiotsimise protokollis ja asitõendi vaatlusprotokollis toodu, eksperdiarvamus) kogumis hinnates leidis kohus, et Silver Sisaski kasutuses olnud sõiduautost 23.10.2008 leitud punase varrega lõiketange oli kasutatud kannatanu P.T. garaažist murutraktori vargusel. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et eksperdiarvamust ei saa käesoleval juhul tõendina arvestada, kuna puudub uuringute kirjeldus, andmed ja arvamuse põhjendus. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et jäljeekspertiisi tegemiseks on eksperdile ekspertiisiobjektina muuhulgas esitatud P.T. garaažist murutraktori vargust puudutavas kriminaalasjas olevad kaks metallist lukustuslati osa ning Silver Sisaski sõiduautost Audi leitud punaste vartega lõiketangid. Ekspert on märkinud, et ekspertiisiks esitatud metallist lukustuslati osadel olevate lõikejälgede võrdleval uurimisel ekspertiisiks esitatud lõiketangidega tuvastati kokkulangevus nii üld- (mõõtmed) kui ka eritunnustes ekspertiisiks esitatud lukustuslati osal oleva jälje ja ekspertiisiks esitatud suuremate lõiketangidega (foto 4 punased) tehtud mikrosilkoopia vahel. Eksperdile võib küll ette heita, et ta ei ole ekspertiisiakti käesolevas asjasse puutuvas osas kirjeldanud ekspertiisiobjekti (s.o lukustuslati osade) ja lõiketangide kokkulangevaid üld- ja eritunnuseid täpsemalt (mõõtmed, pindade iseärasused jms), samuti ei ole selgitatud termini mikrosilkoopia tähendust, kuid kohtu arvates ei muuda need 2 puudused eksperdiarvamust antud juhul kohtukõlbmatuks. Ekspertiisiaktist selgub, mida millega võrreldi ja millise metoodikaga seda tehti, millistele uuringu tulemusena saadud andmetele tuginedes ekspert oma järelduse tegi. Kohus ei lugenud usaldusväärseks süüdistatava väidet, et lõiketangid sattusid tema valdusse alles 2008 suve lõpus, s.o mitu kuud peale P.T. murutraktori vargust. Sellise süüdistatava väite teeb ebausaldusväärseks selle esitamise aeg ning ka asjaolu, et kohtul ei ole olnud võimalik seda väidet kontrollida. Täiendavalt tugines kohus veel ka nn modus operandi argumendile. Tartu Maakohtu 13.01.2010 otsuse sisust nähtuvalt on Silver Sisask süüdi tunnistatud erinevate sissetungimisega toimepandud varguste eest ajavahemikul 2007 suvest kuni 2008 sügiseni Lõuna-Eesti piirkonnas sh erinevate lukustuste kõrvaldamise teel. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest on Silver Sisaskit juba ka varem (alates 1999 kuni 2005) neljal korral karistatud sissetungimisega toimepandud varguste eest sh lukustuste kõrvaldamise teel erinevate lõike- ja murdevahenditega. Käesolevas asjas on oluline, et lisaks ajalisele kokkulangevusele (P.T. murutraktori vargus jääb ajavahemiku, kui Silver Sisask pani vargusi toime Lõuna-Eestis) ja kokkulangevusele teo viisis (vargus lukustuse kõrvaldamisega sissetungimise teel) seostab Silver Sisaskit P.T. murutraktori vargusega kuriteo toimepanemise vahend, s.o lõiketangid. Nagu kohus eespool tuvastas, oli süüdistatava valduses olnud lõiketangidega lõigatud läbi P.T. garaažiukse lukustuslatt. Nagu kohus eespool leidis, et ei ole usaldusväärsed süüdistatava ütlused, mille kohaselt lõiketangid sattusid tema valdusse 2008 aasta suve lõpus. Hinnates kogumis asjaolusid, et süüdistatava valduses olnud lõiketangidega oli lõigatud läbi P.T. garaažiukse lukustuslatt, P.T. murutraktori vargus jääb ajavahemikku, mil süüdistatav pani toime sissetungimisega vargusi Lõuna-Eesti piirkonnas, on kohtu arvates võimalik asuda seisukohale, et P.T. murutraktori varastas just Silver Sisask.
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub maakohtu otsus tühistada ja S. Sisask õigeks mõista. Apellandi põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Esmalt leiab kaitsja, et ekspertiisiakt on kohtukõlbmatu tõend. Kaitsja hinnangul nõuab kõrgendatud fantaasiat arusaamine, mida on kujutatud ekspertiisiaktile lisatud fotodel. Apellant leiab sedagi, et ekspert on „asunud eesti keele uuendaja tänuväärsesse rolli ja toonud maarahva keelde termini „mikrosilkoopia““, mille tähendust ei ole aga võimalik leida. Ekspertiisiaktis leiti, et vaidlusaluste lõiketangide ja ekspertiisi objekti vahel oli kokkulangevus üldja eritunnustes. Mida need üld-ja eritunnused endast kujutavad, on aga täielikult arusaamatu. Kaitsja hinnangul pidanuks nii eritunnuste sedastamise metoodika kui ka eritunnused ise olema selgelt ekspertiisiaktis välja toodud, et mõista teostatud ekspertiisimetoodikat ja hinnata selle usaldusväärsust. Seega puudub tõend selle kohta, et S. Sisaski autost leitud lõiketangidega oleks sooritatud mingi kuritegu, mistõttu tuleb ta selles süüdistuses õigeks mõista. Tõendatud on seejuures vaid see, et kõnealused lõiketangid olid S. Sisaski valduses 2008 oktoobris. Et need olid tema käes ka 2004 aprillis, ei ole riiklik süüdistus suutnud tõendada.
8. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku
9. veebruari 2012 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade avaldamiseks aega
10. märtsini
12. Nimetatud kuupäevaks esitas enda seisukohad prokurör A. Siinmaa, kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Peamiste argumentidena märgib riiklik süüdistaja järgmist. 3 4.1 Kaitsja seisukohad seoses ekspertiisaktiga on eksitavad. Kuigi alati on võimalik eksperdi tööprotsessi veelgi põhjalikumalt kirjeldada, ei ole alust väita, justkui ekspertiisiaktist ei nähtuks, mida millega võrreldi ja millise metoodikaga seda tehti või millise uuringu tulemusena saadud andmetele tuginedes ekspert oma järelduse tegi. Küsimus on selles, kas tõend vastab tõendiliigile kehtestatud minimaalnõuetele ning prokuröri hinnangul tuleb käesoleval juhul seda jaatada. On ekspertiise, mille puhul eksperdi arvamus rajaneb peamiselt eriteadmiste ja kogemuse foonil visuaalse vaatluse põhjal järelduste tegemises. Jäljeekspertiis kuulub pigem viimati kirjeldatute hulka ning konkreetselt lõikejälje ja vahendi kõrvutamisel piirdubki eksperdi arvamus sisuliselt professionaalse hinnanguga, kas pindade vaatlemisel ja võrdlemisel on võimalik sedastada usaldusväärse järelduse tegemiseks piisavalt visuaalseid kokkulangevusi või mitte. 4.2 Lõiketangid võeti S. Sisaskilt ära läbiotsimise käigus, kusjuures süüdistatav ei avaldanud siis, et need ei kuulu talle ega ole taotlenud ka nende tagastamist väidetavale tegelikule omanikule. Käesolevas menetluses ei ole S. Sisask ega tema kaitsja kasutanud ühtegi seaduses määratletud võimalust omapoolsete taotluste või tõendite esitamiseks, mis loonuks võimaluse süüdistatava väidete kontrollimiseks. Kohus ei ole Silver Sisaski ütluseid hinnates pannud talle alusetult tõendamiskoormist, vaid on tõendi sisulise analüüsi tulemusena leidnud, et ütlused ei ole kõiki asjaolusid arvesse võttes usaldusväärsed. 4.3 Samuti leiab prokurör, et modus operandi võiks olla määratletud kui üksikuid kuriteofakte ja kurjategija isikut iseloomustavate faktorite loogiliste seoste kogum. Antud juhul moodustab kurjategija isikut usaldusväärselt identifitseerida võimaldava terviku järgmine ahel: kuriteovahend leiti isiku valdusest, kes samal ajavahemikul pani samas piirkonnas regulaarselt toime lukustuse kõrvaldamise teel sissetungimisega varguseid ning kelle kuritegeliku käitumise objektideks olid muuhulgas murutraktorid. Samas ei oma mõiste modus operandi kasutamine iseseisvat sisulist väärtust, kui sarnase tulemini on võimalik jõuda tõendikogumi loogiliste seoste sedastamisega, mida kohus on otsuses ka motiveeritult teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning tutvunud prokuröri kirjalikult esitatud vastuväidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning apellatsioon kuulub rahuldamisele. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
13. Käesoleva kriminaalasja keskseks küsimuseks on, kas kohtutoimikus sisalduv ekspertiisiakt, millega on tuvastatud kokkulangevus S. Sisaski valduses olnud lõiketangide ning kuriteo toimepanemisel läbi lõigatud lukustuslati osade vahel (tlk 80 jj), on kohtukõlbulik tõend või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda eitada. 5.1 Tegemist on jäljeekspertiisiga, kusjuures eksperdile esitati järgmine küsimus: kas sündmuskohtadelt leitud lõikejäljed on jäetud ekspertiisiks esitatud lõiketangidega“ (tlk 81). Ekspert kajastab järgnevalt 1,5 lehel ekspertiisiobjekte ja võrdlusmaterjale (vt tlk 82-83), sedastades seejärel koheselt järgmist: „Kriminaalasjas ekspertiisiks esitatud metallist lukustuslati osadel olevate lõikejälgede võrdleval uurimisel ekspertiisiks esitatud lõiketangidega tuvastati kokkulangevus nii üld- (mõõtmed) kui ka eritunnustes ekspertiisiks esitatud lukustuslati osal oleva jälje ja ekspertiisiks esitatud suuremate lõiketangidega tehtud mikrosilkoopia vahel. Toetudes eelöeldule võib teha järelduse, et kriminaalasjas ekspertiisiks esitatud lukustuslati osadel olevad jäljed on jäetud ekspertiisiks esitatud suuremate lõiketangidega“ (tlk 83). 4 Sarnaselt kaitsjale leiab kohtukõlbulikuks tõendiks. ringkonnakohus, et selliselt vormistatud ekspertiisiakt ei ole 5.2 Apellandiga soostuvalt märgib osundab kriminaalkolleegium, et nõuded, millele ekspertiisiakt kriminaalmenetluses peab vastama, näeb ette

§ 107ja nendele nõuetele vaatluse all olev ekspertiisiakt ilmselgelt ei vasta.

Osundatud sätte esimeses lõikes antakse loetelu andmetest, mis märgitakse ekspertiisiakti sissejuhatuses. Kolmas lõige sätestab, et ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringute kirjeldus (p 1) ning uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (p 2). Sama paragrahvi kuuendast lõikest tulenevalt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus. Osundatud sättes kajastatust juhindumise kohustuslikkust on toonitanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium enda praktikas. Lahendades küsimust ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kui tõendi kohtukõlbulikkusest on kõrgem kohus rõhutanud, et vastavalt

§ 107

lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (vt kokkuvõtlikult RKKKo 3-1-1-63-08 ja 3-1-1-79-10). Viidatud otsustes on selgitatud, et nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et vaid nende pinnalt on nii menetlejal kui ka kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli. Kriminaalkolleegium on toonitanud sedagi, et

§ 107

lg 3 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumise korral ei ole arusaadav, mille alusel teeb ekspert kriminaalasja puudutavad järeldused. Viidatud otsustes on asutud ka kindlale seisukohale, et kirjeldatud nõuete rikkumine muudab ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu ja et sellisele kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

§ 339lg 2 mõttes.

6. Nagu kriminaalkolleegium eelnevalt juba märkis, ei vasta kohtutoimikus sisalduv ekspertiisiakt seadusega kehtestatud nõuetele. Tuleb tunnistada, et vaatluse all olevas ekspertiisiaktis sisaldub põhimõtteliselt ainult eksperdiarvamus selle kohta, et uuritud objektide vahel esineb kokkulangevus; midagi muud sisulist ekspertiisiakt ei sisalda. Täielikult puudub teostatud uuringute kirjeldus (kui selleks just mitte pidada äärmiselt üldsõnalist osundust „võrdlevale uurimisele“, mida kriminaalkolleegium peab ilmselgelt ebapiisavaks), ekspertiisiakt ei sisalda ka uurimistulemuse hindamise andmeid, mistõttu ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on ekspert teinud enda järeldused. Seda tõika ei väära vähimalgi määral ka prokuröri vastuses märgitu, et käesoleval juhul rajaneb „eksperdi arvamus peamiselt eriteadmiste ja kogemuse foonil visuaalse vaatluse põhjal järelduste tegemises“. Isegi kui seda lähenemist aktsepteerida, tuleb siiski samal ajal nõuda, et sarnaselt nt kohtuotsusele näitaks siis ekspert ekspertiisiaktis konkreetsed asjaolud ning arutluskäigu, mis tingisid tema siseveendumuse kujunemise just selliseks (nii võiks ju küsida, et kuidas siis vastasel korral seada kahtluse alla kellegi järeldust, mis tugineb üksnes argumendil, et selle tegemisel on peaasjalikult kasutatud kogemusi?). Ekspert on osundanud, et uuritavate objektide vahel tuvastati „kokkulangevus nii üld- (mõõtmed) kui ka eritunnustes“ (tlk 83) – milles see üld-ja eritunnuste kokkulangevus aga konkreetselt seisneb, on ekspertiisiaktis täielikult avamata. Ka prokurör viitab enda vastuses nn visuaalsetele kokkulangevustele, mida aga saab ja ka peab ekspertiisiaktis kajastama, kui eksperdi järeldus peaks konkreetsel juhul neile tuginema. 6.1 Ekspertiisiakti käsitlevas osas on maakohtu otsus ka ilmselt vastuoluline. Nii märgib ka maakohus, et üld- ja eritunnuste kokkulangevust ei ole kirjeldatud, samuti nenditakse otsuses, et „ei ole avatud mõiste mikrosilkoopia tähendust“. Põhimõtteliselt tunnistab seega ka maakohus, et ekspertiisiakti sisu ei vasta seaduses esitatud nõuetele. Samas leiab kohus edasiselt siiski, et on arusaadav, „mida millega võrreldi ja millise metoodikaga seda tehti, millistele uuringu tulemusena 5 saadud andmetele tuginedes ekspert oma järelduse tegi“. Nagu öeldud – kasutatud metoodikat ei ole eksperti sisuliselt avanud ning kajastatud ei ole vähimalgi määral ka andmestikku, millele tuginevalt rajas ekspert enda arvamuse. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole kohtukõlbuliku tõendiga (seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et ka riiklik süüdistaja on enda apellatsioonile esitatud vastuses hoidunud avamast mõiste „mikrosilkoopia“ tähendust, mis ei olnud arusaamatu mitte ainult maakohtule, vaid apellatsiooni kohaselt ka süüdistatava kaitsjale). Eelnevaga haakuvalt märgib kriminaalkolleegium veel, et tulenevalt

§ 106

lg 2 p-st 2 võib esmasele ekspertiisile põhimõtteliselt järgneda veel ka täiend- või kordusekspertiis. Nende määramisel on ka täiend- või kordusekspertiisi tegevatel ekspertidel vajadus tutvuda esmaekspertiisi käigus läbi viidud uuringute kirjelduse ja eksperdiarvamusele jõudmise käiguga. Kuivõrd eksperdi arvamust ei ole võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest, tuleb viimaste puudumisel ka ekspertiisaktis sisalduv eksperdiarvamus lugeda kohtukõlbmatuks tõendiks. 7. Täiendavalt osundab ringkonnakohus veel järgnevale. Kõnealused etteheited ekspertiisiaktile on teinud süüdistatava kaitsja juba maakohtus, millele riiklik süüdistaja on vastanud järgmiselt – enne kohtulikke vaidlusi ei ole kaitsja eksperdi seisukohta kahtluse alla seadnud, ka ei ole ta esitanud taotlust eksperdi ülekuulamiseks ( tlk 158 p). Selles osas märgib ringkonnakohus esmalt seda, et süüdistuse tõendamine kohtus on riikliku süüdistaja ülesanne ning kaitsja jaoks on enam kui soodne, kui kohtulikke vaidlustesse jõutakse tõendiga, mis ei ole (tema hinnangul) kohtukõlbulik; teha kaitsjale etteheide selles osas, et ta ei ole taotlenud eksperdi ülekuulamist, on võistleva menetluse olemust silmas pidades seetõttu ilmselgelt asjakohatu. 7.1 Teiseks leiab ringkonnakohus, et midagi ei oleks käesoleval juhul muutnud ka eksperdi ülekuulamine, kui see oleks ka toimunud. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kui ekspertiisiakt on enda olemuselt puudulik ning ei vasta

§ 107

lg 3 p-de 1, 2 nõuetele, ei saa eksperdiarvamust kui läbi viidud uuringutele ja tulemustele rajanevat järeldust (seejuures tuleb märkida, et just eksperdiarvamus on tõendiks

§ 63

lg 1 mõttes) n.ö päästa pelgalt eksperdi ülekuulamisega.

§ 63

lg 1 kohaselt on tõendiks eksperdi ütlus ekspertiisiakti selgitamisel; juba see seaduse sõnastus ei võimalda kriminaalkolleegiumi hinnangul kõrvaldada ekspertiisiakti olemuslikke puudusi kohtuistungil (siinkohal asub ringkonnakohus ühtlasi seisukohale, et ka kriminaalmenetlusõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt tuleb üld- ja eriosa vastuolu korral omistada ülimuslikkus neist esimesele – vrdl

§ 63lg 1 ja § 292 lg 2, mis osundab ka ekspertiisiakti sisu täiendamisele).

Kuid veelkord – puuduliku tõendi esitas kohtule riiklik süüdistus ning seega olnuks ka tema ülesanne seal sisalduvad minetused kõrvaldada, mida ei ole aga tehtud. Nagu teistelegi tõenditele ei saa ka ekspertiisiaktile omistada aprioorset usaldusväärsust põhimõttel, et seal kajastatud järeldused kehtivad seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et eksperdiarvamuse kui tõendi usaldusväärsuse küsimus saab aktualiseeruda vaid juhul, kui tegemist on kohtukõlbliku tõendiga - kohtukõlbmatu tõendi puhul tõendi usaldusväärsuse küsimust ei tõusetu sootuks (vt RKKKo 3-1-1-79-10). Kõnealusel juhul on aga tegemist kohtukõlbmatu tõendiga, millele kohtuotsuse tegemisel tugineda ei saa. 8. Kuivõrd muud tõendid, mis seoks S. Sisaskit vaatluse all oleva kuriteoga, kriminaalasjas puuduvad, tuleb maakohtu otsus tühistada ning S. Sisask tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

§ 310lg 2 alusel tuleb kannatanu esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Juhinduvalt

§ 316lg-st 1 ja § 306 lg 1 p-st 9 tuleb maakohtu poolt S.

Sisaski suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada.

§ 408

lg 5 kohaselt jõustub ringkonnakohtu otsus tõkendi tühistamise osas selle tegemisest, s.o koheselt. 6

1. Tartu Maakohtu 13.01.2010 otsusega mõisteti S. Sisaskile liitkaristuseks 3 aasta 4 kuud vangistust, mida kannab alates 23.10.
2. Seega oli S. Sisaski karistuse kandmise viimaseks päevaks 22.02.
3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt tekib S. Sisaskil õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest alates 23.02.2012 kuni 14.03.
5. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 340 lg 2 p-st 1 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse täielikult ning teeb S. Sisaski suhtes õigeksmõistva otsuse. Apellatsioon rahuldada. Paavo Randma Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 7