) § 262 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
04.04.2012.a üldmenetluse otsusega nr 2670,12,002190 on määratud P.Uibu`le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest
Kaebuse sisu 20.04.2012.a esitas Peeter Uibu kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et karistusotsuses toodud väärteo kirjeldus on ebakonkreetne ning selles ei sisaldu
sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.
sätestab vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Seega järgneb vastutus kas teiste isikute rahu rikkumise või avaliku korra muu rikkumise eest. Nii ühel kui ka teisel juhul peab väärteo objektiivne koosseis olema sisustatud konkreetse teokirjeldusega. Peeter Uibule koostatud karistamisotsuses toodud väärteo kirjeldus ei vasta seaduses toodud objektiivsetele tunnustele, sest ei sisalda isegi sedastust, et Peeter Uibu oleks oma mingi teoga pannud toime teiste isikute rahu rikkumise. Teokirjelduses toodud sõnastus- avalikus kohas tülitas ja häiris kõvahäälselt ebatsensuursete väljenditega kaaskodanikke, rikkudes sellega avalikku korda, ei vasta seaduses toodud teokirjeldusele. Nagu juba märgitud on selle väärteokoosseisuga hõlmatud kas teiste isikute rahu rikkumine või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu lahendi 3-1-1-102-03 p. 9 kohaselt avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist jms. Seega ei kuulu avaliku korra muu rikkumise koosseisu s.t. ei ole koosseisupärane avaliku korra rikkumise teokirjeldus, mis on esitatud P.Uibu karistamisotsuses- tülitas ja häiris kõvahäälselt ebatsensuursete väljenditega kaaskodanikke, rikkudes sellega avalikku korda. Sellest kirjeldusest võiks jääda mulje, et P. Uibu tülitas ja häiris valimatult ja tervet hulka kaaskodanikke. See ei ole aga millegagi tõendatud. Asjas on üle kuulatud vaid kaks tunnistajat. Üks nendest on Rita Pilisner, kellega P. Uibul on ühine laps ja kellega tema suhted ei ole mitte kõige paremad. Just temaga püüdis P. Uibu sel päeval lahendada isiklikke küsimusi. Ka teise tunnistaja ütlustest ei nähtu, et P. Uibu oleks kuidagi oluliselt rikkunud tema rahu. Juba viidatud Riigikohtu lahendist nähtub samuti, et tuleb silmas pidada, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona
Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Antud juhu oli tegemist isiklike suhete pinnal sõnavahetusega. Kuivõrd väärtegu on toimepandav ainult tahtlusega, siis mitte mingil viisil ei ole tõendatud, et P. Uibu tahtlus oleks suunatud teiste isikute rahu rikkumisele või muu avaliku korra rikkumise toimepanemisele. Seega leiab kaebuse esitaja, et kuivõrd tema poolt väidetavalt toime pandud
ettenähtud väärtegu ei ole vastavalt seadusele Peeter Uibule omistatud ja selle toimepanemine tõendatud, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo konstaabel Keity Liivakivi oma 04.05.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja P.Uibu` kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel: Kaebuse esitaja leiab, et karistusotsuses toodud väärteo kirjeldus on ebakonkreetne ning selles ei sisaldu
Peeter Uibule koostatud karistamisotsuses toodud väärteo kirjeldus ei vasta seaduses toodud objektiivsetele tunnustele, sest ei sisalda isegi sedastust, et Peeter Uibu oleks oma mingi teoga pannud toime teiste isikute rahu rikkumise. 2
Lähtudes eelpooltoodud asjaoludest ning tuginedes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebuse rahuldamata. Samuti taotles kohtuväline menetleja tunnistajate M. P ja R. P.`i kohtuistungile kutsumist ning üle kuulamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid P.Uibu` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et P.Uibu` käitumises puudub väärteokoosseis. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et P.Uibu` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Peeter Uibu suhtes on 08.03.2012 a. koostatud väärteoprotokoll AB1283980 selle kohta, et Peeter Uibu 02.03.2012 a. kella 7.30 ajal viibis Pärnus Papiniidu tänaval, kus tülitas ja häiris ebatsensuursete 3
2). 04.04.2012 a. kohtuvälise menetleja Keity Liivakivi poolt koostatud väärteootsuse nr. 2670,12,002190 kohaselt (väärteotoimik t.l. 1) on Peeter Uibu eelkirjeldatud tegevus käsitletav avaliku korra rikkumisena
tunnustel ning talle on määratud selle eest rahatrahv summas 30 trahviühikut s.o. 120 eurot.
ettenähtud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on avalik kord, mida võib määratleda, kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma vabadusi ja kohustusi.
objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu tuleb selle all mõelda teiste isikute elu ja tervist ohustavat ning rahu häirivat tegevust või lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, mis võib väljenduda lärmamises, ebasündsate väljendite kasutamises, teiste isikute pahatahtlikus tülitamises vms. Avaliku korra muuks rikkumiseks saab käsitleda avaliku asja rikkumist, lõhkumist, omavolilist teisaldamist ning alkoholiga seotud rikkumisi nagu alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist või alkoholi pruukimist selleks mitte ettenähtud kohas. Samas tuleb silmas pidada, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitleda väärteona
Väärteona on võimalik käsitleda vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (Riigikohtu lahend 3-1-1-102-03 p. 9). Sama Riigikohtu lahendi kohaselt loetakse avalikuks kohaks sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga vahetult seotud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata kas kaebaja Peeter Uibu 02.03.2012 a. kella 7.30 ajal viibis avalikus kohas ning kas ta rikkus sellel ajal avalikku korda kaaskodanike tülitamise ja kõvahäälsete ebatsensuursete väljenditega. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et käesoleva väärteoasja sündmus toimus Pärnus Papiniidu tänaval asuvas Mai bussipeatuses, milline on avalikuks kohaks
-Kaebaja ütluste kohaselt kohtas ta 02.03.2012 a. hommikul Mai bussipeatuses oma endise elukaaslase R. P. töökaaslast M. P., kellele ta rääkis, et M.P. töökaaslane R. P. on tema endine elukaaslane ja nende ühise lapse ema, kellega on tema kooselu lõppenud ning kellel on probleeme alkoholiga. Kaebaja hinnangul ta ei lärmanud ega häirinud teisi bussipeatuses viibinuid. Samas ta ei välistanud, et tema juttu võisid teised bussipeatuses viibinud isikud kuulda. -Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt ootas ta 02.03.2012 a. hommikul Mai bussipeatuses bussi. Samas bussipeatuses viibisid ka M. P. töökaaslane R. P., kes varsti, mõne minuti pärast läks peatusesse tulnud bussi peale ning tunnistajale ennast tutvustanud Peeter Uibu, s.o. kaebaja, kes hakkas M.P. vestlema. P.Uibu rääkis, et R. P. on tema endine elukaaslane, samuti rääkis ta sellest, et naine jättis ta maha ning temal, s.o. R. P. esinevad alkoholiprobleemid. Tunnistaja avaldas kahtlust, kuidas R. P. üldse hommikuti riidesse saab ja tööle jõuab, samuti kasutas ta tema suhtes väljendeid „lits“ ning „joodik“. M.P. hinnangul kestis vestlus umbes 5 minutit, kuna siis tuli buss ning M.P. läks bussi peale, P.Uibu aga jäi peatusesse. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis P.Uibu tavalise tugevusega häälega (tunnistaja väidetel sama häälega nagu tema kohtus), kuid kuna peatuses oli ka teisi inimesi, siis vaatas ta ringi, kas tunnistaja jutt tähelepanu ei ärata. -Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt on kaebaja tema endine elukaaslane, kellega on ta kaheksa aastat koos elanud. Nende kooselust on sündinud tütar, keda R.P. läks 02.03.2012 a. hommikul kooli saatma. Tunnistaja ütluste kohaselt jälitas kaebaja P.Uibu teda teel kodu juurest koolimajani ning nimetas R.P. litsiks ning joodikuks. Hiljem bussipeatuses nägi ta uuesti kaebajat, kes hakkas seal vestlema R.P. töökaaslase M. P. Kuna tunnistaja ei soovinud koos P.Uibuga samas bussipeatuses kauem viibida, läks ta kohe esimese peatusesse tulnud bussi peale ning sõitis minema, P.Uibu ja M.P. aga jäid peatusesse. Tunnistaja hinnangul võisid teised bussipeatuses samal ajal viibinud inimesed P.Uibu juttu kuulda, kuna viimasel on vali hääl. Samas tunnistaja kinnitas, et selle aja jooksul, kui tema bussipeatuses viibis, P.Uibu poolt tema, R. P. suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamist ei kuulnud. Eeltoodu põhjal asus kohus järgmistele seisukohtadele – tõendatud ei ole, et kaebaja Peeter Uibu oleks kaaskodanikke tülitanud. Väärteomenetlusega ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks pöördunud kellegi poole vastu selle isiku tahtmist. Peeter Uibu suhtles bussipeatuses üksnes M. P., kes aga ei avaldanud 4
ettenähtud objektiivne koosseis näeb ette ka kaaskodanike rahu rikkumist, mille alla kuulub ka nende häirimine kõvahäälsete ebatsensuursete väljenditega, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata seda, kas Peeter Uibu käitumises on tuvastatud taolist käitumist. Asja kohtulikul uurimisel on kindlaks tehtud, et P.Uibu rääkis M. P. oma endisest elukaaslasest R. P., kellega tal oli kooselu lõppenud 2011 a. sügisel. Kaebaja ei ole eitanud, et ta kasutas R.P. iseloomustamiseks ka väljendeid „joodik“ ning „lits“. Kuna teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsiliste isikute olemasolu, siis tuleb hinnata kas ja keda konkreetselt P.Uibu oma vestlusega häiris ning kelle rahu rikkus. R. P. avaldas kohtus, et tema viibis bussipeatuses väga lühikest aega, üksnes mõne minuti. Tunnistaja ütluste kohaselt tema P.Uibu ja M.P. omavahelist vestlust ei kuulnud. Seega ei saanud P.Uibu tema rahu rikkuda. M. P. ütluste kohaselt oli P.Uibu kirjeldus oma endisest elukaaslasest R. P. küll ebameeldiva sisuga, kuid ta ei avaldanud, et see oleks mingil viisil rikkunud tema rahu, kuna M.P. hinnang „natuke oli ebameeldiv seda kuulata“ ei ole piisav tuvastamaks
Samuti avaldas M.P., et vestlus toimus lühikest aega umbes viis minutit, millise ajaga on ebatõenäoline enda isiklikest eraelu probleemidest rääkimisega niivõrd intensiivselt vestluskaaslast mõjutada, et selline tegevus muutuks tema rahu rikkumiseks. Väärteoasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et samal ajal, kui Peeter Uibu rääkis M. P., viibis samas bussipeatuses veel ka teisi inimesi. Väärteomenetlusega ei ole tuvastatud, kes seal viibisid, kas nad vestlust ning selle sisu kuulsid ning kas see oli nende jaoks häiriv ning rahu rikkuv. R. P. ning ka kaebaja ise on avaldanud, et Peeter Uibul on suhteliselt kõva hääl. Ilmselt selle põhjal on kohtuväline menetleja järeldanud, et P.Uibu väljaöeldu ning tema hinnangud olid teistele isikutele kuuldavad ja häirivad. Kohtu hinnangul on taoline seisukoht oletuslik. Kuivõrd Peeter Uibu vestles konkreetse teise isikuga (M.P.), mitte aga ei esinenud samasse peatusesse kogunenud ülejäänud isikutele, ei ole välistatud, et teised peatuses viibinud ei pööranud kahe isiku vestlusele tähelepanu. Samuti ei ole välistatud, et nad tegelesid millegi muuga – vestlesid omavahel, kõnelesid mobiiltelefoniga vms., mis ei võimaldanudki neil P.Uibu ja M.P. vestlust kuulata ega sellest häiritud saada. Samuti ei kindlaks tehtud, et kui nad ka vestlust kuulsid, oli sellega nende rahu rikutud sellisel määral, et seda võiks pidada
Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et kuna ei ole tõendamist leidnud Peeter Uibu poolt
ettenähtud objektiivse koosseisuga teo toimepanek, siis kuulub kaebus rahuldamisele ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Menetluskulusid väärteoasjas ei ole. Teet Olvik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.