Obsah (10)

§ 180§ 175§ 178§ 7§ 66§ 268§ 331§ 179§ 224§ 185

1-11-2061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-2061 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, M

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 4 p 2 tühistada Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-2061 Liia Palta õigeksmõistmises KarS § 121 järgi täies ulatuses. Tühistada Tartu Maakohtu
2. oktoobri 20111 määrus kriminaalasjas nr 1-11-2061, millega jäeti Liia Palta õigusabikulud riigi kanda. Süüdi mõista Liia Palta KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära, see on summas 222 eurot 50 senti. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul. Liia Paltal tasuda igakuiselt 18 eurot ja 54 senti. H.S. tsiviilhagi jätta rahuldamata.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Liia Paltalt menetluskulud riigi tuludesse järgnevalt:

§ 175

lg 1 p 9 alusel välja mõista Liia Paltalt sundraha 435 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Liia Paltalt kaitsja tasu advokaat Mart Sikuti poolt Tartu Maakohtus osutatud õigusabi eest 134 eurot ja 23 senti ning advokaat Raul Tosmani poolt osutatud õigusabi eest 268 eurot 43 senti.

§ 175

lg 1 p 5 alusel välja mõista 1 euro ja 75 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu.

§ 178lg 1 p 3 alusel H.S.

sõidukulu 11 eurot. Liia Paltal tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Liia Palta 1-11-2061 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 185 lg 1 alusel jätta H.S. õigusabikulud, see on kaitsjatasu advokaat Urmas Kuke poolt osutatud õigusabi eest apellatsioonimenetluses 379.92 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
2. juunil 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. juunist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. juunist
6. Senine menetluskäik Tartu Maakohtu 12.10.2011 otsusega mõisteti L. Palta talle KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Eelnimetatud maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa ja kannatanu H.S. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Urmas Kukk. Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2011 kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits. H.S. esindaja U. Kukk esitas määruskaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu otsuse riigi õigusabi tasu kannatanu kanda jätmise osas. 2 Riigikohtu otsusega asjas nr 3-1-1-38-12 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2011 kohtuotsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kannatanu H.S. esindaja määruskaebuse jättis Riigikohus rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse sisu Maakohus arutas L. Paltale KarS § 121 järgi esitatud süüdistust selles, et ta 01.10.2010 kella 12.00 paiku päeval XXX elamu kõrval asuva puukuuri juures lõi H.S. le ühel korral puuhaluga vastu pead, tekitades sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Maakohus sedastas, et käesolevas kriminaalasjas taandub tõendite hindamine nn sõna-sõna vastu olukorrale. Hinnanud esitatud tõendeid, sealhulgas perearsti tõendit, leidis kohus, et kannatanule tervisekahjustuse tekitamine ei ole usaldusväärselt tõendatud. Perearst on kirjutanud tõendile diagnoosiks kolju põrutuse. Kohus asus seisukohale, et sellise diagnoosi tõendamiseks oleks vajalik olnud läbi viia ekspertiis. Ei ole tõendatud, et kannatanu seoses tervisekahjustuse kirjeldusega ravi vajas. Kannatanu ütluste järgi tekkis tal suur muhk, peavalu ja ta pidi kasutama valuvaigisteid. Kohtu hinnangul olid kannatanu ütlused selles osas ka vastuolus perearsti tõendiga. Arst ei ole tuvastanud suurt muhku ega määranud mingit ravi. Edasiselt märkis maakohus, et kui L. Palta lõi kannatanule puuhaluga vastu pead, siis ta võis tekitada kannatanule valu. Selles osas märkis kohus, et kannatanu ütlused kohtuistungil löömise toimumise kohta on vastuolulised. Ta andis ütlusi, et L. Palta võttis halu väikesest puuriidast ja lõi talle vasakule pea piirkonda. Silme eest läks mustaks ja pea hakkas valutama. Küsimusele, kuidas puuhalg teile pähe kukkus, vastas kannatanu, et L. Palta tõstis halu üles ja lasi talle pähe kukkuda. Küsimusele, kas ta lõi pähe või lasi kukkuda, vastas kannatanu, et ikka lõi pähe, puuhalg ise ei kuku. Maakohus leidis, et kohtuistungil ei ole tõendatud, et perearsti poolt tõendis märgitu (vasakul pool otsmiku piirkonnas turses ala läbimõõduga umbes 1 cm, mis palpatsioonil valulik. Verevalumit ei ole, nahk puhas, diagnoos – kolju põrutus) on tekitatud L. Palta poolt puuhaluga löömisega. Maakohus asus seisukohale, et usaldusväärsemad on süüdistatava ütlused. Kohtuistungil ta andis ütlusi, et ta pole kannatanut löönud, sai löömisest teada alles politseis, kui ta välja kutsuti. Neil oli kannatanuga tüli, ta võis kannatanule öelda, et kui sa ära ei lähe, annan sulle puuga pähe. Kuna kohtuistungil ei taotletud eeluurimisel antud ütluste avaldamist, siis eeldas maakohus, et süüdistatav on eeluurimisel andnud samasuguseid ütlusi. Maakohus märkis, et nende ütluste põhjal võib järeldada, et L. Palta võis öelda kannatanule, et lööb teda puuhaluga. Kohus sedastas kokkuvõtlikult, et tõendite, eelkõige kannatanu ütluste ja arstitõendi hindamisel tõusetusid kohtul kahtlused, mis tuleb lähtuvalt

§ 7lg-st 3 tõlgendada süüdistatava kasuks.

Ainult kahtluse pinnalt, et võib-olla tõesti L. Palta lõi kannatanut puuhaluga, ei saa teda süüdi mõista kriminaalkorras karistatava teo toimepanemises. Kuivõrd maakohtul tekkis kannatanu ütlustes kahtlusi, siis ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud L. Paltat süüdi mõista üksnes kannatanu ütlustele tuginevalt. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 3 Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör ja kannatanu. Apellatsioonides esitatud taotlused ja põhiväited on seejuures järgmised. Prokuröri arvates on maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja L. Palta süüditunnistamist KarS § 121 järgi. Apellandile jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Kannatanu on toimunut kirjeldanud väga üksikasjaliselt, teinud seda terve kriminaalmenetluse vältel sarnaselt ning puudub alus tema usaldusväärsuses kahtlemiseks. Seejuures avaldas kannatanu seda, et teda lõi naabrinaine, ka perearstile, mis on kajastatud perearsti tõendis. Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et koljupõrutuse tuvastamiseks oleks olnud vaja läbi viia ekspertiis. Osundades RKKK otsusele 3-1-1-79-10 toonitab apellant, et ekspertiis on nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. Kannatanul esinenud vigastuste tõendamiseks on olemas kannatanu enda ütlused, perearsti tõend ja ka tunnistaja V.S. ütlused. Apellant leiab, et puudub alus kahelda ka tunnistaja V.S. ütlustes, kes on kannatanu elukaaslane. Tema ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta sai teadlikuks elukaaslase vahendusel, on tõendiks, sest kannatanu oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutaks tõde (

§ 66lg 21 p 2).

Edasiselt viitab apellant tunnistaja A.K. ütlustele, mida kohus ei pidanud samuti usaldusväärseiks. Kuivõrd tunnistaja ütlused olid vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, siis need avaldati. Neis ütlustes kirjeldas A.K. seda, kuidas ta oli kuulnud kannatanut ütlemas, et L. Palta lõi teda puuga pähe. Prokurör leiab, et tunnistaja eeluurimisel antud ütlused on usaldusväärsemad ning neid saab tõendina kasutada. Puudub alus arvata, et menetleja oleks protokolli kirjutanud midagi, mis ei vasta tunnistaja poolt räägitule. Seejuures luges ka maakohus tõendatuks, et L. Palta võis kannatanule öelda, et kui viimane minema ei lähe, siis lööb ta teda puuhaluga pähe. Seega tulnuks kohtul lähtudes

§ 268lg-st 6 kaaluda, kas L. Palta käitumine ei vasta Kar

S § 120 tunnustele. Ühtlasi asub prokurör seisukohale, et puuhaluga löömisel võib kannatanule tekitada mistahes vigastuse. Antud juhul oli kannatanul ka alust karta ähvarduse täideviimist, sest süüdistataval olid puuhalud käes. Ka kannatanu H.S. esindaja advokaat U. Kuke apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ning L. Palta suhtes süüdimõistva otsuse tegemist. Apellant kinnitab, et mõningased vastuolud kannatanu ütlustes ei ole märkimisväärsed, olles muuhulgas põhjustatud sellest, et kannatanul puuduvad meditsiinilised teadmised ning ta ei osanud anda hinnangut sellele, mida tähendab teadvusekaotus. Süüdistatav lõi kannatanut, mida tõendab nii politseis käik kui ka visiit perearsti juurde. Seejuures on perearsti poolt tuvastatu selline iseloomulik vigastus, mis tekib apellandi poolt kirjeldatud löögi tagajärjel. Perearsti tõendist on näha, et apellandil diagnoositi koljupõrutus. Seda tõendab ka kannatanu ravilugu, kus on kirjeldatud kaebusi tasakaaluhäirete ja peavalu kohta, mis on samuti seotud löögi tagajärgedega. Tervisekahjustuse olemasolu kinnitab ka perearsti otsus saata kannatanu neuroloogi juurde. Isegi kui möönda, et tervisekahjustus ei ole tõendatud, siis on täidetud KarS § 121 teine teoalternatiiv, s.o valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Ka ei näe apellant vastuolu perearsti tõendi ja kannatanu ütluste vahel. Turses ala läbimõõduga ca 1 cm on tavakeeles kirjeldatav suure muhuna. Sarnaselt prokurörile leiab kannatanu veel, et kuivõrd maakohtu järelduste kohaselt võis L. Palta kannatanut ähvardada, on tegemist KarS § 120 järgi kvalifitseeruva kuriteoga. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad 4 Ringkonnakohtu 07.05.2012 määrusega määrati kriminaalasi

§ 331lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses.

Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 17.05.

1. 16.05.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus ringkonnaprokurör M.-L. Talimaa vastus, milles prokurör jääb apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde, kuid loobub tunnistaja A.K. tunnistuse arvestamise nõudest. Samuti jääb prokurör kassatsioonis toodud seisukohtade juurde, paludes ringkonnakohtul neid arvesse võtta. Samuti palub prokurör arvestada Riigikohtu otsuses toodud seisukohti. Prokurör palub tühistada Tartu Maakohtu 12.10.2011 otsuse L. Palta õigeksmõistmises ning tunnistada L. Palta süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 445 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 4.45 eurot). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohus, tutvunud prokuröri ja kannatanu H.S. apellatsioonidega ning kriminaalasjas kogutud materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus L. Palta õigeksmõistmises KarS § 121 järgi kuulub tervikuna tühistamisele kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu. L. Palta süüdistus KarS § 121 järgi. Kohtuistungil on kannatanu H.S. andnud ütlusi, et
2. oktoobril 2010 avastas ta, et trepikojast kus ta tegi remonti, oli kadunud saag. Ta läks sae kadumise asjaolusid selgitama oma naabrite L. Palta ja A.K. juurde, kes ladusid sellel hetkel puid riita. L. Palta tuli tema juurde ja küsis, et mis räuskad siin. Pärast küsimuse esitamist võttis L. Palta puuriidalt halu ja lõi teda puuhaluga vasakule poole pähe. Kannatanu ütluste kohaselt oli löök tugev, sest tal läks silme eest mustaks ja pea hakkas valutama. Veerand tundi pärast juhtunut sõitsid nad koos elukaaslasega arsti juurde. Tunnistaja V.S. ütluste kohaselt on H.S. tema elukaaslane. Millalgi 2010 oktoobris lõi L. Palta H.S. le puuhaluga pähe. Tema ise seda ei näinud, kuid H.S. rääkis talle, et L. Palta olevat kannatanu juurde hüpanud ja löönud teda haluga pähe. Pärast saadud lööki sõitsid nad arsti juurde. Süüdistava L. Palta ütluste kohaselt oli 2010 oktoobris tema ja H.S. vahel konflikt, mis oli tingitud sellest, et H.S. süüdistas tema elukaaslast A.K. t sae kadumises. Ta vastas H.S. le, et ei ole vaja A.K. t süüdistada. Sellega konflikt ka lõppes. H.S. läks oma korterisse ja mõne aja pärast sõitsid nad koos elukaaslase V.S. minema. Ta võis küll konflikti käigus ähvardada H.S. t puuhaluga lüüa, kuid tegelikkuses ta H.S. t puuhaluga pähe ei löönud. Miks H.S. taoliselt väidab, tema ei tea. Maakohus on kohtuotsuses leidnud, et H.S. ütlused tal vigastuste tekkimise kohta ei ole usaldusväärsed. Kohus on oma otsustust põhjendanud asjaoluga, et H.S. ütlused selle kohta, kuidas teda löödi on vastuolulised. Esmalt H.S. kirjeldas, kuidas süüdistatav võttis riidast puuhalu ja lõi teda sellega. Vastates aga kaitsja küsimusele väitis, et kannatanu tõstis puuhalu üles ja lasi selle talle pähe kukkuda. Ringkonnakohus maakohtu taolise väitega ei nõustu, sest maakohtu eeltoodud käsitlus kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei ole asjakohane. 5 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on H.S. ristküsitluse käigus selgesõnaliselt väitnud, et L. Palta tõstis puuhalu ja lõi sellega talle vasakule pähe. Tõepoolest on kannatanu kaitsja küsimusele, kuidas puuhalg talle pähe kukkus vastanud, et L. Palta tõstis puuhalu üles ja lasi selle talle pähe kukkuda. Samas on H.S. kaitsja täpsustavale küsimusele, kas puuhalg kukkus talle pähe või teda löödi sellega, vastanud, et teda ikka löödi puuhaluga. Ringkonnakohtu arvates see, et kannatanu kasutas halu liikumise kirjeldamisel erinevat sõnastust, ei muuda tema ütluste sisu vastuoluliseks ega tema ütlusi mitteusaldusväärseteks. Maakohus on leidnud, et kannatanu ütlustes esineb vastuolu ka löögi tagajärgede osas. Vastuoluna on kohus välja toonud asjaolu, et H.S. ütluste kohaselt läks tal pärast lööki silme eest mustaks, pea hakkas valutama. Maha ta ei kukkunud, kuid teadvusekadu võis olla. Perearsti poolt aga on diagnoositud kannatanul koljupõrutus. Seega esineb kannatanu ja perearsti tõendil märgitud diagnoosi vahel vastuolu. Ringkonnakohtu arvates ei saa see, millise diagnoosi määras perearst H.S. le (koljupõrutus) kuidagi mõjutada H.S. ütluste usaldusväärsust. Kannatanu on üheselt ja arusaadavalt kirjeldanud oma seisundit pärast saadud lööki ja ka tema enese väide, et tal võis esineda teadvusekaotus, ei muuda neid antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu ei väida oma ütlustes kindlalt, et tal esines teadvusekaotus, vaid oma teadmistest lähtudes üksnes möönis taolise võimaluse olemasolu. Seega ei näe ringkonnakohus mingit vastuolu H.S. ütlustes löögi tagajärgede ja perearsti poolt määratud diagnoosi vahel. Kuidagi ei muuda aga taoline erinevus diagnoosi ja H.S. ütlustes kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus lugeda H.S. ebausaldusväärseteks. ütlusi Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsustusega lugeda usaldusväärseteks L. Palta enda süüd eitavad ütlused. Ringkonnakohtu arvates on L. Palta ütlused ümberlükatud H.S. ühetaoliste ütlustega, mille kohaselt süüdistatav lõi teda puuhaluga pähe. H.S. sellekohaseid ütlusi kinnitab ringkonnakohtu arvates ka perearsti poolt fikseeritu. H.S. ravikaardilt nähtuvalt on H.S. pöördunud
3. oktoobril 2010 kell 12.15 arsti poole. Anamneesi kohaselt sai H.S. puuhaluga kella 11.40 ajal vastu pead. Peavalu. Teadvusekadu ei olnud. Objektiivse leiuna on arst välja toonud vasakul pool otsmiku piikonnas turses ala läbimõõduga umbes 1cm, mis palaptsioonil valulik. Verevalumit ei ole, nahk puhas. Seega langevad H.S. ütlused, et L. Palta lõi teda vasakule poole pähe, kokku arsti poolt H.S. l tuvastatud vigastusega. Kuivõrd arst vaatas H.S. üle ja fikseeris tal esinenud vigastused sisuliselt vahetult pärast toimunut, siis puudub ringkonnakohtul igasugune alus kahtluseks nagu võinuks H.S. saada nimetatud vigastuse kusagil mujal või muul viisil. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad H.S. väiteid selle kohta, et L. Palta lõi teda
4. oktoobril 2010 puuhaluga, ka tunnistaja V.S. ütlused. V.S. on ristküsitluse käigus andnud ütlusi, et H.S. rääkis talle kuidas L. Palta oli teda puuhaluga pähe löönud. Pärast saadud lööki sõitsid nad kahekesi arsti juurde. Ringkonnakohus leiab, et V.S. ütlusi on võimalik arvestada tõendina

§ 66lg 21 p 2 alusel.

6

§ 66

lg 21 p 2 on kohaldatav juhul kui samaaegselt esineb kolm alust: kuuldu peab puudutama vahetult enne rääkimist tajutud asjaolusid, infot edasiandev isik on veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et rääkija moonutas tõde. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt läks H.S. vahetult pärast puuhaluga saadud lööki oma korterisse, kus viibis tema elukaaslane V.S. Ringkonnakohtu jaoks on eluliselt usutav, et H.S. rääkis temaga juhtunust V.S. le koheselt pärast korterisse sisemist. On ebaloogiline, et sõites koos arsti juurde, oleks H.S. jätnud elukaaslasele rääkimata põhjusest, miks taoline käik üldse ette võetakse. Ringkonnakohus leiab, et ülaltoodud tingimustel saab kannatanu ütlusi, milles ta rääkis enda löömisest elukaaslasele V.S. le, lugeda ütlusteks vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta

§ 66lg 21 p 2 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et kahtlemata oli H. S., kes pärast L. Palta poolt saadud lööki sisenes koheselt oma korterisse, veel tajutu s.o saadud löögi, mõju all. Ka leiab ringkonnakohus, et puudub igasugune alus arvamuseks nagu soovinuks H.S. V.S. le toimunust rääkides moonutada tõde. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole H.S. ja L. Palta vahel varasemaid konflikte olnud. Suhtlemine on nende vahel olnud neutraalne. Eeltoodut arvestades puudus H.S. l ringkonnakohtu arvates igasugune mõistusepärane põhjendus L. Palta alusetuks süüdistamiseks. Seega on täidetud kõik

§ 66lg 21 p 2 esitatud alused ning sellest tulenevalt tuleb V.S.

ütlusi käesolevas kriminaalasjas käsitleda tõendina. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd H.S. ütlusi tema löömise kohta L. Palta poolt puuhaluga kinnitavad arsti poolt tuvastatu ning ka V.S. ütlused, siis puudub alus kahelda nende tõelevastavuses. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et L. Palta lõi H.S. t puuhaluga pähe. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohus leiab, et lüües H.S. t tahtlikult puuhaluga pähe, põhjustas L. Palta H.S. le kahtlemata valu. Seega on L. Palta poolt täidetud KarS § 121 ettenähtud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg. Ringkonnakohtu arvates esineb ka põhjuslik seos L. Palta tegevuse ja saabunud tagajärje vahel, sest nimelt L. Palta poolne löök põhjustas H.S. le valu. L. Palta on süüvõimeline isik ja tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb L. Palta süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja teda tuleb karistada. Karistus. Karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. 7 Eeltoodust tuleneb, et karistuse esmaseks aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. L. Palta süü suurust mõjutab esmalt teo objekt – kaasinimene. Ringkonnakohus leiab, et teise isiku ründamine ja talle valu põhjustamine näitab ükskõiksust kaasinimeste ja ühiselureeglite vastu. Samas ei põhjustanud L. Palta oma tegevusega H.S. le raskeid tagajärgi. Arvestades eeltoodut ei hinda ringkonnakohus L. Palta süüd niivõrd suureks, et teda karistada KarS § 121 sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistusega ning peab võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb vältimatult eripreventiivsusest lähtudes arvestada süüdistatava isikuga. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. L. Palta suhtes vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. L. Palta on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata ning on invaliidsuspensionär. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o summas 222,5 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel peab ringkonnakohus võimalikuks määrata karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul ning L. Paltal tuleb tasuda igakuiselt 18.54 eurot riigi tuludesse. Kohtukulud

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kar

MS § 175 lg 1 p 9 tulenevalt peab süüdimõistetu tasuma süüdmõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 tulenevalt on teise astme kuriteos süüdmõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega tuleb L. Paltal tasuda sundraha 435 eurot.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt kuulub kohtukulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L. Palta kaitsjatena kriminaalasjas osalenud advokaadid M. Sikut ja R. Tosman. R. Tosmani esitanud taotluse kohaselt on ta L. Paltale osutanud õigusabi 268.43 euro suuruses summas (tl 29) ning M. Sikut 134.23 euro suuruses summas (tl 25). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summad on kooskõlas kehtestatud tasumääradega ning põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele. Tartu Maakohus on oma

1. oktoobri 2011 otsusega L. Palta talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõistnud.
2. oktoobril 2011 on maakohus teinud määruse, millega on määranud kaitsjatasud advokaatidele R. Tosmanile ja M. Sikutile hüvitamisele. Samal kuupäeval on maakohus teinud ka määruse, millega on jätnud nimetatud kaitsjate kaitsjatasud riigi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab L. Palta õigeksmõistva kohtuotsuse ja tunnistab L. Palta süüdi KarS § 121 järgi, siis tulenevalt

§ 180lg 1 tuleb kohtukulud, s.h ka kaitsjatasu, hüvitada süüdimõistetul.

8 Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2011 määruse, millega jäeti R. Tosmani ja M. Sikuti poolt L. Paltale maakohtus osutatud õigusabi kulud riigi kanda.

175 lg 1 p 5 alusel kuuluvad kohtukulude hulka

§ 224lg 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.75 eurot ning see tuleb L. Paltal hüvitada.

§ 178

lg 1 p 3 alusel hüvitatakse kannatanule seoses kriminaalmenetlusega tekkinud sõidu ja ööbimiskulud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on H.S. esitanud maakohtule taotluse hüvitada sõidukulu summas 11 eurot (tl 27,28). 17. oktoobril 2011 on maakohus koostanud määruse, millega on määranud hüvitada H.S. le tema sõidukulud kohtusse ja tagasi summas 11 eurot. Kuivõrd nimetatud sõidukulu on H.S. le hüvitatud, siis tuleb L. Paltal nimetatud summa, s.o 11 eurot, hüvitada kui menetluskulu riigile. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, tuleb H.S. õigusabi kulud, s.o vandeadvokaat U. Kuke poolt osutatud õigusabi eest apellatsioonimenetluses 379.92 eurot, jätta

§ 185lg 1 tulenevalt riigi kanda.

Tsiviilhagi 4. veebruaril 2011 on H.S. esitanud hagiavalduse, milles taotleb hüvitada talle kulutused transpordile 112 euro suuruses summas ja moraalne kahju 188 euro suuruses summas. Seejuures on hagiavalduses üldsõnaliselt märgitud, et transpordikulud koosnevad arsti juures ja politseis käimisest tekkinud kulutustest. Mingeid dokumente, mis nimetatud väiteid kinnitaksid, hagiavaldusele lisatud ei ole. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl 36) on H.S. kohtuistungil nimetanud hagi summaks 400 eurot, suutmata seejuures oma haginõuet dokumentaalselt täpsustada. Ka ei ole H.S. suutnud täpsustada moraalse kahju suurust väites üldsõnaliselt, et ei oska moraalse kahju suurust välja tuua kuid leiab, et kahju kokku on 400 eurot. Ringkonnakohus leiab et olukorras kus H.S. ei ole esitanud dokumente transpordile tehtud kulutustele ning ei ole isegi nimetanud moraalse kahju eest nõutavat summat, ei ole ringkonnakohtul võimalik tema poolt esitatud tsiviilhagi üle otsustada ning seetõttu jätab kohus tsiviilhagi rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 9 Agu Timmi