järgi SVEN ARUMÄE, isikukood 37106302760, Eest kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxxx; keskharidusega, xxxx. Süüdistatav Varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 16.12.2010 Asja läbivaatamise kuupäev Avalikul kohtuistungil 22. ja 23.12.2011, üldmenetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 5, 9, § 179 lg 1 p 2, kohus O T S U S T A S: SVEN ARUMÄE süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust, millist karistust
lg 1, 3 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 29.12.2011.
Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada Sven Arumäed viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal Sven Arumäele katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada Sven Arumäed katseajal järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista Sven Arumäelt menetluskulud riigituludesse: - 417.03 eurot sundraha - 345.17 eurot kaitsetasu adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 493.34 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Eduard Bulattšiku poolt süüdistatav Sven Arumäe kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 16.01.2012 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistus Sven Arumäe on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alkoholijoobes, juhtis 05.12.2010 kella 00.20 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Aavere-Pikevere maanteel, tema väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 mõõtes alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus 0,99 mg/l kohta. II Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Sven Arumäe end
järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, seletades kohtuistungil, et oli küll alkoholijoobes, kuid autoroolis tema ei ole sellel ööl olnud. 04.12.2010 hommikul käis ta xxxx eemal siga tapmas, peale mida läks lõuna paiku xxxx A J juurde jooma. Sinna läks autoga, auto parkis R M maja hoovi. Jõid ära kaks 0,5 l viina ja osa kolmandast ka veel ning lisaks õlut, seega joove oli päris korralik, kuid jalg pehme ei olnud, arvab, et mäletab sündmusi hästi. 05.12.2010 kesköö paiku või natuke hiljem, kui A tahtis magama minna, otsustas minna R M juurde, 2 kes elab A juurest kusagil 150 meetri kaugusel ning seetõttu ei olnud vaja autoga minna, vaid läks jalgsi oma autost mööda. Politseiautot tema otseselt ei näinud, nägi vaid vilkureid müüride vahelt tulemas ja pani jooksu. Kartis, et kuna politsei ja xxxx on ühes majas, et kui viivad kainenema, võib probleeme tekkida. Kinni võtsid politseinikud ta kraavis, autost umbes 25 meetrit eemal. Politseinikud väitsid, et ta juhtis alkoholijoobes sõiduautot. Tema sellega nõus ei olnud. Oli nõus, et oli joonud eelnevalt palju alkoholi, kuid ütles kohe politseinikele, et ta pole enne kinnipidamist sõiduautot joobes juhtinud. Ta viidi Väike-Maarja politseijaoskonda, kus tuvastati alkoholijoove. Enda sõnul tal konflikte nende politseinikega ei ole olnud ning ta ei osanud põhjendada, miks peaksid politseinikud tema peale valetama ja süüdistust joobes juhtimises välja mõtlema. Tunnistaja A J andis kohtuistungil ütlusi, et nad on Sven Arumäega sõbrad, kellega koos on alkoholi tarvitanud. Väitis mäletavat päeva, kui Arumäe möödunud aasta talvel käis tema juures. Oli sel päeval M T maja peal ehitusprahti koristamas. Arumäe tuli kella 12 paiku, siis läksid edasi tema juurde alkoholi tarvitama. Ei tea, kas Arumäe tuli autoga või jalgsi, ei tea, kust tuli või kellega tuli. Jõid ära kahekesi kolm viina. Viina võtsid südaööni, sest siis ta jäi magama. Seda, kuidas kellaaeg nii täpselt meeles on, selgitab sellega, et tal kell teeb pimm-pomm täistunnil ja mäletab 12 lööki. Sven lahkus, kuna ta vajus ära, pidi minema M juurde. M elab temast paarsada meetrit eemal. Arumäe läks sinna viina edasi võtma. Ei eitanud, et tal on tõsised alkoholiprobleemid, kuid mäletab, et ta ei joonud tol korral nn mällarisse. Samas möönab, et kõike hästi ei mäleta, sest oli joobes. T M andis kohtus ütlusi, et Sven Arumäe on tema õemees, suhted normaalsed. On meeles see laupäevane päev, Sven tuli siga tapmast, parkis auto kella 11 paiku maja ette. Tema oli selle peale veel tige, sest kui oleks olnud vaja kusagile minna, siis ei oleks saanud, sest auto oli tee peal ees, takistades välja sõitmist. Oli terve päeva kodus, näost näkku Sveni ei näinud, nägi vaid aknast, kui ta tuli ja A juurde läks. Auto oli samal kohal, kuhu see pargitud sai, kuni ta magama läks kella 24 ajal. Magamistuba jääb maja teisele poole ning seega ei saanud ta öösel juhtunut kuulda. Lapsed magasid juba enne ja meest ei olnud kodus. Järgmisel hommikul õde helistas ja rääkis, mis oli juhtunud, et Sveni süüdistatakse purjus peaga auto juhtimises. Tunnistaja, politseinik Sven Aun, andis kohtus ütlusi, et 05.12.2010 kusagil peale südaööd märkas ta koos abipolitseinik Toomas Sepajõega patrullis olles Väike-Maarja vallas Aavere külas Pikevere poolt kruusateelt, so kõrvalteelt peatee poole lähenemas sõiduautot. Nad otsustasid läheneva sõiduki kontrollimiseks peatada. Jättis politseiauto tee servas seisma, jättes parktuled põlema. Sepajõe väljus autost ja andis lähenevale sõidukile põleva taskulambiga, mille otsas oli punane koonus, peatumismärguande. Lähenev sõiduk peatumismärguandele ei reageerinud, vaid sõitis politseiautost mööda ja lisas kiirust. Ta pööras auto ringi, lülitas sisse sinise-punase vilkuri ja sõitsid möödasõitnud autole järele. Autot silmist ei kaotatud kordagi. Auto lõikas kurve ja oli ohtliku sõidustiiliga. Ees liikuv sõiduk xxxx keeras Aavere teelt Aavere mõisa teele. Lõpuks sõiduk peatus Aavere külas ühe eramaja hoovis. Sõidukit juhtinud meesterahvas hüppas sõidukist välja ja jooksis kõrvaloleva hoone poole. Rohkem kedagi sõidukis ei olnud ja ta on kindel, et just Sven Arumäe oli see isik, kes rooli tagant väljus. Seal hoovis ei olnud ühtegi teist inimest, majade aknad olid pimedad, maha oli sadanud värske lumi ja lumel ei olnud ühegi isiku jalatsijälgi peale Sven Arumäe omade. Abipolitseinik Sepajõe jooksis koheselt mehele järele, ei kaotanud kordagi teda silmist ja sai ta lähedalolevast kraavist kätte, kuhu mees oli jalgupidi takerdunud. Tema pani politseiauto seisma ja läks abipolitseinikule ja põgenevale mehele järgi. Mees hoidis puudest kõvasti kinni, ei allunud korraldustele, kuid lõpuks sikutasid nad ta kahekesi kraavist välja ning kuna mees osutas vastupanu, panid ta käed raudu. Mehel oli kohe tunda suust tulevat alkoholilõhna. Sõidukit juhtinud meheks osutus Sven Arumäe, kellel kohapeal tuvastati indikaatorvahendiga mõõtes alkoholijoove üle 1 mg/l 3 kohta. Kontrollis autot. Seal teisi isikuid ei olnud, kuid auto oli soe. Seejärel toimetati Arumäe VäikeMaarja konstaablijaoskonda, kus tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga mõõtes alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,99 mg/l kohta. Joobega oli Sven Arumäe nõus, kuid väitis, et tema ei ole autot juhtinud. Viisid pärast seda Sven Arumäe kellegi tema tuttava juurde, auto jätsid Arumäe soovil sinna, kus see oli. Tunnistaja, abipolitseinik Toomas Sepajõe, andis kohtuistungil tunnistaja Sven Auna ütlustega kattuvaid ütlusi. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et neil ei ole Sven Arumäega mingeid vaenulikke suhteid ega omavahelisi probleeme, kui on eelnevalt kokku puutunud, siis ainult tööalaselt, aga meelde ei ole midagi erilist võimalikest eelmistest kohtumistest jäänud. Mõlemad tunnistajad väitsid kindlasõnaliselt, et alates peatumismärguande andmisest kuni sõiduki roolis olnud isiku kinnipidamiseni ei kaotanud nad sõidukit tagaajamise käigus kordagi silmist. Nad olid täiesti kindlad, et pidasid kinni just selle isiku, kes väljus autost juhikohalt, et autos rohkem ühtegi isikut ei olnud ja samal isikul, so Sven Arumäel tuvastati hiljem alkoholijoove. Joobega oli Sven Arumäe nõus kuni selgus, et tuleb kriminaalasi, siis väitis, et tema ei ole autot juhtinud ja pakkus välja igasuguseid versioone. Prokuröri taotlusel avaldas kohtus ja uuris prokuröri poolt esitatud ja kriminaalasja juurde võetud kirjalikke tõendeid, so indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, mille kohaselt Sven Arumäel 05.12.2010 kell 00.27 tuvastati indikaatorvahendiga joove 1,09 mg/l ja tõendusliku alkomeetriga, arvestades laiendmääramatust -0,10, tuvastati lõplikuks lõplikuks joobeks 0,99 mg/l; protokollile lisatud tõendusliku alkomeetri väljatrükki ja tõendusliku alkomeetri Lion intoxilyzer 8000 nr 80-004515 taatlustunnistust selle kohta, et mõõtevahend on taadeldud 05.11.2010. Kohtus avaldatud karistusregistri väljavõtte kohaselt, on Sven Arumäel üks kehtiv väärteokaristus. Sama õiendi kohaselt on Sven Arumäed varem kahel korral alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest väärteokorras karistatud rahalise karistusega ning viimasel korral võetud ära ka juhtimisõigus kuueks kuuks. Kohus, hinnanud uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Sven Arumäe tegevuses on tõendatud
Tõendatud on ja vaidlust ei ole selles, et Sven Arumäe oli alkoholijoobes. Kuni 01.07.2011 kehtinud liiklusseaduse § 20 sätestas, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Sven Arumäel tuvastati alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus 0,99 mg/l kohta. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tema alkoholijoobes autot ei juhtinud, vaid lihtsalt kõndis väljas, ei ole usaldusväärsed, kuna tema ütlused ei haaku asjas tuvastatud tehiolude ega tunnistajate ütlustega. Tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike Auna ja Sepajõe ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või sündmusi välja mõelda. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et alates peatumismärguande andmisest kuni sõiduki roolis olnud isiku kinnipidamiseni ei kaotanud nad sõidukit tagaajamise käigus kordagi silmist. Seega on eksitus isikus välistatud. Samuti ei ole Arumäe kaitseversioon eluliselt usutav. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis nr 3-1-1-74-05 on asunud seisukohale, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Ei saa pidada mingil viisil eluliselt 4 usutavaks süüdistatava väidet, et öisel ajal alkoholijoobes lihtsalt väljas kõndides, sundis pelgalt politseiauto vilkurite nägemine teda arutult põgenema ning politseinikele vastupanu osutama. Sven Arumäe kumbki tunnistaja süüdistuse seisukohalt ühtegi olulist asjaolu ei esitanud ega toetanud ka süüdistatava enda versiooni, et ta peale keskööd autoroolis ei olnud. Vaatamata asjaolule, et temale kui süüdistatavale on kohus selgitanud KrMS § 293 lg 2 tulenevat kohustust rääkida kohtu tõtt, on tema loonud oma ebausutava ning asjas kogutud muude tõenditega mitte haakuva kaitsetaktika, et pääseda süüdimõistvast kohtuotsusest, mis ohustab tema töökohta xxxx. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et Sven Arumäe tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
Sven Arumäele süüks pandud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Sven Arumäe on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest on temal üks kehtiv karistus.
järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, so rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnagul ei ole aga otstarbekas karistada Sven Arumäed rahalise karistusega, kuna temale väärteokorras joobes autojuhtimise eest mõistetud rahalised karistused, mis 5 on küll tasutud, ei ole avaldanud piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes. Samas, arvestades Sven Arumäe poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ja Sven Arumäe allutamist käitumiskontrollile, kuna temale reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Sven Arumäe suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Samas arvestades Sven Arumäe isikut, peab kohus piisavaks mõjutusvahendiks kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 29.detsembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-3654 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 27.07.2012 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu Jätta Sven Arumäe kaitsja vandeadvokaadi abi Rait Sarjase kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 27. juulil 2012. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.