1-09-19606/14

1-09-19606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-19606 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi Marika Vartla süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2012 otsus Apellatsiooni esitaja ringkonnaprokurör Marge Voogma Prokurör ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav Marika Vartla isikukood: 45701100231, XXX karistatus: varem kriminaalkaristamata ja väärteokorras tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.05.2009 Kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn (kokkuleppel) RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-19606 muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt Marika Vartla kasuks välja 966 eurot valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
4. mail 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. maist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. maist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 07.02.2012 otsusega tunnistati Marika Vartla süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi kuriteo tõendamatuse tõttu õigeks. Medical Spa OÜ (reg.kood 11001741, seaduslik esindaja K. K.) poolt esitatud tsiviilhagi summas 6167.35 eurot (96 498 krooni) jättis maakohus läbi vaatamata. Maakohus arutas M. Vartlale KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, Medical Spa OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 10.03.2008 kuni 23.05.2008 Vihula vallas Võsu alevikus Vabaduse 10 omastas ebaseaduslikult Medical Spa OÜ kassaraha 96 498 krooni. Süüdistatav M. Vartla end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning ütlusi ei andnud. Maakohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, tuvastas, et M. Vartla oli temale süüdistusaktis etteheidetava teo toimepanemise ajal Medical Spa OÜ juhatuse liige ja tema oli isikuks, kes teostas Medical Spa OÜ-s sel ajal raamatupidamist. Maakohus leidis, et kuna M. Vartla oli Medical Spa OÜ juhatuse liige, kes teostas äriühingus raamatupidamist, siis olid tema valduses ka äriühingu rahalised vahendid ja õigus nende käsutamiseks. Selline asjaolu andis maakohtu hinnangul aluse käsitleda süüdistatavat KarS § 201 mõttes Medical Spa OÜ kassaraha valdajana. Kuivõrd juriidilise isiku vara ei ole selle osaniku ega liikme omanduses ning on tema jaoks alati võõras, oli ka Medical Spa OÜ kassaraha M. Vartla jaoks KarS § 201 tähenduses võõras vara. Asudes tuvastama kassaraha olemasolu ning M. Vartla poolt selle enda kasuks pööramist, nentis maakohus, et ükski käesolevas kriminaalasjas esitatud dokumentaalne tõend, samuti ka kannatanu esindaja ja tunnistaja ütlused ei kinnita süüdistuses märgitud kassajäägi suurust. Kassaraha olemasolu tõendamiseks oli esitatud kassaraamatu väljatrükk, kuid maakohus asus seisukohale, et tegemist ei ole dokumendiga (sellel puudub teostaja allkiri). Toimikus olevad kassaorderid tõendavad aga üksnes raha liikumist, mitte kassajäägi suurust. Pangakonto väljavõtet, mille alusel väidetavalt alustati asja uurimist, kriminaalasja materjalide juures ei ole. Lisaks avaldas K.K. kohtuistungil, et äriühingus oli palju segaseid tehinguid ning ta tahtis M. Vartlaga kohtuda, sest korteri eest oli maksmata. Medical Spa OÜ osanike vahel tekkinud vaidlus on lahendatud Viru Maakohtu 19.06.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-
9. Nimetatud otsusest nähtub, et 08.10.2007 sõlmiti OÜ Medical Spa ja M. Vartla vahel XXX asuvate korteriomandite nr X ja X ostu-müügileping. Korterite hinnaks lepiti kokku vastavalt 900 000 ja 1 200 000 krooni (kokku 2,1 mln kr). OÜ Medical Spa esitas hagiavalduse 03.06.2008, milles avaldas, et M. Vartlale müüdud korterite eest on tasutud kokku vaid 900 000 krooni. M. Vartla soovis lepingust korterite kvaliteediprobleemide tõttu taganeda. 2 K.K. ütlustest (avaldatud) nähtuvalt võttis ta
10. aasta algul OÜ Medical Spa konto väljavõtte, kust nähtus vaid ühe korteri eest tasumine ning teise eest oli raha kontole kandmata. Tegelikult maksti täiendavaid summasid nii
11. aasta lõpus kui
12. aasta algul. Kassaraamatust ja sissetuleku orderist nähtub, et 10.03.2008 on M. Vartla OÜ Medical Spa esindajana vormistanud sularaha vastuvõtmise M. Vartlalt XXX korteri eest summas 94072.80 krooni. Tsiviilkohtumenetluses kinnitas Medical Spa OÜ vaid 900 000 krooni saamist. Maakohus järeldas sellest, et OÜ Medical Spa ise seda kassa sissetuleku orderit ei arvestanud ning seda tuli lugeda sisuliselt annulleerituks. Teistmoodi polnud M. Vartlal seda võimalik mõista. Kui order annulleerida (kuivõrd tunnistajad kinnitasid otsuse täitmist, st raha saamist, on järelikult korterite eest täielikult makstud ning order kuulub annulleerimisele), tuleb kassajääki selle summa võrra vähendada. Jäägiks oleks siis 2425.20 krooni. Kui kassaraamat peaks osutuma õigeks, oleks M. Vartlal kohustus see summa üle anda. Samas on tal vastunõudeõigus OÜ Medical Spa vastu, sest esimese astme kohtu otsusega välja mõistetud summa lähtub eeldusest, et makstud on vaid 900 000 krooni. Kõik ülejäänud maksed korteri eest on järelikult OÜ Medical Spa poolt alusetult saadud raha, mis tuleb tagastada. Seejuures märkis maakohus, et kriminaalasjas ei langetata otsust selle kohta, kes kellele võlgu on. Maakohus leidis, et kuna puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et süüdistusaktis nimetatud kassaraha oli reaalselt olemas, siis ei saanud M. Vartla seda ka enda kasuks pöörata, s.t seda omastada ning M. Vartla tuleb KarS § 201 lg 1 järgi kuriteo tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör M. Voogma, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega M. Vartla KarS § 201 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat. Samuti palub prokurör rahuldada Medical Spa OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 6167.35 eurot. Prokuröri seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Prokurör leiab, et maakohus ei ole analüüsinud kõiki prokuröri poolt esitatud tõendeid ega andnud neile kogumis teiste tõenditega hinnangut. Samuti ei ole maakohus põhjalikult põhjendanud järeldusi, milleni kohus tõendeid hinnates jõudis. Kohtuotsuse põhjendused ei ole arusaadavad ega veenvad ja maakohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Prokurör märgib, et maakohus on asunud seisukohale, et kassaraamatu väljatrükk ei ole dokument, kuna sellel puudub teostaja allkiri, kuid kohus ei ole andnud hinnangut sellele, kas väljatrükis sisalduvad andmed on õiged või mitte ja kas seda saab kasutada tõendina. Prokurör leiab, et kuna M. Vartla ei ole kahtluse alla seadnud ei seda, et tema tegeles raamatupidamisega, et kriminaalasjas esitatud kassas rahade liikumist kajastavad ja kassajääki puudutavad dokumendid on tema poolt koostatud ja allkirjastatud ning kassaraamatu väljatrüki on samuti teostanud tema, siis on tõendatud, et kõik need tõendid on õiged ja kajastavad tegelikkuses toimunud rahade liikumist. Seejuures on kassaraamatu väljatrükk kõlbulik ja arvestatav tõend, sest raamatupidamisseaduse järgi peab sellise väljatrüki kinnitama seda teostanud isik ehk siis M. Vartla ise, kes seda aga teinud ei ole. Samas ei muuda ainuüksi allkirja puudumine tõendit olematuks ja maakohus pidanuks sellele ikkagi hinnangu andma. Prokurör leiab, et alati ei kehti põhimõte, et kriminaalmenetluses tuleb absoluutselt kõik kahtlused – sõltumata nende iseloomust ja tekkimise asjaoludest – tõlgendada süüdistatava 3 kasuks. Juhul, kui süüdistatav ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Prokurör on seisukohal, et kuigi M. Vartla sisulisi ütlusi kohtus ei andnud, siis süüdi ta ennast kohtus ei tunnistanud. Seega eitab M. Vartla enda poolt kassaraha omastamist ja oleks pidanud looma reaalse võimaluse seda kontrollida, mida ta aga ei teinud. Prokuröri jaoks jääb arusaamatuks maakohtu etteheide, et kriminaalasja materjalide juures ei ole pangakonto väljavõtet, sest maakohus ei ole põhjendanud, mida see pangakonto peaks tõendama ja kuidas on konto väljavõte seotud kassas oleva sularahaga. Samuti jääb arusaamatuks, milline on maakohtu hinnangul M. Vartla ja OÜ Medical Spa vahelise tsiviilvaidluse seos M. Vartlale esitatud süüdistusega. Prokurör leiab, et kõik see, mis puudutab M. Vartla ja OÜ Medical Spa vahelisi tsiviilvaidlusi, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahendid, ei ole kuidagi seotud M. Vartlale esitatud süüdistuse tõendamise asjaoludega. Lisaks peab prokurör vajalikuks märkida, et jääb endiselt kõikide süüdistusaktis ja süüdistuskõnes väljendatud seisukohtade juurde ja palub neid otsuse tegemisel arvestada. Vastuväited apellatsioonile Ringkonnakohtu 03.04.2012 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.04.
13. 16.04.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus M. Vartla kaitsja seisukohad esitatud apellatsiooni kohta, mis on järgmised. Kaitsja ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega ning palub jätta maakohtu otsus muutmata. Seejuures leiab kaitsja, et apellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud, mida peetakse silmas maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise all. Samuti ei ole prokurör piisavalt põhjendanud kriminaalmenetlusõiguse ebaõige kohaldamise etteheidet. Kaitsja ei nõustu väitega, et raamatupidamist korraldas M. Vartla. Nii kannatanu kui ka tunnistaja on olnud seisukohal, et raamatupidamist teostas M. Vartla firma. Menetluses ei ole seni esitatud tõendeid selle kohta, et M. Vartla oleks tegelenud või pidanud tegelema raamatupidamisega isiklikult. Kaitsja märgib, et prokurör ei ole viidanud, millised tõendid on maakohus jätnud hindamata ning millised järeldused oleks neist pidanud tegema. Kassaraamatu väljatrükki on maakohus sisuliselt siiski hinnanud, kuigi on õigustatult leidnud, et tegemist ei ole dokumendiga. Kaitsja leiab, et raamatupidamise koonddokumendi (kassaraamatu) alusel ei saa teha üheseid järeldusi kõigi alusdokumentide kohta. Antud juhul on toimikus olemas kassaraamatu väljatrükis märgitud alusdokumendid, kuid puuduvad tõendid väljatrükis kajastatud kassajäägi õigsuse osas. Tõendid kassaraamatu väljatrüki päritolu ja õigsuse kohta puuduvad. Ükski isik ei ole selle õigsust kinnitanud ning seega on ilmne, et tegemist ei ole dokumendiga. Kaitsja viitab, et Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab versiooni õigsuse kontrollimist võimaldama süüdistatav, kes on esitanud süüdistust välistava versiooni, näiteks väite viibimisest teo toimepanemise ajal kuskil mujal. Teisisõnu tähendab see, et süüdistatav ei saa esitada ebamääraseid väiteid ja nõuda nende ümberlükkamist. Mingil juhul aga ei saa seda laiendavalt tõlgendada ega hälbida süütuse presumptsiooni põhimõttest. Kaitsja märgib, et antud juhul ei ole prokurör isegi viidanud, mida oleks M. Vartla pidanud võimaldama kontrollida. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendatult, arusaadavalt ja jälgitavalt käsitlenud tsiviilasja materjale ning seostanud need arutatava kriminaalasjaga. Maakohus on käsitlenud esitatud 4 tõendeid, millest nähtuvalt oli Medical Spa OÜ ja M. Vartla vahel vaidlus ning M. Vartla on korterite eest tasunud. Järgnevalt on kohus analüüsinud ühte kassa sissetuleku orderit ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et Medical Spa OÜ ei ole tsiviilkohtusse hagi esitades ja hiljem kohtuotsuse alusel raha saades käsitletud kassaorderit arvestanud, st on selle sisuliselt annulleerinud. Samuti on ilmne, et käesoleval ajal kuuluks order niikuinii annulleerimisele, sest M. Vartlal ei ole kohustust korterite eest maksta rohkem kui lepingus märgitud. Kuivõrd kohtuotsus on täitemenetluses täidetud ning korterite ostusumma koos viivistega sisse nõutud, siis oleks kassaorderil kajastatud summa (alusena märgitud korteri eest tasumine) üleandmiseks kohustamisel tegemist mitmekordse ehk alusetu makse nõudmisega. Kaitsja rõhutab, et raamatupidamisdokumendid kajastavad toimunud tehinguid, mitte ei loo iseseisvaid õigussuhteid. Suhete muutumisel tuleb järelikult raamatupidamisdokumente muuta. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et juhul, kui kassaraamatu väljatrükis märgitud kassajääk oleks õige, oleks Medical Spa OÜ nõude suurus M. Vartla vastu vaid 2425.20 krooni (155 eurot). Esitatud maksedokumentidest ja kohtuotsusest nähtuvalt on M. Vartlal praegu nõudeõigus Medical Spa OÜ vastu alusetult saadud summade tagastamiseks palju suuremas summas. Seega, tegemata lõplikku otsust pooltevaheliste rahaliste suhete kohta on ilmne, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik Medical Spa OÜ tsiviilhagi rahuldada isegi selles summas ega tuvastada omastamist M. Vartla poolt. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kassajäägi suurus ei ole tõendatud. Kassaraamatu väljatrükki pole võimalik tõendina käsitleda ning muud tõendid kassajäägi suuruse hindamiseks puuduvad. Kui ka M. Vartla kahjuks oletada, et kassajääk on õige, on asjaoludest nähtuvalt välistatud tema tahtlus võõra raha omastamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu
14. aprilli 2012 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, prokuröri poolt apellatsioonis esitatud väidetega ning M. Vartla kaitsja T. Pürni vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus M. Vartla õigeksmõistmises KarS § 201 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata. Erinevalt apellatsioonis väidetule leiab ringkonnakohus, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud M. Vartlale KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistuse objektiivset teokoosseisu ning põhjendatult leidnud, et see ei ole tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Apellatsioonis on prokurör heitnud maakohtule ette, et kohus ei ole analüüsinud kõiki riikliku süüdistuse poolt esitatud tõendeid ega andnud neile tõenditele omapoolset hinnangut. Samas ei too prokurör välja ühtki tõendit, millisele oleks maakohus jätnud omapoolse hinnangu andmata. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus esmalt nimetanud tõendid, mis prokuröri arvamuse kohaselt peaksid kinnitama M. Vartla süüd talle süüks arvatud kuriteo toimepanemisel ning neid hilisemalt kohtuotsuses ka käsitlenud. Nii on maakohus uurinud kriminaalasjas tunnistajate K.K. ja K.K. ütlusi ning analüüsinud neid koostoimes kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Samuti on maakohus 5 käsitlenud kohtuotsuses dokumentaalseid tõendeid, s.o kassaraamatu väljavõtet, kassaordereid ja kassa inventuuri akti (tl 108). Ka on kohus asetanud nendest tuleneva teabe omavahel konteksti ning andnud nimetatud tõenditest tulenevale omapoolse hinnangu. Seega on maakohus analüüsinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ning teinud tõendite kogumi alusel omapoolse otsustuse, millise kohaselt ei ole M. Vartla süü tõendamist leidnud. Puutuvalt prokuröri väitesse, et kohtuotsuses esitatud kohtu põhistused ei ole veenvad, märgib ringkonnakohus, et prokuröri poolne mittenõustumine maakohtu põhjendustega ei tähenda veel põhjenduste puudumist maakohtu otsuses. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada apellatsioonis esinevale vastuolule. Apellatsioonis leiab prokurör, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme ning teinud seejuures viite KrMS § 339 lg 1 p 7 ja ning sama paragrahvi lõikele
15. Samas on prokurör apellatsiooni taotluslikus osas taotlenud M. Vartla süüditunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi, kuigi KrMS §-st 339 lg 1 p 7 tulenevalt ringkonnakohtul taoline võimalus puudub ning kriminaalasi tuleks taolise rikkumise korral tagastada esimese astme kohtule. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse motiveerimise nõuet ning puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel. Apellatsioonis heidab prokurör maakohtule ette, et kuigi kohus leidis nagu ei oleks Medical Spa OÜ kassaraamatu väljatrüki näol tegemist dokumendiga, ei ole kohus andnud omapoolset hinnangut kas nimetatud kassa väljatrükki saab siiski kasutada tõendina ja kas selles kajastuvad andmed on õiged või valed. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu või tunnistaja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muud dokument ning foto või film või muu teabetalletus (1.01.2012 redaktsioon). Tulenevalt nimetatud sättest leiab ringkonnakohus, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on võimalik kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike. Käesolevas kriminaalasjas leiab ringkonnakohus, et tõendamiseseme asjaolude olemasolust või puudumisest veendumuse kujundamiseks on KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendite seas kasutatav ka Medical Spa OÜ elektroonilise kassaraamatu väljatrükk. Ringkonnakohtu arvates annab selleks aluse KrMS § 123 lg 1 mille kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuigi viidatud säte ei ava dokumendi mõistet, saab selle pinnalt siiski teha järelduse, et KrMS § 123 lg 1 tähenduses on dokumendi kvaliteet ka elektroonilisel väljatrükil. Ringkonnakohtu arvates on taolisele järeldusele jõudnud ka maakohus, sest kohus on nimetatud väljatrükki hinnanud kui tõendit ja leidnud, et nimetatud tõend ei kinnita M. Vartla süüd KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase otsustusega ning leiab samuti, et kriminaaltoimikus oleva kassaraamatu väljatrüki näol ei ole tegemist taolise usaldusväärse tõendiga, mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt tõendada M. Vartla süüd omastamise toimepanemises. 6 Tulenevalt Raamatupidamise seaduse §-dest 4 ja 5 korraldatakse raamatupidamist tekke- või kassapõhise arvestuse korras. Seejuures ei sätesta Raamatupidamise seadus kassaarvestuse korda. Arvestuse ja dokumenteerimise korra kehtestab, vastavalt Raamatupidamise seaduse §-le 11, raamatupidamiskohustuslane ise sise-eeskirjaga. Kuivõrd kriminaalasja materjalide hulgas ei ole Medical Spa OÜ sellekohast sise-eeskirja, siis pole kriminaalasjas võimalik ka üheselt tuvastada, kuidas pidi toimuma osaühingu raamatupidamislik arvestus ja dokumenteerimine ning kes selle eest vastutas. Tunnistajate K.K. ja K.K. ütluste kohaselt pidi osaühingu raamatupidamist korraldama M. Vartla, kuid sellekohane osaühingu juhatuse dokumentaalne otsustus kriminaalasjas puudub. Samas ei oska tunnistajad (osaühingu juhatuse liikmed) vastata küsimusele, kas raamatupidamist korraldas M. Vartla ise või teostas seda hoopis keegi kolmas isik. Kuivõrd kriminaalasjas on esitatud Medical Spa OÜ kassaraamatu väljatrükk, siis võib oletada, et osaühingus korraldati raamatupidamist kassapõhise arvestuse korras. Kassaraamatu kannete õigsust saab kinnitada vaid vastutav isik oma allkirjaga. Käesolevas kriminaalasjas pole aga keegi Medical Spa OÜ juhatuse liikmetest kinnitanud kriminaaltoimikus leiduva kassaraamatu väljatrükist nähtuvate kannete õigsust. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik nimetatud kannete alusel ka väita, et kassaraamatusse tehtud kanded on tõepärased või sinna on kantud kõik tehtud kanded. Veelgi enam, ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kriminaaltoimiku lk 42 asuva kassaraamatu väljatrüki näol on tegemist K.K. poolt kuriteoteatele lisatud kassaraamatu väljatrükiga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Medical Spa OÜ juhatuse liige K.K. esitanud
16. märtsil 2009 Ida Politseiprefektuurile avalduse, milles palub algatada M. Vartla vastu menetluse raha ebaseaduslikus omastamises. Avaldusele on K.K. lisana 1 esitanud ettevõtte kassa väljavõtte, mille kohaselt M. Vartla tõendab oma allkirjaga viimast väljavõtet kassaraamatust summas 96 498.00 krooni
17. 03.2008 aastal (tl 7). Seega, tulenevalt avalduse lisast 1 peaks kriminaalasja materjalide hulgas olema Medical Spa OÜ kassa väljavõte, mille on allkirjastanud M. Vartla. Kriminaaltoimiku leheküljel 42 asub arvutiprogrammi HW Hansa Raama vahendusel
18. juunil 2008 väljatrükitud Medical Spa OÜ kassaraamatu väljatrükk. Nimetatud väljatrükil puudub M. Vartla allkiri. Võrreldes E. K. avalduses märgitut (esitab väljatrüki, mille on kinnitanud M. Vartla) kriminaaltoimikus oleva kassaraamatu väljatrükiga (M. Vartla allkirjata), puudub ringkonnakohtu arvates võimalus tõsikindlaks väiteks, et kriminaalasja materjalide juurde on lisatud nimelt K.K. poolt esitatud kassaraamatu väljatrükk. Juhul kui lähtuda eelpool nimetatust, jääb aga arusaamatuks, kelle poolt on tehtud kriminaaltoimikus olev Medical Spa OÜ kassaraamatu allkirjastamata väljatrükk ning millise menetlusõiguse normi alusel nimetatud väljatrükk liideti kriminaalasja materjalide juurde. Samas süvendab nimetatud väljatrüki osas kahtlusi ka süüdistusaktis märgitu. Süüdistusakti kirjeldavast osast nähtub, et 2008 suve keskel andis M. Vartla Medical Spa OÜ juhatuse liikmetele üle osa raamatupidamise dokumente. Dokumentidest selgus, et 25.
19. 7 2008 kassaraamatu väljatrüki järgi peaks olema Medical Spa OÜ kassas rahalisi vahendeid 96 498.00 krooni. Kriminaaltoimiku leheküljel 42 asuva Medical Spa OÜ kassaraamatu väljatrükk on aga teostatud
20. juunil 2008, mitte aga
21. mail 2008 nagu seda väidetakse süüdistusaktis. Ringkonnakohus leiab, et olukorras kus kriminaalasjas ei ole vastuvaidlematult kindlaks tehtud kriminaalasjas oleva kassaraamatu väljatrüki autentsust, ei ole võimalik nimetatud väljatrükki arvestada kriminaalasjas tõsikindla tõendina. Pealegi leiab ringkonnakohus, et kassaraamatu väljatrüki alusel on võimalik välja tuua kassas esinenud puudujääki, kuid nimetatud väljatrüki alusel ei ole võimalik ainuvõimalikult väita puudujäägi tekkimist kuriteo toimepanemise tagajärjel, sest ei ole välistatud arvestusliku puudujäägi tekkimine eksimusest, kassaraamatu mittekohasest pidamisest jne. Seda enam puudub ringkonnakohtu arvates käesolevas kriminaalasjas võimalus väiteks, et nimetatud puudujäägi Medical Spa OÜ kassas põhjustas M. Vartla raha omastamisega. M. Vartlale on esitatud süüdistus, et tema Medical Spa OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 10.03.2008 kuni 23.05.2008 omastas Medical Spa OÜ kassaraha 96 498 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et nimetatud raha on üldse omastatud ning et seda tegi nimelt M. Vartla. Taolisteks tõenditeks ei saa ringkonnakohtu arvates lugeda tunnistajate K.K. ja K.K. väiteid, et raamatupidamist korraldas osaühingus M. Vartla ning seega ei saanud keegi teine nimetatud kassaraha omastada. Ringkonnakohus märgib siinjuures veelkordselt, et kriminaalasjas pole tõsikindlaid tõendeid, kes üldse Medical Spa OÜ raamatupidamist korraldas ning seetõttu ei ole tunnistajate sellekohaste väidete alusel võimalik tõendada M. Vartla süüd osaühingu raha omastamises. Medical Spa OÜ juhatuse
22. mai 2008 otsusega kutsuti M. Vartla tagasi osaühingu juhatusest ning seega ei olnud alates nimetatud kuupäevast M. Vartlal ka juurdepääsu osaühingu raamatupidamise dokumentidele ega vastavatele programmidele. Kriminaalasjas olev Medical Spa OÜ kassaraamatu väljatrükk on teostatud aga
23. juunil 2008 ning taoline asjaolu seab veelgi kahtluse alla asjaolu, et nimetatud väljatrüki esitas osaühingu juhatusele M. Vartla. Samas puuduvad kriminaalasjas andmed, kas osaühingu poolt teostati ajavahemikul
24. märts kuni
25. mai 2008 tehinguid. Kuivõrd kriminaalasjas puuduvad tõendid Medical Spa OÜ poolt tehingute teostamise kohta nimetatud ajavahemikul, siis puudub ka võimalus välistada nende mitteteostamist ning see omakorda seab kahtluse alla kassaraamatu väljatrükis esitatud kannete tõepärasuse, sest ei saa välistada eksimust kassaraamatusse kannete tegemisel. Eelväidetu seab aga kahtluse alla ka kassainventuuri akti, mis pealegi koostati alles
26. juulil 2008, mitte aga pärast M. Vartla väljaarvamist juhatuse koosseisust. KarS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Ülalesitatust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas kriminaalasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused ning seega on maakohus M. Vartla talle esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi õigustatult õigeks mõistnud. M. Vartla poolt valitud kaitsja on esitanud õigusabi kulude arve, mille kohaselt on õigusabi kulu kokku 966 eurot. 8 KrMS § 185 lg 2 teise lause kohaselt kannab menetluskulud riik kui apellatsiooni esitajaks on prokurör. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooni esitanud prokurör, siis tuleb M. Vartla õigusabi kulud jätta riigi kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 9 Mati Kartau