← Eesti

1-09-12488/20

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 07.06.2012 Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 05.06.2012 koht Kohtuasja number 1-09-12488 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Ain Tali Kaitsja Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid PEEP PERE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Peep Pere, isikukood: 36101260425, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 04.05.2009 ja lõpp 04.11.2013 RESOLUTSIOON: Jätta Peep Pere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Peep Perelt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud 1 korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu Peep Pere kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 07.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Peep Pere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Peep Pere on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.09.2009 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 188 lg 2 p 2 ning KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Peep Perele liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg ja loeti mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 04.05.

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest, mille puhul on täheldatud kuriteo toimepanemise põhjuse ja ajendina sõltuvusprobleemi olemasolu. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub samalaadset ettevalmistust ja sarnast käitumist kuriteo toimepanemisel. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta täidab individuaalset täitmiskava. Maakohtu istung: Maakohtus toimunud kohtuistungil taotles Peep Pere enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et tal on vabaduses garanteeritud töökoht ja elukoht xxxx, mis on tema enda korter. Kinnipeetav avaldas, et tal on olemas lapsed, lapselapsed, ema, õde ja ka elukaaslane, kes töötab. Kinnipeetav tunnistas, et ta on korduvalt narkokuritegusid toime pannud.
  2. aastal karistati teda Pärnu Maakohtu otsusega 2 aastase tingimisi karistusega, kuna ta kasvatas kanepit. Isik tunnistas, et ta ei andnud endale aru oma teost ega selle tagajärgedest, kuid on tänu Viru vangla sotsiaaltöötajale, psühholoogile ja kontaktisikule saanud aru oma teost, selle tagajärgedest. Kinnipeetav avaldas, et tema kindel veendumus on, et
  3. aastaga lõppes tema jaoks kanepi teema. Vangistuse jooksul on kinnipeetav enda sõnul teinud järelduse, et parem on elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav selgitas, et kasvatas kanepit üüritud suvilas. Ta mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses. Isik leidis, et kuna seadus on loonud võimaluse ennetähtaegseks vabastamiseks, ei taha ta jätta seda kasutamata. Kinnipeetav rõhutas, et tema jaoks on kolm aastat vangistust olnud piisav, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Kinnipeetaval puudub info endiste sõprade kohta. Elukaaslasega suhtleb 2 kinnipeetav telefoni teel ja kokkusaamistel. Elukaaslase tegudest on kinnipeetav kuulnud igasuguseid jutte, mida ta uskuda ei tahaks. Kinnipeetav kinnitas, et kanepisuitsetamine ei tekita temas sõltuvust. Teisi narkootikume ta ei tea ega tunne. Prokurör palus kinnipeetava avaldus rahuldamata jätta. Peep Pere on kolm korda karistatud, vanglas viibib I astme kuriteo eest. Tegu oli narkokuriteoga ja isikut on ka varem sama asja eest karistatud, siis tingimisi karistusega. Katseaja suutis ta küll läbida, kuid kalduvus jäi. Vangistus on mõistetud talle kokkuleppemenetluses ja oli miinimumilähedane. Kinnipeetavat pole vanglas karistatud distsiplinaarkorras, tal on garanteeritud töökoht, lähedaste toetus, sealhulgas ka elukaaslane E L, kes ootab teda vanglast koju. Prokurör selgitas, et olles suhelnud kriminaalasja menetlenud prokuröriga, selgus, et P. Pere elukaaslast ootab kohtuasi narkokuriteo eest. Prokurör märkis, et P. Pere lähedased tegelevad samuti narkootikumidega ja kui P. Pere vabastada, satub ta keskkonda, kus jätkab kuritegelikku tegevust. Kuigi kinnipeetava puhul on mitu positiivset asjaolu, kaaluvad negatiivsed asjaolud, eriti see, et ta toime pannud kaks I astme kuritegu, üles positiivsed asjaolud. Kinnipeetava kaitsja leidis, et kaitsealuse taotlus on põhjendatud ja ta tuleb vabastada. Kaitsja märkis, et tähelepanu väärivad kuriteo toimepanemise asjaolud, iseloomustusest midagi negatiivset ei nähtu. Isik ise märgib, et oleks esimene karistus rangem olnud, poleks järgmist kohtuasja olnud. P. Pere on vanglas käitunud korralikult, distsiplinaarkaristusi pole. Vanglas on läbinud ta individuaalplaanid, üks on kujundanud tema hoiakuid. P. Pere ise on öelnud, et koostöö vangla töötajatega aitas tal mõista oma süüd. Uue kuriteo toimepanemise riskid on ülehinnatud. Isik väidab, et ta ei suhtle enam kriminaalsete isikutega. Mis puutub elukaaslasse, siis võib-olla ongi parem, kui kedagi karistatakse, kodust ära viiakse. Kaitsja ei nõustunud, et just siit võiks tulla uute kuritegude risk. Isik on vanglas kogu aeg töötanud. P. Pere vabastamine halbu tagajärgi kaasa ei too, vangla iseloomustuses pole ohtusid üldse märgitud, riskid on maandatud. P. Perel on garanteeritud töökoht, ta on tasakaalukas, oma mõtlemiselt võimeline käituma seaduskuulekalt. Tema materiaalne olukord oli enne vangistust väga hea ja kuna tal on suur lähedaste võrgustik, pole tal raskusi elatusvahenditega. Tal on olemas isiklik korter. Isik on end parandanud. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Peep Pere tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et isikul on vabanedes garanteeritud töökoht, tal on oma korter ning toetavad lähedased. Isik on motiveeritud õiguskuulekusele. Isikut ei ole vangistuses viibides distsiplinaarkorras karistatud ning ta on täitnud individuaalset täitmiskava. Viru vangla on hinnanud mittevägivaldse teo toimepanemise tõenäosuseks 9%. Kohus märgib, et kuigi vangla iseloomustus on positiivne ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse madalaks, tuleb käesoleval juhul siiski arvestada riske, mis kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise arutamisel on ilmnenud, et isiku elukaaslast süüdistatakse narkokuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Kohus leiab, et tegemist on asjaoluga, mis suurendab riski, et kinnipeetav jätkab vabanedes narkokuritegude toimepanemist. 3 Kohus juhib tähelepanu vangla hinnangule, mille kohaselt ilmnevad kinnipeetava puhul ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Vangla iseloomustuse kohaselt, kui isik alustab uuesti narkootilise aine tarvitamist või tekib vajadus tegeleda selle aretusega, on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Kohus märgib, et arvestades kohtuasja, milles on süüdistatavaks kinnipeetava elukaaslane, elukeskkonda, kuhu isik vabaneb, ning vangla iseloomustust, mille kohaselt on kinnipeetaval välja kujunenud ühtne kriminaalse käitumise muster, kaasneb isiku vabastamisega kohtu hinnangul kõrge narkokuritegude toimepanemise risk. Kohus märgib, et kuna kinnipeetav on süüdi tunnistatud I astme narkokuriteo toimepanemise eest ning teda on ka varem narkokuriteo toimepanemise eest karistatud, peab kohus kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ennatlikuks. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Peep Pere enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Peep Pere vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2012 RESOLUTSIOON
  4. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
  5. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Peep Pere kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
  6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Rakvere Advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot nelikümmend senti) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Peep Perele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  7. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Peep Perelt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
  8. Peep Perel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
  9. 4 Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Peep Pere 1-09-12488 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
  10. juulil
  11. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.