Obsah (7)

§ 241§ 21§ 49§ 2§ 17§ 18§ 74

4-12-221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-221 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmid

§ 241

lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana kohtuvälise menetleja ametnikuna RESOLUTSIOON Andres Õunap (ik 36302150227, elukoht xxxxxxxxxxx) Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna korrakaitseteenistuse inspektor Arvo Pille Juhindudes Liiklusseaduse § 241 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas Rahuldada Andres Õunap`i kaebus osaliselt. Tühistada Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna korrakaitseteenistuse inspektor Arvo Pille` poolt 02.01.2012.a väärteoasjas nr 11001964 tehtud üldmenetluse otsus osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, s.o vähendades Andres Õunap`ile määratud karistust ning karistades teda Liiklusseaduse § 241 lg 1 alusel rahatrahviga 3 (kolm) trahviühiku ulatuses, s.o summas 12 (kaksteist) eurot. Rahatrahv tasuda Pärnu Linnavalitsuse a/a-le 10220059103016 AS SEB Pank, viitenumber

1. Selgitustesse lisada väärteoasja nr, so
2. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 22.05.2012.a kell 10.
3. Lk 1 / 12 4-12-221 Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 22.05.2012.a kell 10.
4. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 30.05.2012.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 13.12.2011.a kella 15.05 ajal avastas Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna korrakaitseteenistuse inspektor Avo Pille, et Pärnu linnas Lõuna tn 16 maja juures seisis liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld“ mõjupiirkonnas sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx. Kohapeal kirjutas A.Pille selle sõiduki juhile A.Õunapile välja kutse, millega kohustas teda enda juurde ilmuma 15.12.2011.a, millele vastuvõtmise kohta A.Õunap andis allkirja. 15.12.2011.a Pärnu Linnavalitsusse ilmunud A.Õunap keeldus väärteoasjas nr 11001964 talle Liiklusseaduse § 21 lg 1 p 1 ja § 21 lg 4 p 1 nõuete rikkumise eest koostatud väärteoprotokolliga tutvumast ja seda vastu võtmast, kuna ei olevat mingit rikkumist toime pannud. Ka keeldus ta ütluste andmisest, põhjendades seda ajapuudusega. 02.01.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 11001964 on määratud A.Õunapile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest

§ 241lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot.

Kaebuse sisu 17.01.2012.a esitas A.Õunap Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses järgmistel põhjustel: Kaebuse esitaja ei ole nõus otsusega, kuna pole nimetatud rikkumisi toime pannud ja annab selle kohta vähemalt kolm tunnistajat. Tunnistajad R. M., A. V., I. J. jt. Samuti palub kaebaja üle kuulata kohale kutsutud politseitöötajad, kes rikkumist ei tuvastanud. Oma õigustuseks peab kaebaja ka liiklusseaduse § 17 lg 6, § 18 lg 1 § 2 p 31, p 49, p 52 mille alusel tema käitus vastavalt seadusele. 13.12.2011.a kella 15.00 ajal saabus kaebaja xxxxxx asuvasse koju, kuna toimusid ehitustööd, siis oli kohal mitmeid inimesi ja autosid hoovis. Kuna hoov on kitsas ja ümber pöörata võimatu hakkas A.Õunap ühesuunalisel tänaval vasakust sõidureast vasakul olevasse hoovi sisse tagurdama. Selles tekkis takistus, kuna välja sõitis kaubik, mille roolis oli I. J. Kaebuse esitaja oli sunnitud peatuma tema möödalaskmiseks, kuna kaubiku juhil võttis aega, läks A.Õunap autost välja 2 meetri kaugusele ja küsis milles seisak. Samal ajal astus A.Õunapi juurde meeskodanik ja küsis: „Noormees, kas te liiklusmärke ei tunne“. A.Õunap vastas, et mis see tema asi on. Siis alles tutvustas ta ennast kui linna ametnikku A.Pillet. Seejärel nõudis Lk 2 / 12 4-12-221 A.Pille A.Õunapilt tema dokumente. Kuna I.J. auto oli sissesõidu vabastanud, tagurdas A.Õunap xxxxxxx hoovi. A.Õunap keeldus A.Pillele dokumentide esitamisest, kuna ei olnud tema omasid näinud. Selle peale näitas kodanik Pille mingit dokumenti ja kutsus politsei kohale. Politsei saabudes kontrollis A.Õunapi ja tema auto dokumente ning andis need linnaametnik A.Pille kätte. A.Õunap seletas oma käitumist ning küsis, millise liiklusseaduse punkti järgi A.Õunap oma tegu õigustab. Kaebuse esitaja leiab, et kodanikuna ei pea ta põhjalikult teadma liiklusseadust, küll aga peaks seda teadma kodanik Pille. Hiljem seadust vaadates, leidis A.Õunap küll need punktid, mida eespool mainib. A.Õunap palub kohtul uurida asjaolusid ja tunnistada kehtetuks väärteoasi nr

1. Samuti soovis kaebuse esitaja osaleda istungil ning kaitsja valib ise. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Pärnu linnavalitsuse linnasekretär T. R. oma 27.01.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 13.12.2011.a. kella 15.05 ajal avastas Pärnu LV majandusosakonna korrakaitseteenistuse inspektor Arvo Pille, et Pärnu linnas xxxxx maja juures seisab liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx. Kohapeal kirjutas Arvo Pille selle sõiduki juhile Andres Õunapile välja kutse, millega kohustas teda enda juurde ilmuma 15.12.
2. Pärnu Linnavalitsusse ilmunud Andres Õunap keeldus väärteoasjas nr 11001964 talle Liiklusseaduse § 21 1g 2 p l ja §21 1g 4 p l nõuete rikkumise eest koostatud väärteoprotokolliga tutvumast ja seda vastu võtmast, kuna ei olevat mingit rikkumist toime pannud (toimiku lk 10-13). Ka keeldus ta ütluste andmisest, põhjendades seda ajapuudusega (toimiku lk 9). Menetlusalune isik, soovides vabaneda vastutusest ja kergendada toimepandud teo tagajärgi, võib anda ütlusi, aga ka keelduda ütluste andmisest. VTMS § 19 ettenähtud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega oli Andres Õunap tutvunud talle 13.12.2011 kätte antud kutsel, mille vastuvõtmise kohta ta andis allkirja (toimiku lk 5). Väärteoprotokollis on fikseeritud, et Andres Õunap parkis sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx, Pärnu linnas xxxxxxx maja kohal liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas ning keeldus kohtuvälise menetleja nimel tegutsevale Pärnu LV majandusosakonna korrakaitseteenistuse inspektorile Arvo Pillele juhiloa ja auto sõidudokumentide esitamisest, esitades need kohale kutsutud politseipatrullile. Oma tegevusega rikkus Andres Õunap Liiklusseaduse §21 1g 2 p l ja § 21 lg 4 p l nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 241 lg 1 järgi (toimiku lk 10-13). Liiklusseaduse § 241 lg 1 regulatsiooni kohaselt on ette nähtud sanktsioon kuni 10 trahviühikut, so 40 eurot. Kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (Riigikohtu 06.10.2006 otsus väärteoasjas nr 3-1-180-06 - RT III 2006, 36,304). Väärteoprotokollis peab olema kirjeldatud tegu, mille menetlusalune isik toime pani. See tuleneb ka VTMS § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et Lk 3 / 12 4-12-221 väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu). Väärteoprotokolli koostamisel menetleja poolt eelpoolmainitud normid olid täidetud. VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada vastulause ja tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Kuna Andres Õunap keeldus väärteoprotokolliga tutvumast ja selle koopiat vastu võtmast, selgitati talle neid õigusi suusõnaliselt. Samuti selgitati Andres Õunapile suuliselt üldmenetluse otsuse kättesaamise korda. Väärteoasjas nr 11001964 otsuse tegemisel lähtus kohtuväline menetleja VTMS § 72 lg 2 ja VTMS §
3. Karistusseadustiku kehtimahakkamisel
4. septembril 2002.a rakendus ka kolmeastmeline deliktistruktuur, mis seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale. Karistusseadustik sätestab, et karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2). See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis Karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteo lahendamisel on peamine küsimus selles, kas menetlusalune isik oli rikkunud Liiklusseaduse § 21 lg 2 p 1 ja § 21 lg 4 p 1 koosseisu nõudeid objektiivse tunnuse tähenduses. Objektiivse koosseisu tunnus oli tuvastanud 13.12.2011 kell 15.05 - 15.10 Pärnus, Lõuna tn 16 kohal, kus liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas seisis sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxxx. Otsuses sisaldub toimepanemise aeg ja koht, teokirjeldus. Otsuse resolutsioon langeb kokku üldmenetluse protokollis sisalduva teokirjeldusega. Otsuse tegemisel on välja selgitatud, et menetlusalune isik parkis sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas. Otsuse väärteo kirjeldus on indentne väärteo protokolliga. Liiklusseaduse § 21 lg 2 p 1 kehtestab, et sõidukit ei tohi peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba ning sama seaduse § 21 lg 4 p 1 keelab parkimise kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. Vastavalt Liiklusseaduse § 2 p 49 on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale-ja mahamineku või veose laadimise ajaks. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku subjektiivne tunnus ettevaatamatus hooletuse vormis. Menetlusalune isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 33 kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega menetlusalune isik on süüvõimeline. Lk 4 / 12 4-12-221 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja rikkus Liiklusseaduse § 241 lg 1 regulatsiooni, mis on tõendatud alljärgnevate tõenditega: väärteoprotokolliga (toimiku lk 1013) ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga (toimiku lk 3-4). Käesolevat tegu tuleb kvalifitseerida juhindudes Liiklusseaduse § 241 lg 1, s.o Liiklusseaduse § 21 lg2p 1 ja § 21 lg4p 1 ette nähtud nõuete eiramisena. 02.01.2012 väärteoasjas nr 11001964 koostatud üldmenetluse otsusega (toimiku lk 14) on määratud kaebajale kohtuvälise menetleja poolt ülaltoodud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 241 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Karistuse määramisel võeti arvesse, et Andres Õunap ei mõistnud, et on rikkunud Liiklusseaduse nõudeid, et ta parkis sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxxx, teistkordselt liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas, kuigi talle oli sellise tegevuse lubamatust selgitatud, et ta omab kehtivat karistust Liiklusseaduse nõuete rikkumise eest (toimiku lk 8) ning et ta ei soovinud teha koostööd olukorra lahendamisel. Menetlusaluse isikule oli selgitatud tema õigust esitada otsuse peale Pärnu Maakohtule kaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli talle kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (toimiku lk 14). Seda õigust Andres Õunap kasutas ja esitas kaebuse tähtaegselt (toimiku lk 15-18). Pärnu Linnavalitsus kohtuvälise menetlejana on seisukohal, et kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü ja kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1) Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2) Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3) Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. 13.12.2011.a. kella 15.00 ajal avastas Pärnu LV majandusosakonna korrakaitseteenistuse inspektor Arvo Pille, sõites Pärnu linnas mööda Pühavaimu tänavat Ringi tänava poolt Lõuna tänava suunas ning pöörates paremale Lõuna tänavale, et xxxxxx maja ees seisab sõiduk. Kuna see koht on liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas, suundus ta mööda marsruuti Lõuna tn - Kuninga tn - Vee tn - Rüütli tn - Akadeemia tn - Lõuna tn parkimisnõudeid rikkunud sõiduki juurde. Sõidukiks osutus Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx. Arvo Pille pöördus Lõuna tn xxxx hoovis olevate meeste poole ja küsis, kes on selle auto juht. Üks meestest ütles, et tema on. Arvo Pille esitles end ja näitas Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna korrakaitseteenistuse töötõendit. Tema küsimusele, miks auto on pargitud keelumärgi mõjupiirkonnas, vastas auto juht, et teab, et seal on seismine keelatud, kuid mujale ei olnud parkida. Arvo Pille selgituse peale, et tuleb hakata toimepandud rikkumist vormistama ja palvele esitada juhiluba, vastas auto juht karjumisega, et kas linnavalitsuse ametnikul ei midagi muud teha kui kodanikke kiusata, et Arvo Pillel ei ole õigust temalt juhiluba nõuda ning ta esitab dokumendid ainult politseile. Karjumisega Lk 5 / 12 4-12-221 kaasnes sõim. Kuna parkimiskorda rikkunud juht keeldus allumast, helistas Arvo Pille kell 15.25 numbrile 110 ja palus politseipatrull endale appi saata. Helistamise ajal tagurdas Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxxx, juht auto Lõuna tn xxx hoovi. Enne politseipatrulli kohalesaabumist sõitis see meesterahvas autoga hoovist väljaja parkis selle uuesti Lõuna tn xxxx kohal sõidutee vasakus ääres liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas. Seal seisis auto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx, ka politseipatrulli saabudes. Kohalesaabunud politseipatrullile (patrullpolitseinikud J. L. ja K. R.) esitas Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxxx, juht nii juhiloa kui ka sõiduki registreerimistunnistuse. Juhitunnistuse andmetel oli juhiks ANDRES ÕUNAP, isikukood
5. Arvo Pille kirjutas hr Andres Õunapile välja kutse ilmumiseks kohtuvälise menetleja ametniku juurde 15.12.2012 kell 10.
6. Kutse kättesaamise kohta andis hr Andres Õunap allkirja, (toimiku lk 5). Pärnu LV majandusosakonna korrakaitseteenistuse inspektor Arvo Pille poolt oli tuvastatud, et menetlusalune isik parkis sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx, Pärnu linnas Lõuna tn xx maja kohal liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas (toimiku lk 3-4, 10-13). Menetleja seisukoht on, et Liiklusseaduse § 241 lg 1 rikkumine leidis aset. Liiklusmärk 361 ..Peatumiskeeld" keelab oma mõjupiirkonnas nii peatumise kui ka parkimise (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 9 lg 1 p 35). Kuna sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxxx, liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas seismise ajal ei toimunud sõitjate peale- või mahaminekut ega veose laadimist (mis Liiklusseaduse § 21 lg 2 p 1 kohaselt oli keelatud), oli tegu sõiduki parkimisega. Sõiduauto Land Rover Discovery 3, reg number xxxxxxx, seismise fakti liiklusmärgi 361 „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas Pärnu linnas Lõuna tn xxx maja juures tunnistab oma kaebuses ka kaebaja (toimiku lk 16-18). Tegemist on formaalse deliktiga ja seetõttu ei ole vaja tuvastada õigusvastasusseost saabunud tagajärge suhtes. Objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine on tuvastatud kaebaja tegutsemisega õigusnormidega sätestatud kaitsealas. Eeltooduga on menetleja asunud seisukohale, et hoolsuskohustust rikkuv tegu kui objektiivse koosseisu element esineb kaebaja käitumises. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja poolt Pärnu Maakohtule väärteoasjas nr. 11001964 esitatud kaebus on paljasõnaline ja põhjendamata ning kaebuses toodu on ilmselgelt vastuolus ja ümber lükatud muude asjas kogutud tõenditega. Juhindudes VTMS § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja Andres Õunap`i kaebus rahuldamata. Kohtuistungil uuritud tõendid:
7. Kohtutoimikust - Andres Õunapi kaebus kohtuvälise menetleja otsusele - Pärnu Linnavalitsuse vastus A. Õunapi kaebusele Lk 6 / 12 4-12-221 - Pärnu Linnavalitsuse määrus 28.03.2012 nr 5 kohtuvälise menetleja ametniku pädevuse kohta - Arvo Pille kui kohtuvälise menetleja ametniku tunnistuse koopia - Andres Õunapi poolt kohtuistungil esitatud joonis (välja prinditud 19.04.2012)
8. Kohtuistungil üle kuulatud isikute ütlused: - Andres Õunapi kui menetlusaluse isiku ütlused; Andres Õunapi ütluste kohaselt saabus ta Lõuna tänavale ja kuna keeramine otse hoovi on raskendatud soovis ta hoovi tagurdada, kuid nägi, et peeglist, et hoovis on buss ja arvas, et see sõidab kohe eest ära välja, kuid ei sõitnud. Ta väljus autost, jättis moorori tööle, et minna bussijuhi käest küsima, millal buss lahkub. Ta ootas bussi väljasõitu. Kuna see ei juhtunud, läks ta välja ja küsis seda I. J. I. J. vastuse kohaselt sõidab ta kohe välja, kui paarimees välja tuleb, viimane läks tualetti. 20 sekundi jooksul see juhtuski ja buss sõitis välja. Enne välja sõitu kõnetas teda aga härrasmees ja küsis: „Kuulge noormees, kas te liiklusmärke ei tunne?“ Ta vastas talle, et mis see tema asi on. Kohe A. Pille end veel kui linnaametnikku ei esitlenud. Sel ajal istus A. Õunap juba autos ja tagurdaski bussi välja sõites hoovi ära. A. Pille ei jõudnud fotoaparaadiga veel piltigi teha, ehkki jooksis oma auto juurde ja oli selle välja võtnud. A. Õunap A. Pillele poolt dokumente nõudmisel neid ei esitanud ega selgitusi andnud, sest tal polnud prille kaasas, et veenduda A. Pille ametitunnistuses. Viimase peale kutsus A. Pille kohale politseipatrulli, kelle kaudu edastati dokumendid A. Õunapilt A. Pillele. A. Õunapi ütluste kohaselt tema töömehe auto oli sinna hoovi pargitud, siis ta palus, et ta saaks ära ajada oma auto, seal oli kitsas. A. Õunapi ütluste kohaselt ta sõitis korra välja, pani ohutuled peale, tema tagurdas sisse, tema sõitis ka kohe sisse tagasi. A. Õunap leiab, et seeläbi ta ei rikkunud seadusi. A. Õunapi ütluste kohaselt ei olnud tal aega minna A. Õunapi jutule järgmisel päeval, seetõttu tegi ta seda 15ndal. Sel päeval ei olnud A. Pillel ühtegi dokumenti valmis. - tunnistajate M. R., I. J., J. L. ja K. R. ütlused.
9. Kohtuvälise menetleja toimikust - ettekanne väärteomenetluse alustamise kohta, koostaja korrakaitseteenistuse inspektor A. Pille - sündmuskoha vaatlusprotokoll, koostaja korrakaitseteenistuse inspektor A. Pille - kutse, kohustatakse A. Õunapit kui menetlusalust isikut ilmuma 15.12.2012 (14.12.2012 on maja tõmmatud) kell 10:00 väärteoasjas menetleja A. Pille juurde - A.Õunapi karistusregistri teatis - 15.12.2011 menetlusaluse isiku A. Õunapi ülekuulamise protokoll – protokollis märkus, et keeldus ütlusi andmast, kuna ei ole selleks aega - 15.12.2011 väärteoprotokoll – protokollis märkus, et isik keeldus protokolli vastu võtmast, kuna ei olevat mingit rikkumist toime pannud - 02.01.2012 üldmenetluse otsus Lk 7 / 12 4-12-221 Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ja kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu, taotledes, et otsus jäetaks muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 241

lg 1 alusel sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või - viisi rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 21

lg 4 p 1 kohaselt parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada.

§ 21

lg 2 p 1 kohaselt sõidukit ei tohi peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Andres Õunapi mootorsõiduk süüdistuses toodud ajal seisis kohas, kus oli peatumise ja parkimise keeld. Nimetatud asjaolu on ka ühtlasi tõendatud sündmuspaiga vaatlusprotokolliga (3-4), A. Õunapi poolt istungil esitatud vaadeldud joonisega, A. Õunapi ning ülekuulatud tunnistajate M. R., I. J., J. L. ja K. R. ütlustega. Andres Õunapi ütluste kohaselt saabus ta Lõuna tänavale ja kuna keeramine otse hoovi on raskendatud, soovis ta hoovi tagurdada, kuid nägi, et peeglist, et hoovis on buss ja arvas, et see sõidab kohe eest ära välja, kuid ei sõitnud. Ta väljus autost, jättis moorori tööle, et minna bussijuhi käest küsima, millal buss lahkub. Ta ootas bussi väljasõitu. Kuna see ei juhtunud, läks ta välja ja küsis seda Indrek Jõgistelt, kes oli bussi roolis. Kohus on seisukohal, et selline A. Õunapi tegevus on parkimine, kui väljutakse juhi poolt autost, et saada infolt teiselt isikult. Politseiametnike J. L. ja K. R. ütluste kohaselt kui nad sündmuskohale jõudsid, siis oli juba A. Õunap auto hoovis ja A. Pille palvel esitas politseinike kaudu A. Õunap oma dokumendid A. Pillele. Tunnistaja I. J. ütluste kohaselt seisis ta autoga hoovis ees ja A. Õunap ei saanud sisse keerata, seetõttu seisis A. Õunapi auto minut-kaks tänaval. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt läks ta välja suitsu tegema, siis tuli A. Õunap oma autoga ja ei saanud hoovi keerata, sest teine auto oli ees. Ta kuulis, kuidas A. Õunapi poole pöörduti lausega „Kuulge noormees“. M. R. ütluste kohaselt auto oli tänaval umbes minut, mootor töötas ja tuled põlesid. Kohus leiab, et käesolevas asjas on oluline, et hoovis olnud isikud nägid A. Õunapi autot tänaval seismas, A. Õunap oli sellest väljunud ja arvestades asjaolusid kogumis, sai see seista üksnes liiklusmärgi mõjualas, sest märk asub enne pööret hoovi. A. Õunap soovis tagurdada hoovi. Iseenesest ei ole tagurdamine kui tegevus ühesuunalisel teel keelatud. Tagurdada võib ka parkimiskohale.

§ 49

lg 1 kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

§ 49

lg 2 kohaselt ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid ei tohi tagurdada ristmikule.

§ 2

p 37 kohaselt on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Vahetult enne hoovi pööramist oli liiklusmärk ja A. Õunap nägi, et hoovi sõita ei saa, sest buss on ees. Seega ka liiklusmärgi mõjualast tagurpidi tagasi keerata – s.o manööverda tagurdades - korrektselt enne märki olevale parkimiskohale, poleks olnud samuti Lk 8 / 12 4-12-221 keelatud. Seal oleks olnud võimalik parkida ilma väiksema vaevata, sest liiklusmärk asub vahetult enne hoovisõitu sündmuskoha vaatlusprotokolli ja A. Õunapi poolt joonise kohaselt. Seega iseenesest, kui A. Õunap nägi hoovis ees bussi, ei olnud tal ka takistust autot selleks ka lubatud kohta parkida sinna lähedale enne märki või kasvõi kaugemale ja siis minna uurima, kas buss sõidab või ei sõida eest ära. Kuid A. Õunap valis auto parkimiseks antud juhul keelatud koha. Vaidlus puudub selles, et vahetult enne hoovi pööramist asub liiklusmärk, mis keelab edasipidi tee ääres peatumise. See on fikseeritud ka A. Õunapi ütlustes.

§ 21lg 4 p 1 kohaselt parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada.

Järelikult oli A. Õunapi sõiduk pargitud selleks keelatud kohas, sest

§ 2

p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Samuti auto sõitis märgi 361 mõju piirkonnas, kus oli ka keelatud sõiduki peatamine. Sõitjate peale – või mahapanekut ei toimunud, samuti ei toimunud veose laadimist. Sõiduk ei peatunud, vaid parkis, sest

§ 2

p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Selliseid seaduses nimetatud juhtumeid ei esinenud. A. Õunap parkis sõidukit kohas, kus see oli keelatud. Puudus ka hädaseisund või muu asjaolu, mis õigustaks autot parkima selleks keelatud kohas, et minna infot hankima. Alles enne hoovi pööramist oli antud liiklusmärk. A. Õunapil oli võimalus ka mujal parkida, kui nägi, et hoov on kinni, see ei olnud objektiivselt kuidagi takistatud. A. Õunap on viidanud mitmetele sätetele oma kaebuses, milles esitab õigusliku kaalutluse, et ta võis ka oma sõiduki sinna seisma jätta. Nimetatud sätted ja väited ei ole siiski kooskõlas asjaoludega ning ei välista kohtuvälise menetleja poolt antud õigusliku hinnangu paikapidavust. Oma õigustuseks peab kaebaja ka

§ 17

lg p 6 (lg 6 ei ole olemas nagu kaebaja on osundanud), § 18 lg 1 § 2 p 31, p 49, p 52 mille alusel tema käitus vastavalt seadusele. Kohus ei nõustu nende õigustustega alljärgmistel põhjendustel: -

§ 17

lg 5 p 6 (lg 6 ei ole olemas nagu kaebaja on osundanud) kohaselt peab mitterööbassõiduki liikleja tagurdades andma teed kõigile liiklejatele. Buss seisis ehk parkis hoovis. A. Õunap ei andud teed, vaid läks infot hankima, s.t parkis auto ära, sest lahkus autost ja läks asja uurima, et millal ta hoovi saaks tagurdada. -

§ 18

lg 1 kohaselt juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust. A. Õunap ei jäänud pelgalt autoga liiklusvoos seisma, vaid lahkus autost, seega ta parkis sõiduki ära. -

§ 2

p 31 kohaselt on liiklusoht olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või - kiirust või peatuma. Hoovis olev buss seisis liikumatult, seega ei tulenenud temast mingit ohtu ja A. Õunapil oli võimalik ka parkida mujal. Tegemist on liikluses mitte mingisugust erilist reageerimis – või otsustuskiirust nõudva situatsiooniga. Samuti kuna antud aadressil elas isiku ema, oli ta ka kursis, et hoovis võib olla auto ees ja ta saanuks auto eelnevalt parkida ka enne liiklusmärki, kus see lubatud oli või saanud teha seda ka mujal. Ohu küsimuse tõstatamisega on kaebuses ülereageeritud, sest asjaolud, sh A. Õunapi ütlused, selleks alust ei anna. Lk 9 / 12 4-12-221 - tegemist on parkimisega ja seda on otsuses juba motiveeritud. A. Õunap esmaselt kohtuistungil väitis, et väärteoprotokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ta ei ole näinud, sest pabereid ei olnud valmis, kui ta kohtuvälise menetleja juurde läks. Ometigi on kirjutatud neile kohtuvälise menetleja poolt, et A. Õunap keeldus protokollidele alla kirjutamast. Kohtuväline menetleja sellise vastuväitega istungil ei nõustunud ja lisaks istungil väitis, et õigused said talle igal juhul selgitatud ka kutsega, mil õigused kirjas ning asjaolu, et väärteoprotokolli talle tutvustati näitab ka see, et isik sai tähtaegselt kaebuse kohtule kirjutada. Avaldatud kutsel fikseeritud õigused kattuvad menetlusaluse isiku õigustega, mida selgitatakse väärteoprotokolli koostamisel ja ülekuulamisel. VTMS § 49 lg 3 kohaselt menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. KrMS § 152 lg 5 märgib lisaks täpsustavalt, et kui isik keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokollile märge ja seda kinnitab uurimisasutuse ametnik. Loomulikult õiguste selgitamiseks üldjuhul ei loeta menetlusaluse isiku poolt nende lugeda andmist, v.a kui nt isik keeldub menetlustoimingust. Käesoleval juhul on isik keeldunud protokollidele alla kirjutamast. Seega nimetatud asjaolud ei ole käesoleval juhul kaasa toodud olulisi menetlusõiguse rikkumisi, sest keeldumine on fikseeritud ka protokollis. Käesoleval juhul on seega VTMS § 49 lg 3 järgi nõuded täidetud. Ka see asjaolu kinnitab, et isik sai oma õigustest aru seeläbi, et tähtaegselt esitas kaebuse kohtule. Asjaolu, et nimetatud sätete järgi sisulist ülekuulamist ei toimunud, ei ole see A. Õunapile kaasa toonud ka pöördumatuid ega muid menetlusaluse isiku olulisi õiguste rikkumisi, mida ei saaks korvata ka kohtuliku kontrolli kaudu antud kaebemenetluses. Samuti ei ole ka viimati nimetatut A. Õunapi poolt kohtuistungil väidetud. Menetleja on koostanud väärteoprotokolli ja see on kehtiv, isik teab, milles teda süüdistatakse ja on saanud seeläbi realiseerida ka õigusi menetluses, sh kohtumenetluses väidete ja taotluste esitamise kaudu ning edasikaebe menetluse kaudu. Nimetatud asjaolud ei anna alust tuvastada olulist menetlusõiguse rikkumist. Käesolevas asjas kohus leiab, et tähtsaks tuleb pidada asjaolu, et kaebuse esitaja ei vaidle vastu faktilistes asjaoludes, mis on süüdisutse esemeks. Ta on üksnes leidnud, et tema tegevusele võib anda ka teistsuguse juriidilise hinnangu, et tal oli õigustus antud kohas parkida. Kohtupraktikas on oluliseks peetud tõendite hindamisel seda, et liiklusjärelevalvet teostatakse ametnike poolt kahekesi ja on osundatud ka varem kehtinud politseiasutuse siseseks kasutamiseks mõeldud liiklusjärelevalve korrale, mis ei ole aga olnud avalikult kättesaadav. Sellele on tuginetud põhimõttel, et kohus ei saa a priori pidada usaldusväärseks uurimisasutuse ametniku ütlusi menetlusaluse isiku ütlustele. Samuti seeläbi kohtupraktikas, kui liiklusjärelevalvet on teostanud ametnik üksi ja menetlusalune isik ei nõustu süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega, siis vastuolude kõrvaldamatuse tõttu isik mõistetakse õigeks, kui muid süüstavaid ja objektiviseerivaid tõendeid pole. Käesoleval juhul, aga puudub vaidlus kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku ütluste vahel selles, et menetlusaluse isiku auto seisis liiklusmärgi mõjualas tänaval. Juriidiliselt aga Lk 10 / 12 4-12-221 antud seismist tuleb käsitleda parkimisena. Asjaolu, et antud sõiduk oli vähemalt minut nõnda tänaval, s.o parkimine, on kinnitatud ka sisuliselt tunnistajate ütlustega. Seega tegemist ei olnud pelgalt liiklusvoos seisma jäämisega. Järelikult on olemas ka teisi tõendeid, mis kinnitavad süüdistust. A. Õunapil oli võimalus autot parkida ka mujale, vaidlus puudub ka selles, et see oli nt lubatud enne antud nimetatud märki. Vaidlus puudub selles, et kui kohtuvälise menetleja ametnik A. Pille A. Õunapit esmakordselt kõnetas, ei tutvustanud ta end kui kohtuvälise menetleja ametnikku. A. Pille selgitas, et esmalt pöörduski ta A. Õunapi poole kui kodanik ja kuna ta rikkumist ei tunnistanud, siis tutvustas end kui linnavalitsuse vastava valdkonna ametnikku. Ja A. Õunapile selgitati asjaolusid ka seeläbi, et dokumentide kontrolliks ja kaasabi osutamiseks kutsus A. Pille ka kohale patrulli. Seega A. Õunapile tutvustati ametnikku ja ta sai temalt ka kutse ilmumaks menetlustoimingule. Nimetatud asjaolude käik ei ole kaasa toonud olulisi menetlusõiguse rikkumisi.

§ 241

lg 1 alusel sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või - viisi rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Eeltoodud alustel on täitnud A. Õunap talle inkrimineeritud koosseisu kõik objektiivsed tunnused kavatsetult. Tahtluse vormi osas seega ka maakohus täpsustab kohtuvälise menetleja otsust. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. A. Õunap, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte parkida selleks keelatud kohas, otsustas siiski ise õigusvastase käitumise kasuks. Ta oleks saanud autot parkida seal, kus puudus antud märgi mõju ala, kuid ta valis teise tee, mis ilmselt võis olla mugavam, kuid keelatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Lk 11 / 12 4-12-221 A. Õunapit ei ole sellise väärteo eest varem karistatud. Ta ei vaidle vastu faktilistele asjaoludele. Varem on teda väärteo korras karistatud vaid ühel korral

§ 74-7 järgi, mis puudutab tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimist.

Antud väärtegu on teise liigiline ja ei mõjuta isiku käitumisele antavat karistuslikku hinnangut käesolevas asjas. Otsuses on õigesti toodud see, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, sest ehkki isik tunnistab faktiliste asjaolude paikapidavust, leiab, et neil on teine õiguslik hinnang, mis tema tegu õigustab. Sellega aga kohus ei nõustu. Samuti ta ei kahetse. Samas kohus ei pea ka kuidagi põhjendatuks isikule maksimaalse karistuse määramist nagu on seda tehtud otsuses, sest selleks puuduvad vastavad argumendid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel ja vastavalt isiku süüle on optimaalseks karistuseks 3 trahviühikut, s.o summas 12 eurot. Eeltoodud alusel kohus tühistab otsuse osaliselt ja seda karistuse osas, tehes ses osas uue otsuse. Indrek Nummert Kohtunik Lk 12 / 12