Obsah (7)

§ 337§ 175§ 180§ 339§ 338§ 181§ 173

1-11-1967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märtsil 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-1967 (08913000060) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarik

§ 337lg 1 p 4 tühistada Tartu Maakohtu 25.

oktoobri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-1967 osaliselt, see on Jaanus Christoffelilt väljamõistetud kohtukulude osas.

§ 175

lg 1 p 5,10 alusel välja mõista Jaanus Christoffelilt kohtukulud summas 20.61 eurot. Kohtukulud summas 41.21 jätta riigi kanda.

§-de 175 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsja poolt osutatud õigusabikulud summas 1795.18 Jaanus Christoffeli kanda. Mõista Eesti Vabariigilt Jaanus Christoffeli kasuks välja 3590.36 eurot valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi katteks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu

1. märtsil 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. märtsist
3. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
4. märtsist
5. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 25.10.2011 otsusega mõisteti Jaanus Christoffel õigeks P.P. kasuks A.J. pistisena 150 000 krooni saamises ja OÜ Atea müügijuhilt R.Š. pistisena viie sülearvuti nõudmises ja neist ühe sülearvuti, Lenovo ThinkPad T400s 2808D3G seerianumbriga XXXXXXX, saamises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sama otsusega tunnistati J. Christoffel süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi, s.o AS Max 123 suurkliendihaldur U.R. pistisena Iirimaa reisi ja restoran Volga kinkekaardi saamises, ning teda karistati 1 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24-26.10.2007, s.o 3 päeva. J. Christoffeli poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J. Christoffel ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võeti J. Christoffelilt KarS § 49 alusel üheks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus tuleb täita haldamis-, järelevalve või juhtimisülesandeid või korraldada varaliste väärtuste liikumist. KarS § 84 alusel mõisteti J. Christoffelilt riigituludesse konfiskeerimise asendamiseks süüteoga saadud vara katteks välja 684 eurot 25 senti. 2

§ 180lg 1 alusel mõisteti J.

Christoffelilt riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 417 eurot 3 senti, kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 45 senti ja postikulud 61 eurot 37 senti. Õigusabikulud 5385 eurot 54 senti jäeti

§ 180lg 1 alusel J.

Christoffeli kanda. Maakohus arutas J. Christoffelile esitatud süüdistust selles, et tema: − ametiisikuna leppis alates

1. aasta algusest AS-i Mandator Estonia (praeguse ärinimega Fujitsu Services AS) juhatuse liikme A.J. kokku, et AS Mandator Estonia toetab rahaliselt J. Christoffeli elukaaslast P.P. . Vastavalt J. Christoffeli ja A.J. omavahelisele kokkuleppele sõlmis A.J. AS Mandator Estonia juhatuse liikmena 09.06.2008 lepingu MTÜ-ga Eesti Suusaliit J. Christoffeli elukaaslase P.P. rahaliseks toetamiseks ajavahemikul 01.07.2008 kuni 01.02.2009 kokku 100 000 krooniga (6391,16 euroga). Vastavalt J. Christoffeli ja A.J. omavahelisele kokkuleppele ja selle tulemusel 09.06.2008 AS-i Mandator Estonia ning MTÜ Eesti Suusaliit vahel sõlmitud lepingule tasus AS Mandator Estonia P.P. rahaliseks toetamiseks MTÜ-le Eesti Suusaliit 01.07.2008 29500 krooni (1885,39 eurot), 10.10.2008 29500 krooni (1885,39 eurot), 10.11.2008 29500 krooni (1885,39 eurot) ja 27.03.2009 29500 krooni (1885,39 eurot). Mandator Estonia ASilt saadud rahast 100 000 krooni (639,16 eurot) maksis Eesti Suusaliit vastavalt kokkuleppele P.P. le ajavahemikus 2008 juunist kuni 2009 juunini. − ametiisikuna, kes on varasemalt võtnud pistist, sai AS-i Fujitsu Services juhatuse liikmelt A.J. oma elukaaslasele P.P. le ajavahemikul 2009 juulist kuni 2010 veebruarini rahalist toetust kokku summas 50 000 krooni (3195,58 eurot). 25.05.2009 sõlmis AS Fujitsu Services juhatuse liige A.J. lepingu MTÜ-ga Aus Mäng, mille alusel andis AS Fujitsu Services MTÜ-le Aus Mäng J. Christoffeli elukaaslase P.P. rahaliseks toetamiseks 50 000 krooni (3195,58 eurot). Fujitsu Services AS-ilt saadud kokku 50 000 krooni (3195,58 eurot) maksis MTÜ Aus Mäng vastavalt kokkuleppele osadena P.P. le ajavahemikus 2009 juulist kuni 2010 veebruarini. J. Christoffeli elukaaslane P.P. sai A.J. korduvalt pistisena raha vastutasuna selle eest, et J. Christoffel Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemide talituse juhatajana oma ametiseisundit kasutades oli toime pannud ja oli alust arvata, et ta paneb edaspidi toime seadusega lubatud teod, s.o osales otsuste tegemises, mille tulemusena sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning AS-i Cell Network (praeguse ärinimega Fujitsu Services AS) vahel ajavahemikus 14.01.2004 kuni 03.03.2010 erinevaid hankelepinguid. Samuti osales J. Christoffel sõlmitud lepingute alusel AS-le Mandator Estonia väljamaksete tegemise otsustamises, kinnitas kirjalikult, et AS Fujitsu Services (endise nimega AS Mandator Estonia) on nõuetekohaselt täitnud erinevate riigihangete tingimused ning kooskõlastas Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud AS-i Fujitsu Services arved personaliarvestuse tarkvara PERSONA hoolduslepingu alusel perioodil 01.10.2009-30.09.2010 ning Persona eksportmooduli täienduse eest. Samuti süüdistatakse J. Christoffelit selles, et tema ametiisikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise võtmise, sai ajavahemikul 22.-24.10.2008 AS-i Max 123 suurkliendihaldur U.R. AS Max 123 turundusjuhi R.P. kaasabil varalise soodustusena tasuta Iirimaa reisi vähemalt 9206,14 krooni (588,38 eurot) ulatuses. Eelnevalt, s.o 2008 suvel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.08.2008 nõustus J. Christoffel U.R. ettepanekuga osaleda tasuta reisil Iirimaale. Ajavahemikul 22.-24.10.2008 sai J. Christoffel U.R. ilt tasuta lennureisi marsruudil Tallinn-Riia-Dublin-Praha-Tallinn maksumusega 5826,60 krooni (372,39 eurot) ja majutuse Iirimaal Limerickis Clariton hotellis maksumusega 3379,536 krooni (215,99 eurot), kokku maksumusega 9206,14 krooni (588,38 eurot). J. Christoffelile tasuta antud lennureisi 3 broneerimise korraldas ja majutuse eest Iirimaal Limerickis Claritoni hotellis tasus AS-i Max 123 turundusjuht R.P. Samuti J. Christoffel ametiisikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise võtmise, sai 16.12.2008 Tartus Munga 18 Haridus- ja Teadusministeeriumi ruumides AS-i Max 123 suurkliendihaldur U.R. ilt R. P. kaasabil varalise soodustusena tasuta restorani Volga kinkekaardi nr 000320 väärtusega 1500 krooni (95,87 eurot). J. Christoffelile antud 1500 kroonise (95,87 eurot) kinkekaardi sai U.R. eelnevalt AS Max 123 turundusjuht R. P., kellele kuuluv OÜ Max Disain 27.11.2008 J. Christoffelile antud kinkekaardi ostu eest tasus. J. Christoffel sai U.R. ilt R. P. kaasabil korduvalt pistisena varalisi soodustusi vastutasuna selle eest, et tema Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemide talituse juhatajana oma ametiseisundit kasutades oli toime pannud ja oli alusta arvata, et ta paneb edaspidi toime seadusega lubatud teod, s.o osales otsuste tegemises, mille tulemusena sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning AS-i Max 123 vahel ajavahemikus 03.04.2007 kuni 08.01.2010 erinevaid infotehnoloogia tarnelepinguid ning hankelepinguid. Samuti ostis Haridus- ja Teadusministeerium AS-ilt Max 123 infotehnoloogiat läbi OÜ WorkIT ning sõlmis 20.05.2008 hankelepingu, mille pooleks oli lisaks AS-le Max 123 ka Green IT OÜ. Veel süüdistatakse J. Christoffelit selles, et tema ametiisikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise võtmise, 2009 septembris ja oktoobris nõudis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning OÜ Atea vahel 21.07.2009 sõlmitud hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kontaktisikuna OÜ Atea esindajatelt, sh OÜ Atea müügijuht R.Š. pistisena tasuta kuni viit sülearvutit, millest ühe sülearvuti, Lenovo ThinkPad T400s 2808D3G seerianumbriga XXXXXXX maksumusega vähemalt 35370 krooni (2260,56 eurot) sai tema R.Š. 14.01.
2. Tasuta sülearvuti Lenovo ThinkPad T400s 2808D3G sai J. Christoffel vastutasuna selle eest, et alates 30.07.2009 kuni 17.11.2009 tagas tema oma ametiseisundit kasutades, et Haridus- ja Teadusministeerium ei kasuta oma 21.07.2009 sõlmitud hankelepingu punktide 2.3 ja 7.3 koosmõjust tulenevat õigust pärast 04.09.2009 leping OÜ-ga Atea ennetähtaegselt lõpetada. Kirjeldatud tegudega pani J. Christoffel toime KarS § 293 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vähemalt teist korda toime pandud pistise võtmise ja pistise nõudmise. Maakohus käsitles J. Christoffelile süüks arvatud tegusid süüdistuses esitatud järjekorras ning andis hinnangu nende tõendatusele ja vastavusele KarS § 293 lg 2 p 1, 2 koosseisule.
3. Sponsoreerimine Süüdistuse kohaselt heidetakse J. Christoffelile ette, et reklaamlepingud sõlmiti tema ja A.J. omavahelise kokkuleppe tagajärjel, et toetada rahaliselt J. Christoffeli elukaaslast P.P. ning mõlema, s.o 09.06.2008 ning 25.05.2009 sõlmitud lepingu alusel makstud raha on käsitletud pistisena vastutasuks selle eest, et J. Christoffel osales ajavahemikul 19.06.2003 kuni 19.03.2010 Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-talituse juhina otsustusprotsessides, mis mõjutasid Haridus- ja Teadusministeeriumi ja AS Fujitsu Services lepingulisi suhteid. J. Christoffelil oli Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-talituse juhatajana maakohtu hinnangul võimalik mõjutada IT tarkvara ja riistvara hangetega seotud otsuste tegemist, st talle süüks arvatud teod on seotud tema ametialase tegevusega. Lisaks ametijuhendile tõendavad seda tunnistajate J.H. , I.R. , I.S. , T.L. , M.K. ja süüdistatava enda ütlused. Eeltoodud tõenditest nähtub, et J. Christoffelil oli Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-talituse juhina suur infotehnoloogiaalane kompetents. Tema selgitas välja ministeeriumi infotehnoloogia vajadused, koostas riistvara tehnilised kirjeldused, osales hankedokumentatsiooni 4 kokkupanemisel ja hankekomisjonide töös. Süüdistuses kirjeldatud tegevused – hangete läbiviimine, lepinguprojektide koostamine ja kooskõlastamine, arvete kooskõlastamine lepingu alusel tehtavatele väljamaksetele, referentskirjade väljastamine riigihangete nõuetekohase täitmise kohta – olid tema tavapärane tegevus oma tööülesannete täitmisel. Maakohus leidis, et J. Christoffelile esitatud süüdistuse keskseks küsimuseks on ekvivalentsussuhte (quid pro quo) tuvastamine, st süüdistatava ning teiste osapoolte vaheliste kokkulepete olemasolu, mille alusel tekkis isikute vahel tavalisest tööalasest suhtest erinev suhe, kus J. Christoffeli ametiseisundist tulenevad toimingud olid mõjutatud temale või tema lähedastele vastutasuks lubatud varast või soodustustest. Pistise koosseisu täitmiseks oli oluline tuvastada, et J. Christoffel oleks pärast AS-i Fujitsu Services poolt P.P. rahalist toetamist lugenud end seotuks vajadusega tegutseda oma tööülesannete täitmisel mingis osas sponsori huvides. Maakohtu hinnangul puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et enne komisjoni töös osalemist oleks J. Christoffelit kuidagi mõjutatud P.P. võimaliku sponsoreerimisega. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et J. Christoffeli elukaaslasele oleks pakutud soodustust vastutasuks selle eest, et J. Christoffel tulenevalt oma ametiseisundist teeks otsuseid AS Fujitsu Services kasuks. Samuti ei leidnud maakohus tulenevalt J. Christoffeli tööülesannetest alust talle ette heita tööalast suhtlust AS-ga Fujitsu Services ning teha taolistest kontaktidest järeldusi, et J. Christoffelil olid intensiivsemad suhted, kui tavapärased töökohustused ette näevad. Esitatud tõenditest ei nähtu maakohtu arvates, et J. Christoffel oleks kuidagi eelistanud AS-i Fujitsu Services teistele äriühingutele vastutasuks elukaaslase rahalise toetamise eest. Maakohus leidis, et ka teise, s.o 25.05.2009 sõlmitud sponsorlussuhte puhul puuduvad tõendid, mis kirjeldaksid J. Christoffeli ning AS Fujitsu Services vahel tekkinud ekvivalentsussuhet ning näitaksid, et J. Christoffel oli seotud ja mõjutatud P.P. ning AS Fujitsu Services vahelisest sponsorlussuhtest. J. Christoffeli poolt hangete nõuetekohase täitmise kohta kirjalike kinnituste andmise osas asus maakohus samuti seisukohale, et antud referentskirjade allkirjastamise ning P.P. sponsoreerimise vahel puudub seos, kuna AS Fujitsu Services ei ole spetsiaalselt nende saamiseks pöördunud EHIS-e projektijuhi M.K. asemel J. Christoffeli poole, vaid tegemist on tavapärase praktikaga, kus J. Christoffel täitis oma ametikohustusi. AS-i Fujitsu Services poolt Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud arvete J. Christoffeli poolt kooskõlastamise osas leidis maakohus, et arvestades pikaajalist koostööd EHIS-e projekti arendamisel ja asjaolu, et just AS Fujitsu Services oli selle süsteemi välja töötanud, võis neil olla ootus, et nad saavad projektiga jätkata. Maakohtu hinnangul ei saa kujunenud olukorrast teha järeldust, et ootus võita ka järgmine hange põhines neid soosivale J. Christoffeli tegevusele seoses tema elukaaslase sponsoreerimisega. Esitatud tõenditest nähtub, et süüdistuses toodud arvete kooskõlastamise ringis on osalenud ka J. Christoffel, kuid arvete kooskõlastuslehtedelt nähtuvalt olid arvete kinnitajateks tavapäraselt projektijuht ja alati osakonnajuhataja J.L. Esitatud tõendid kinnitavad üksnes J. Christoffeli osalemist Haridus- ja Teadusministeeriumi ning AS Fujitsu Services vahel sõlmitud lepingute täitmisel. Kuna J. Christoffel vastutas ametijuhendi kohaselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarve kujundamise ja selle täitmise eest, oli loomulik, et ta kuulus ka selle valdkonnaga seotud lepingute ja arvete kooskõlastajate hulka. Seega ei leidnud maakohtu hinnangul tõendamist, et J. Christoffel oleks oma tööülesandeid täites teinud midagi vastutasuna tema elukaaslase toetamisele AS Fujitsu Services poolt – puudub KarS § 293 lg-s 1 ettenähtud pistise võtmise objektiivne teokoosseis.
4. Iirimaa reis ja kinkekaart AS-lt Max123 5 Käesolevas episoodis ei ole vaidlust süüdistuses toodud faktilistes asjaoludes. J. Christoffel kinnitas, et ta käis ajavahemikul 22-24.11.2008 toimunud koolitusreisil Iirimaal, mille sõiduning majutuskulud tasus AS Max
5. Samuti tunnistas J. Christoffel, et Volga kinkekaardi andsid talle üle
6. aasta lõpus toimunud kokkusaamisel restoranis Volga AS Max123 töötajad, kelle hulgas oli U.R. . Seda kinkekaarti kasutas ta IT-talituse töötajatele korraldatud lõunasöögi eest tasumiseks. Maakohus leiab, et kriminaalasjas on kogutud tõendeid (eelkõige jälitustoimingute protokollid), mis näitavad J. Christoffeli tavapärasest töösuhtlusest intensiivsemat sidet OÜga Max123 läbi U.R. i, tema abi kasutamist tehniliste kirjelduste koostamisel, OÜ Max123 eelistamist lihtsustatud korras läbiviidud hangete puhul ja OÜ Max123 hangetes osalemise varjamist läbi WorkIT OÜ ning kinnitavad ekvivalentsussuhte olemasolu. Delli tehase külastus AS Max123 kulul toimus
7. aasta oktoobris. Sama aasta detsembris sai J. Christoffel AS-lt Max123 ka Volga kinkekaardi. Nende hüvede saamine langeb perioodi, mil J. Christoffel tegeles aktiivselt riigihanke nr 109529 (ebaõnnestunud hange) ettevalmistamisega koos U.R. iga ning AS Max123 osalust varjates kahe sülearvuti ostmisega läbi OÜ WorkIT. Sellele järgnevalt on
8. aasta kevadel-suvel toimunud varundtarkvara hanke ettevalmistamine ning sama aasta sügisel tarkvara Avamar hange. Mõlemal juhul on J. Christoffel Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikuna käitunud AS-i Max123 soosivalt. Maakohus leiab, et J. Christoffel on täitnud KarS § 293 lg-s 1 ettenähtud pistise võtmise objektiivse koosseisu – ta on ametiisikuna võtnud pistist selle eest, et on Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-talituse juhatajana oma ametiseisundit kasutades loonud AS-ile Max123 soodsama seisundi võrreldes teiste infotehnoloogiaalaste toodete pakkujatega. Arvestades väga tihedaid sidemeid AS-ga Max123 läbi suurkliendihaldur U.R. i, kes andis üle kinkekaardi ja oli üheks kontaktisikuks ka Delli tehase külastusreisil Iirimaale, pidi J. Christoffel maakohtu arvates vähemalt möönma, et rahaliselt mõõdetava kingituse näol temale kui riigiasutuse ametnikule on tegemist vastutasuga tema varasema nimetatud äriühingut soosiva käitumise eest ning selliselt seob ta end veel rohkem AS-ga Max123, andes signaali sellest, et ta on ka edaspidi valmis tegema neid soosivaid tegusid. Seega pani J. Christoffel pistise võtmise toime tahtlikult. J. Christoffel sai pistist kahel korral, reisi oktoobris 2008 ja kinkekaardi detsembris 2008, seega tuleb tema poolt toime pandud pistise võtmine kvalifitseerida korduva teona, s.o KarS § 293 lg 2 p 1 järgi. Maakohus ei tuvastanud J. Christoffeli süüd ega vastutusvõimet välistavaid asjaolusid.
9. OÜ-lt Atea saadud sülearvuti Lenova ThinkPad T400s J. Christoffeli telefonikõnedest E. S-P. ja R.Š. nähtub, et ta küsis neilt hankelepingus olevale 25 sülearvutile lisaks kuni 5 sülearvutit ja seda kompensatsiooniks selle eest, et lepingujärgne arvutite tarne hilines. J. Christoffeli ja tunnistaja I.R. ühesugused ütlused tõendavad, et ministeeriumis oli arutelu ka selle üle, et lepingu OÜ-ga Atea võiks lõpetada. Sama informatsiooni on J. Christoffel edastanud E. S-P., öeldes, et tema ütles, et see ei ole tark otsus, sest siis peab tegema uue hanke ja ootame veel kaks kuud. Seda kinnitas I.R. , öeldes, et juhul kui OÜ-ga Atea oleks leping lõpetatud, ei oleks ministeeriumil arvuteid olnud. Kuna J. Christoffeli tööülesanneteks oli ministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna toimimise tagamine, pidi ta mõtlema sellele, millised on võimalikud optimaalsed variandid tööandja varustamisel infotehnoloogiaga ja kaaluma ka seda, milline mõju oleks lepingu lõpetamisel. Hankelepingu täitmise tähtajaks oli 05.08.
10. R.Š. meilist nähtub, et asendusarvutid jõuavad 25.08.
11. Olukorras, kus uue hanke väljakuulutamisel oleks vajalikud arvutid saadud 2 kuu pärast ning oleks tulnud OÜ-le Atea tagastada ka 6 asendusarvutid, ei olnud lepingu lõpetamine ministeeriumi huvides. Vestlused lisaarvutite teemal on toimunud pärast seda, kui ministeerium oli asendusarvutid juba saanud. Lepingu tingimuste rikkumisel on võimalik lepingu pooltel kokku leppida, kuidas hüvitatakse tekitatud kahju. Sülearvutite tarne oli viibinud kolm kuud, kahju kompenseerimise võimalusi arutati ministeeriumis. Kuigi lisaarvutite küsimine oli J. Christoffeli mõte, ei nähtu esitatud tõenditest maakohtu arvates, et J. Christoffelil oleks olnud seoses sellega mingi isiklik huvi. Seda kinnitab ka asjaolu, et sülearvuti Lenovo T400s jäi ministeeriumisse ja seda kasutasid IT-talituse töötajad, mida tõendavad A.R. , R. R. ja T.L. ütlused. Asjaolu, et nimetatud arvutit ministeeriumis arvele ei võetud, ei kinnita, et see oleks saadud pistisena. J. Christoffeli ütluste kohaselt informeeris ta tekkinud olukorrast oma vahetut ülemust J.L. , kes pidi mõtlema, kuidas seda lahendada. Sellised süüdistatava ütlused ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Olukorras, kus nõutakse hüvitist selle eest, et tarne on mitu kuud lepingus ettenähtud tähtaega ületanud, ei saa maakohtu hinnangul tekkida kummalgi poolel ettekujutust sellest, et lepingu rikkumise eest kompensatsiooniks saadetud arvuti oleks hüve, mille eest oodatakse vastuteenet. Hankelepingu pooleks oli ministeerium ja J. Christoffel suhtles nii R.Š. kui Lenovo firma esindajaga ministeeriumi nimel. Lepingu lõpetamine ei olnud J. Christoffeli vaid kantsleri pädevuses. Seega puudub maakohtu hinnangul ekvivalentsussuhe. Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et J. Christoffel tuleb OÜ Atea müügijuhilt R.Š. pistisena viie sülearvuti nõudmises ja neist ühe sülearvuti, Lenovo ThinkPad T400s, saamises kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Menetlusõiguslikud küsimused J. Christoffeli kaitsja leidis, et prokuratuuri poolt koostatud süüdistusakt on puudulik, kuna sellest ei nähtu J. Christoffelile inkrimineeritava KarS § 293 objektiivse koosseisu tunnuseid, nimelt ei selgu sellest ametiisiku poolt väidetava pistise eest vastuteenena tehtud või tulevikus tehtavad konkreetsed teod. Samuti on süüdistusaktis täielikult katmata ekvivalentsussuhe väidetava pistise andmise ning ametiisiku poolt tehtavate tegude vahel. Maakohus nõustus osaliselt kaitsja kriitikaga J. Christoffelile esitatud süüdistuse ülesehituse osas, mille tõttu on seda raskem jälgida. Nimelt on prokuratuur ekvivalentsussuhet sisustades ära toonud loetelu kõigist väidetavate pistise andjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingutest, kus eelnevate hangete läbiviimisel osales ühel või teisel määral J. Christoffel nii enne kui ka pärast väidetava pistise saamist. Diferentseerituna, millised varem toime pandud teod annavad aluse arvata, et süüdistatav ka edaspidi paneb toime teatud tegusid ja ära näidates need võimalikud tulevikus pistise andja huvides toimepandavad teod, oleks süüdistus selgem ja kergemini jälgitav. Vaatamata eeltoodule on maakohus seisukohal, et ka esitatud kujul vastab prokuröri poolt koostatud süüdistusakt selle koostamise ajal kehtinud nõuetele. Süüdistuses on piisava selgusega välja toodud kõik faktilised asjaolud, mis sisustavad KarS § 293 koosseisu. Need andmed on piisavad, et tagada J. Christoffeli võimalus ennast süüdistuste vastu kaitsta. Maakohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS § 56 lg-st 1, võttes arvesse, et J. Christoffel on kriminaal- ja väärteokorras karistamata ning tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et J. Christoffelile tuleb tema süü suurust arvestades mõista vangistus, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Koos mõistetava lisakaristusega, milleks on KarS § 49 alusel üheks aastaks õiguse äravõtmine töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus tuleb täita haldamis-, järelevalve või juhtimisülesandeid või korraldada varaliste väärtuste 7 liikumist, on see süüdistatavatele piisavalt mõjus ja tuntav karistus, mis tagab eesmärgi mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest ning omab ka üldpreventiivset mõju. Kuna J. Christoffelil puuduvad varasemad karistused ja ta on kuriteo toime pannud esmakordselt, on maakohtu arvates alust arvata, et ta on edaspidi võimeline hoiduma kuritegude toimepanemisest. Eeltoodud põhjustel ei ole reaalne vangistuse ärakandmine tema puhul vajalik ega otstarbekas, mistõttu tuleb kohaldada KarS § 73 sätteid ja vabastada J. Christoffel karistusest tingimisi, kohaldades minimaalset 3 aasta pikkust katseaega. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör M. Püss, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis J. Christoffeli KarS § 293 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks P.P. kasuks A.J. pistise saamises ja OÜ Atea müügijuht R.Š. pistisena viie sülearvuti nõudmises ja neist ühe saamises, ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada J. Christoffel nimetatud episoodides KarS § 293 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi. J. Christoffeli süüdistuses P.P. kasuks A.J. pistise saamises leiab prokurör, et maakohus on ekslikult leidnud, et puudub ekvivalentsussuhe. J. Christoffel küsis A.J. , kas Mandator Estonia AS oleks valmis rahaliselt toetama sportlast, kelle vabatahtlik manager oli J. Christoffel ise, ajal, mil haridusministeerium viis J. Christoffeli osalusel läbi Eesti Hariduse Infosüsteemi tarkvara arendusteenuse tellimise riigihanget ning sellel hankel osales ka Mandator Estonia AS. Sponsoreerimise küsimise ja A.J. jaatava vastuse saamise ajal oli hanke võitja veel lahtine ning J. Christoffeli võimuses oli hanke võitja otsustamine. Seega võis mõistlik kõrvaltvaataja prokuröri hinnangul tajuda, et A.J. olukorras, kus J. Christoffel küsis oma elukaaslase sponsoreerimise võimaluste kohta, pidi aru saama, et sponsoreerimine võib mõjutada Mandator Estonia AS-i ärialaseid suhteid haridusministeeriumiga. Veel on prokurör seisukohal, et maakohus on ekslikult leidnud, et MTÜ Aus Mäng kaudu korraldatud sponsoreerimise korral taandas J. Christoffel end Fujitsu Services AS-ga seotud otsuste tegemisest. Maakohus on küll õigesti märkinud, et 10.06.2009 informeeris J. Christoffel oma vahetut ülemust J.L. võimalikust huvide konfliktist. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et tegelikkuses osales J. Christoffel ministeeriumi ametnikuna ja ametiisikuna jätkuvalt Fujitsu Services AS-iga seotud otsustusprotsessides. Maakohus on prokuröri arvates tõendeid valesti hinnanud ja jõudnud seisukohale, et referentskirjade allkirjastamise ning P.P. sponsoreerimise vahel puudus seos. Tegemist ei saanud olla tavapärase ametikohustuste täitmisega, kuna J. Christoffel oli end AS-ga Fujitsu Services seotud otsustusprotsessidest taandanud. Kuna pistise koosseis eeldab, et ametiisik paneb oma ametiseisundit kasutades toime õiguspärase teo pistiseandja kasuks, siis on ka referentskirjade väljaandmine hõlmatud pistise kuriteokoosseisuga. J. Christoffeli ja Fujitsu Services AS-i vahelisi suhteid ei saa käsitleda tavaliste tööalaste suhetena, kuna enda taandamist paludes mõistis J. Christoffel, et ta ei saa olla erapooletu äriühingu suhtes, kes sponsoreerib tema elukaaslast. OÜ Atea müügijuht R.Š. pistisena viie sülearvuti nõudmise ja neist ühe saamise süüdistuses on prokurör seisukohal, et maakohus ei ole hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis. Asjaolust, et sülearvuti Lenovo T400s ei olnud ministeeriumis arvel ega kajastatud ministeeriumi kasutuses olevate sülearvutite nimistus, järeldab prokurör, et pistise andja ega võtja ei käsitlenud seda ministeeriumi arvutina. See, et arvuti Lenovo T400s saadeti J. Christoffeli initsiatiivil tema töökoha aadressile, ei tee sellest ministeeriumi vara. Kes ja kuna J. Christoffelile pistisena antud arvutit hiljem kasutas, ei oma kuriteokoosseisu sisustamisel tähtsust. Samuti ei nõustu prokurör maakohtu seisukohaga, mille kohaselt arvutite nõudmise ja ühe arvuti saamise näol on tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahju 8 hüvitamise nõudega ja kahju hüvitamisega. Prokurör märgib, et J. Christoffelil puudus lisaarvutite nõudmiseks igasugune õiguslik alus. Karistuse osas on prokurör seisukohal, et arvesse tuleb võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuritegusid on toime pandud korduvalt ja pika aja vältel. Puuduvad J. Christoffeli käitumist mingilgi määral õigustavad või tema süüd vähendavad asjaolud. Kaaludes J. Christoffeli isikut iseloomustavaid andmeid ja kuriteo asjaolusid, leiab prokurör, et kuriteo raskusest tulenevalt ei ole põhjendatud J. Christoffeli karistuse kandmisest täielik vabastamine. Karistusest täielik vabastamine jätaks täitmata karistuse eesmärgid ja tekitaks süüdlasele karistamatuse tunde. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Christoffeli süüdimõistmise osas ja uue otsuse tegemist, millega J. Christoffel kõigis temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. Apellandi seisukohad on lühidalt järgmised. Esiteks on kaitsja seisukohal, et maakohus on teinud osaliselt süüdimõistva otsuse ebakonkreetse süüdistusakti pinnalt, väljudes seejuures ka süüdistuse piiridest. Nimelt ei selgu süüdistusaktist, millised on need konkreetsed teod või otsused, mida J. Christoffel on ametiisikuna oma ametiseisundit kasutades toime pannud enne väidetava pistise saamist või oli alust arvata, et ta edaspidi pidi toime panema. Süüdistatavale on ette heidetud üksnes tavapärast ametikohustuste täitmist, mis ei saa aga olla karistusõiguslikult relevantne. Taolise ebaselge süüdistusakti korral on isikul keeruline end kaitsta. Lisaks, kui tegu või tegevusetus, mille eest pistist võetakse, ei ole selgelt piiritletud, ei ole võimalik tuvastada ka pistise koosseisu olemusliku elemendi – ekvivalentsussuhte olemasolu. Veel on kaitsja seisukohal, et maakohus on käsitlenud väidetava pistise eest vastuteenena tehtavat tegu erinevalt süüdistusaktis esitatust. Nii on maakohtu hinnangul teoga KarS § 293 mõttes käsitletav J. Christoffeli poolt AS-le Max 123 teiste infotehnoloogiaalaste toodete pakkujatega võrreldes soodsama seisundi loomine. Süüdistusaktis ega ka kogu menetluse vältel pole J. Christoffelit süüdistatud AS-le Max 123 mingi kindla seisundi loomises ega võrreldud AS Max 123 seisundit teiste infotehnoloogiaalaste toodete pakkujate seisunditega. Kaitsja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult tunnistaja J.L. ütlused tõendikogumist välja. Lahknevused tunnistaja ütlustes ei anna kaitsja arvates alust kahelda nende usaldusväärsuses. Lisaks ei näe kaitsja J.L. ütlustes, mis seostuvad J. Christoffeli koolitusreisile lähetuse vormistamise ning teadmisega, kes reisi eest tasub, sootuks vastuolusid. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud kaitseversiooni toetavad tõendid täielikult analüüsimata. Maakohus ei ole viidatud ütlusi ega dokumentaalseid tõendeid tunnistanud lubamatuks, ebausaldusväärseks ega muul moel hinnanud. Tõendite selektiivne hindamine on ühelt poolt põhistamiskohustuse rikkumine

§ 339

lg 1 p 7 järgi ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus

§ 338p 1 tähenduses.

Nende minetustega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.

Veel on kaitsja seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlusalused restoran Volga kinkekaart ja koolitusreis Iirimaale on käsitletavad varana KarS § 293 tähenduses. Kinkekaart ning koolitusreis ei ole vaadeldavad vara ega muu soodustustena KarS § 293 lg 1 mõttes, kuna mõlema näol on tegemist tavapärase turundustegevusega, mille eesmärk ei ole vastuvõtjalt nö osta mingeid andjale soodsaid tegusid. Lisaks oli koolitusreisil osalemine ka otseselt seotud J. Christoffeli töökohustuste täitmisega ning toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi huvides. Lisaks ei ole maakohus kaitsja arvates üheselt mõistetavalt selgitanud, milles seisneb tegu KarS § 293 tähenduses, mille J. Christoffel on väidetavalt pistise eest vastuteenena toime pannud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et J. Christoffel on oma tegevuses AS-i Max 123 soodustanud. 9 Kaitsja leiab, et väidetava pistise ja selle eest väidetavalt toime pandud tegude vahel puudub ekvivalentsussuhe. Mitte miski maakohtus uuritud tõenditest ega ka kohtuotsuses analüüsitust ei viita sellele, et rahalise väärtusega hüvede, s.o kinkekaardi ja reisi, ning J. Christoffeli käitumise vahel oleks mistahes seos. Ühtlasi ei viita miski sellele, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe, et varalised soodustused on vastuteene mingi J. Christoffeli ametialase käitumise eest. Sealjuures puudus kokkulepe nii konkreetsete tegude kui ka nö üldise tegevussuuna kohta, mida maakohus peab ekslikult pistise koosseisu realiseerivaks. Menetluskuludega seoses on kaitsja seisukohal, et maakohus on otsustanud ebaõigesti menetluskulude jaotuse ja jätnud riigilt J. Christoffeli kasuks välja mõistmata tema poolt kantud õigusabikulud. Seejuures on maakohus tuginenud

§ 180lg-le 1, kuid jätnud arvesse võtmata, et J.

Christoffel mõisteti kahes süüdistuses esitatud kuriteoepisoodis õigeks ning üksnes ühes episoodis süüdi. Riigikohtu praktikale viidates leiab kaitsja, et kaitsjatasu, toimikust koopiate tegemise kulu ja postikulu tuleb jätta riigi kanda proportsionaalselt süüdistuse osaga, milles J. Christoffel õigeks mõisteti. Kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile 18.01.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus kaitsja vastus prokurör M. Püssi apellatsioonile, milles kaitsja palub see rahuldamata jätta. Kaitsja märgib, et kuigi ta nõustub maakohtu õigeksmõistva otsusega esimeses süüdistusepisoodis, ei nõustu ta täielikult maakohtu otsuse põhjendustega. Nii ei nõustu kaitsja maakohtuga selles, et P.P. sponsoreerimine on vaadeldav pistisena käsitletava varana KarS § 293 tähenduses. Seejuures jääb kaitsja maakohtus esitatud arvamuse juurde, et vara saab olla pistisena käsitletav KarS § 293 tähenduses vaid siis, kui selle üleandmise eesmärk on saada vara saajalt mingeid ametialaseid vastuteeneid. Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et J. Christoffeli ametialase teona KarS § 293 tähenduses on vaadeldav tema üldine suhtumine Fujitsu Services AS-i ning et J. Christoffelil oli võimalus mõjutada Fujitsu Services AS-i kohta tehtavaid otsuseid. Kuna eelnev ei mõjutanud Tartu Maakohtu lahendit, ei ole see ka otsuse tühistamise aluseks. Siiski jääb kaitsja nimetatud küsimustes oma maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning palub ringkonnakohtul neid asja uuel arutamisel arvesse võtta. Kaitsja peab ebaõigeks prokuröri väidet, et J. Christoffel tegeles P.P. sponsorlepingute sõlmimise küsimusega sisuliselt. Samuti on kaitsja hinnangul väär prokuröri seisukoht, et 19.05.2008 kohtumine ning selle kohta koostatud memo kinnitavad ekvivalentsussuhte olemasolu. Kaitsja sellega ei nõustu ning leiab, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud ning põhjendatult leidnud, et memos oli silmas peetud sponsorlepingu projekti. Kaitsja jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt A.J. poolt välja käidud sponsoreerimise idee ei saanud mõjutada EHIS-e hanke tulemusi. Seejuures ei nõustu kaitsja prokuröriga selles, et sponsorluse küsimine ja A.J. jaatava vastuse saamine toimus juba ajavahemikus 28.03.200823.05.2008, mil EHIS-e hanke võitja oli veel lahtine ning J. Christoffeli võimuses oli hanke võitja otsustamine. Veel peab kaitsja ebaõigeks prokuröri seisukohta, mille kohaselt J. Christoffel ei taandanud ennast tegelikkuses Fujitsu Services AS-ga seonduvatest otsustusprotsessidest. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu, et J. Christoffeli tegelik ja täielik otsuste tegemisest taandumine ei oma sellele prokuröri poolt omistatud tähtsust. Siinkohal juhib kaitsja tähelepanu, et maakohtu hinnangul seisnes J. Christoffeli poolt võimalikust huvide konfliktist oma ülemuse ja kaastöötajate teavitamise olulisus mitte otsuste tegemisest taandumises kui sellises (mida peab silmas prokurör), vaid see käitumine viitas J. Christoffeli ja Fujitsu Servises AS vaheliste pistisekokkulepete puudumisele. Eelnevale vaatamata peab kaitsja prokuröri etteheidet, et J. Christoffel tegelikkuses end ei taandanud, alusetuks. Lisaks 10 on kaitsja arvates väär prokuröri seisukoht, et J. Christoffeli poolt referentskirjade allkirjastamine oli väljaspool tema tavapäraseid ametikohustusi. Kaitsja leiab, et J. Christoffelile esitatud süüdistus kolmanda (s.o OÜ-ga Atea seotud) episoodi osas on kuriteokoosseisu puudumise ning tõendamatuse tõttu alusetu. Kaitsja nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning peab ebaõigeks prokuröri seisukohti, mille kohaselt sülearvutit Lenovo T400s ei käsitletud ministeeriumi arvutina ning see ei olnud kompensatsioon tarnega hilinemise eest. Samuti on prokurör kaitsja arvates asunud ebaõigelt seisukohale, et J. Christoffel nõudis OÜ Atea esindajatelt lisaarvuteid, ähvardades vastasel juhul ainuisikuliselt otsustada tarnelepingu lõpetamine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid J. Christoffel ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, paludes see rahuldada. Prokuröri apellatsioonile vaidlesid süüdistatav ja kaitsja vastu leides, et see on põhjendamatu. Prokurör palus maakohtu otsuse tühistada J. Christoffeli õigeksmõistmise osas ja rahuldada tema poolt esitatud apellatsioon. Kaitsja apellatsiooni palus prokurör jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus J. Christoffeli õigeksmõistmises P.P. kasuks saadud pistise ja R.Š. pistisena 5 sülearvuti nõudmise ja ühe saamise osas ning J. Christoffeli süüdmõistmises AS MAX123 saadud pistise osas on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt

§-le 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Küll aga kuulub maakohtu otsus tühistamisele J. Christoffelilt väljamõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et J. Christoffeli süüküsimust käsitlevas osas on maakohus põhjalikult põhistatud nii hinnangut, mille kohus andis kriminaalasjas kogutud erinevate tõendite usaldusväärsusele, kui ka järeldusi, milleni nende tõendite alusel jõuti. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Samuti ei ole kohus eksinud J. Christoffeli käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel. Ükski apellatsioonides esitatud väidetest ei anna alust tühistada vaidlustatud maakohtu otsust kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise või materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Fujitsu Services AS-i (endise ärinimega AS Mandator Estonia) esindajatelt pistise saamine oma elukaaslase sponsoreerimise näol. J. Christoffelile esitatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda selles, et ametiisikuna leppis ta Fujitsu Services AS juhatuse liikme A.J. kokku, et Fujitsu Services AS toetab rahaliselt tema elukaaslase P.P. ettevalmistust suusahooajaks esmalt hooajal 2008/2009 100 000 krooniga ning hooajal 2009/2010 50 000 krooniga. J. Christoffel sai nimetatud rahasummad pistisena kolmanda isiku (P.P.) kasuks selle eest, et Haridus- ja teadusministeeriumi infosüsteemide juhatajana oma ametiseisundit kasutades osales ta ajavahemikul

1. juuni 2003 kuni
2. veebruar 2010 otsuste tegemises, mille tulemusena sõlmiti Haridus- ja teadusministeeriumi ja Fujitsu Services AS vahel mitmesuguseid IT tark- ja riistvara hankimisega seotud lepinguid. 11 Nõustudes maakohtuga J. Christoffeli esitatud süüdistuse selguse ja jälgitavuse osas, leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid asjaolule, et ajavahemikul
3. juuni 2003 kuni
4. maini 2007 (süüdistuse p 1-8) osales J. Christoffel Fujitsu Services AS-ga seotud otsuste vastuvõtmisel seetõttu, et soovis taoliselt saavutada aktsiaseltsilt P.P. sponsoreerimist aastatel 2008-
5. Ringkonnakohus leiab, et J. Christoffel ei saanud süüdistuse punktides 1-8 toodud hanke- ja ostulepingute sõlmimisel arvestada millalgi tulevikus aset leida võivate sündmustega ning need sündmused ei saanud mõjutada teda tema ametikohustuste täitmisel. Kuivõrd ringkonnakohtu arvates ei ole P.P. sponsoreerimine kriminaalasjas kogutud tõendite alusel seostatav süüdistuse punktides 1-8 käsitletud lepingute sõlmimisel osalemisega, siis ei pea ringkonnakohus ka vajalikuks pikemalt analüüsida J. Christoffeli ja Fujitsu Services AS esindajate tegevust nimetatud punktides toodud lepingute sõlmimisel. Süüdistusest nähtuvalt on riiklik süüdistus sidunud J. Christoffelile pistise andmise ja viimase poolt selle vastuvõtmise P.P. sponsoreerimisega Fujitsu Services AS-i poolt. Kuivõrd Fujitsu Services AS sponsoreeris P.P. ajavahemikul 2008-2010 ning arvestades prokuröri apellatsioonis kajastatut (analüüsitakse lepinguga nr 10.6-2.3/1105 seonduvat) ning ringkonnakohtu istungil väljendatut, saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et J. Christoffel on saanud P.P. sponsoreerimise näol pistist osalemise eest ajavahemikul
6. jaanuar 2008 kuni
7. juuni 2008 otsuse tegemises, mille tulemusena sõlmiti Haridus- ja teadusministeeriumi ning Fujitsu Services AS vahel leping nr 10.6-2.3/
8. Samuti nimetatud lepingu lisa ning sõlmitud lepingust tulenevate Fujitsu Services AS poolt ministeeriumile esitatud arvete kooskõlastamise ning hilisemate referentskirjade kinnitamise eest. Karistusseadustiku §-s 293 lg 1 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Nimetatud kuriteokoosseisu järgi on karistatav vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine ametiisiku poolt. Seejuures piisab süüteokoosseisuks nn ekvivalentsussuhtest, s.o sellisest abstraktsest seosest pistiseandja ja -võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat. Seega ametiisiku poolt tehtu või tehtav kujutab endast pistise andja jaoks sisuliselt ostetud või ostetavat vastuteenet, pistise võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatavat või tasustatud teenet. Muid tingimusi ametiisiku teole ei seata. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga leiab, et taolise suhte, s.o ekvivalentsussuhte olemasolu J. Christoffeli ja Fujitsu Services AS (A. J.) vahel ei ole kriminaalasjas tõendamist leidnud. Nimetatud kuriteoepisoodis ei ole vaidlust selle üle, et
9. juunil 2008 sõlmisid AS Mandator Estonia (Fujitsu Services AS) esindaja A.J. ja MTÜ Eesti Suusaliit lepingu J. Christoffeli elukaaslase P.P. rahaliseks toetamiseks ajavahemikul
10. juuli 2008 kuni
11. veebruarini 2009 100 000 krooniga. Ka ei ole vaidlust selle üle, et AS Mandator Estonia (Fujitsu Services AS) tasus nimetatud summa MTÜ-le Eesti Suusaliit, kes vastavalt sõlmitud lepingule toetas suusahooajal 2008/09 nimetatud summa ulatuses P.P. . Vaidlust ei ole ka selles, et Fujitsu Services AS-i juhatuse liige A.J. sõlmis
12. mail 2009 lepingu MTÜ-ga Aus Mäng mille kohaselt kandis Fujitsu Services AS MTÜ-le Aus Mäng üle 50 000 krooni sponsorraha ühe kestvusala sportlase toetamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingule toetas MTÜ Aus Mäng saadud raha eest 2009/10 suusahooajal P.P. . 12 Lähtudes ekvivalentsussuhte omaksvõetud tõlgendusest, mille kohaselt kujutab nimetatud suhe taolist seost pistiseandja ja -võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo, tuleb ringkonnakohtul käesoleval juhul vastata seega küsimusele, kas Fujitsu Services AS (pistise andja) sai vastuteenusena P.P. sponsoreerimise eest (üleantu eest) J. Christoffelilt (ametisikult) mingi talle kasuliku teo (lepingu sõlmimine ministeeriumiga) ehk teisisõnu, kas J. Christoffel ametisikuna pani Fujitsu Services AS huvides toime mingi viimasele kasuliku teo seetõttu, et aktsiaselts sponsoreeris tema elukaaslast P.P. . Ringkonnakohus leiab, et nimetatud küsimusele tuleb vastata eitavalt. P.P. ütluste kohaselt otsis ta 2008 kevadel aktiivselt sponsoreid, kes oleksid nõustunud teda suusahooajal toetama ning eesmärgi saavutamiseks suhtles ta paljude potentsiaalsete ettevõtetega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sponsorite teemal juttu ka elukaaslase J. Christoffeliga ning viimane soovitas võtta ühendust Fujitsu Services AS kui potentsiaalse sponsoriga. Ka sai ta J. Christoffelilt aktsiaseltsi esindaja A.J. kontaktandmed. Seejärel helistas ta A. Järvistele, nad said kokku ning toimusid läbirääkimised tema ja A.J. vahel sponsoreerimise võimalikkuse üle. J. Christoffel läbirääkimistel ei osalenud. P.P. väidete kohaselt sai J. Christoffel Fujitsu Services AS sõlmitud sponsorlepingust teada alles pärast selle sõlmimist 2008 suvel. J. Christoffeli ütluste kohaselt koostas tema elukaaslane P.P. 2008 kevadel oma võimalike sponsoritega läbirääkimiste kava. Võimalike sponsorite leidmiseks küsis P.P. temalt, kas ta ei tea, kes võiks olla huvitatud tema sponsoreerimisest. Soovides elukaaslast abistada sponsorite leidmisel, suhtles ta sellel teemal umbes 10 ettevõtte esindajaga. Sellesisuline telefoniline kontakt oli tal ka Fujitsu Services AS esindaja A.J. Ta küsis A.J. kas Fujitsu Services AS võiks olla huvitatud P.P. toetamisest ning kui P.P. nende poole pöördub, kas nad on nõus ta ära kuulama. A.J. vastas, et nad võivad P.P. sponsoreerimist kaaluda ning P.P. võib selles küsimuses nende poole pöörduda. Ta edastas A.J. kontaktnumbri P.P. le ja edasi suhtles A.J. üksnes P. Pormeister. A.J. tal, peale selle ühe telefonikõne, rohkem P.P. sponsoreerimise teemal juttu olnud ei ole. Tema ei ole P.P. finantsasju või sponsorlusega seotud küsimusi ajanud, sest seda tegi P.P. isiklikult. Asjaolu, et Fujitsu Services AS sõlmis P.P. toetamiseks esmalt lepingu Eesti Suusaliiduga ning hiljem MTÜ-ga Aus Mäng, ei ole kuidagi mõjutanud tema otsustusi, mis olid seotud lepingutega Fujitsu Services AS-ga. A.J. ütluste kohaselt tegeles nende firma Fujitsu Services AS spordi sponsoreerimisega, sest see oli üks osa turundustegevusest ning mõeldud ettevõtte nime teavitamiseks laiemale üldsusele. P.P. sponsoreerimiseks pöördus tema poole J. Christoffel, kes küsis kas firma oleks huvitatud ühe noore suusataja sponsoreerimisest ja kas firma nõustuks sportlasega sellel teemal vestlema. Tema kinnitas, et firma võib sponsoreerimist kaaluda. Kuivõrd P.P. oli noor ja lootustandev sportlane nad otsustasidki sõlmida Eesti Suusaliiduga reklaamilepingu P.P. toetamiseks. Seda, et P.P. oli J. Christoffeli elukaaslane ta telefonikõne ja ka esimese sponsorlepingu sõlmimise ajal ei teadnud ning sai sellest teada ilmselt 2009 suvel. J. Christoffeliga ta sponsorlepingute sõlmimisest rääkinud ei ole. A.J. ütluste kohaselt oli P.P. suurt reklaamiväärtust omav, sest tema tulemused aitasid oluliselt kaasa Fujitsu Services AS tutvustamisel. Mingit seost sponsorlepingu sõlmimise ja Haridus-ja teadusministeeriumiga sõlmitud EHIS-se hankel A.J. arvates ei olnud ja ta ei ole neid kunagi omavahel seostanud. Ülaltoodud nähtuvalt langevad süüdistatava ütlused sponsorlepingu sõlmimise asjaolude osas kokku tunnistajate ütlustega ning sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 2008 kevadel otsis P.P. endale toetajaid. J. Christoffel, abistades oma elukaaslast, andis P.P. le Fujitsu Services AS esindaja A.J. kontaktandmed ning P.P. kontakteerus viimasega. Kuna 13 Fujitsu Services AS oli pärast firmaga AS Mandator Estonia ühinemist huvitatud oma firma tutvustamist laiemale üldsusele ning suusatamine, millega P.P. tegeles, oli pidevalt üldsuse tähelepanu all, siis firma turundusstrateegia elluviimiseks sõlmitigi P.P. toetamiseks sponsorlepingud Eesti Suusaliidu ja MTÜ-ga Aus Mäng. Ekvivalentsussuhte määratlusest tulenevalt peab pistise andja tajuma, et ametiisik paneb talle kasuliku teo toime ametiisikule üleantud vara või muu soodustuse eest ning ametiisik tajuma, et talle üleantud vara või soodustus on vastutasu tema pool toimepandud või tulevikus toime pandava ametialase teo eest. J. Christoffel kui ka A.J. on taolise seose esinemist P.P. sponsoreerimise ning Haridus-ja teadusministeeriumi ja Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia) vahel lepingu nr 10.62.3/1105 sõlmimise vahel eitanud. Ringkonnakohus, lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest nende kogumis, leiab, et J. Christoffeli ja A.J. taoline väide on eluliselt usutav. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt algas Haridus-ja teadusministeeriumi koostöö Fujitsu Services AS-ga (AS-ga Mandator Estonia) „Eesti Hariduse Infosüsteemi“ projektis juba 2003 aastal. Pikaajalisest koostööst tulenevalt suhtlesid A.J. ja J. Christoffel nimetatud projekti raames pidevalt. Kriminaalasjast tulenevalt oli J. Christoffel osalenud varasemalt 8 Fujitsu Services AS-ga sõlmitud lepingu sõlmimisel. Samas puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et nimetatud 8 lepingu sõlmimisel ja Fujitsu Services AS-le soodsate otsuste vastuvõtmisel oleks J. Christoffel olnud kuidagi seotud või mõjutatud Fujitsu Services AS esindajate tegevusest. Ringkonnakohus leiab, et nii nagu varasemate hankelepingute sõlmimisel Fujitsu Services AS-ga nii tegutses J. Christoffel ka lepingu nr 10.6-2.3/1105 sõlmimisel lähtudes oma töökohustustest ning vastupidise jaatamiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid. Prokurör on apellatsioonis leidnud, et kuivõrd hetkel kui J. Christoffel pöördus A.J. poole P.P. sponsoreerimise võimalikkuse küsimuses, jätkus ministeeriumis veel riigihanke „Eesti Hariduse Infosüsteemi arendusteenuse tellimine“ menetlemine, siis asetas J. Christoffel A.J. olukorda, kus viimane pidi aru saama, et Fujitsu Services AS otsus sponsoreerimise kohta võib mõjutada aktsiaseltsi ärialaseid suhteid Haridus- ja teadusministeeriumiga. Ringkonnakohus prokuröri taolise seisukohaga ei nõustu. A.J. ise on taolist seotust eitanud ning oma ütlustes kinnitanud, et sponsorleping P.P. ga sõlmiti eesmärgil toetada noort sportlast ning seeläbi teha reklaami ka oma firmale. Mingit seost sponsorlepingu sõlmimise või mittesõlmimise ja Haridus- ja Teadusministeeriumi hankekonkursil osalemise vahel ta ei tunnetanud. Ringkonnakohtu arvates puuduvad kriminaalasjas ka tõendid, mis annaksid alust väiteks nagu käitunuks J. Christoffel nimetatud hankelepingu menetlemisel osaledes või lepingu nr 10.62.3/1105 sõlmimisel Fujitsu Services AS huvides. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kuulutas Haridus- ja teadusministeerium riigihanke „Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendusteenuse tellimine“ välja
13. jaanuaril 2008 ning hanke läbiviimiseks moodustati kolmeliikmeline komisjon, mille üheks liikmeks oli ka J. Christoffel. Nimetatud riigihanke dokumendid võttis Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia) välja
14. märtsil 2008 (V kd tl 54). Hankele saabunud pakkumised avati
15. mail 2008 ning hankele kvalifitseerunuteks loeti Uptime OÜ ja AS Mandator Estonia pakkumised. 14
16. mail 2008 toimus moodustatud komisjoni poolt esitatud pakkumiste hindamine ja seda tehti vastavalt hindamismetoodikale. Hindamiskomisjon tegi hindamise tulemusena ettepaneku arvata hankemenetlusel edukaks pakkujaks Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia) (III kd tl 3). M.K. (nimetatud riigihanke komisjoni esimees) ja I.S. (komisjoni kolmas liige) ütluste kohaselt toimus „Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendusteenuse tellimine“ riigihanke hindamine komisjoni poolt tavalises korras. Nimetatud tunnistajad on andnud ütlusi, et hanke võitja otsustamisel hinnati eelkõige hanke spetsiifika mõistmist ning põhjalikkust. Spetsiifika hindamine kujutas endas konkureerija arusaamist teemast, EHIS-e ülesehituse loogikast, pädevust selle teema osas. Põhjalikkust hinnati tavaliselt testülesande või esse alusel, millise lahendamisel hinnati kas konkureerija oli ülesandest õigesti aru saanud, kas see oli õigesti lahendatud, kas mõisteti taustandmeid. Kriteeriumite hindamisel andis iga komisjoni liige iseseisvalt omapoolse hinnangu punktides, mis hilisemalt liideti ning saadud punktide alusel selgus hanke võitja. Tunnistajate ütluste kohaselt hindasid nad hankel osalejate pakkumisi iseseisvalt ning kuivõrd liikmete poolt antud punktid summeeritakse ei olnud J. Christoffelil mingit võimalust hanke tulemusi mõjutada (10 kd tl 33-36, 37-39). Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Christoffelil puudus väljatöötatud riigihangete hindamise korrast tulenevalt igasugune võimalus mõjutada ainuisikuliselt riigihanke võitja väljaselgitamist ning sellest tulenevalt võitjaga hilisema lepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu arvates saab eeltoodust teha järelduse, et kuigi nimetatud riigihanke menetlus, ajal kui J. Christoffel pöördus sponsoreerimise osas A.J. poole, veel tõepoolest ministeeriumis kestis, puudus J. Christoffelil reaalne võimalus selle tulemust mõjutada. Seda enam puudus tal võimalus asetada A.J. olukorda, kus viimane pidi aru saama, et Fujitsu Services AS otsus sponsoreerimise kohta võib mõjutada aktsiaseltsi ärialaseid suhteid Haridus-ja teadusministeeriumiga. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolust oli teadlik ka A. J, sest firma, mida A.J. esindas ning Haridus- ja teadusministeeriumi vaheline koostöö toimus juba alates 2003 aastast ning ei ole eluliselt usutav, et üks lepingu pooltest, Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia), ei tea milliste kriteeriumite alusel ja kelle poolt toimub hankele esitatud pakkumiste hindamine ja selle tulemustest sõltuvalt hilisem lepingu sõlmimine. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri sellesisuliste väidetega veel ka seetõttu, et „Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendusteenuse tellimine“ riigihanke võitja selgitati sisuliselt välja
17. mail 2008 ning vastav otsus vormistati ministri käskkirjaga
18. mail 2008, kuid sponsorleping Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia) ja Eesti Suuliidu vahel sõlmiti alles
19. juunil
20. Seega puudus J. Christoffelil
21. mail 2008, kui ta osales hankekomisjoni töös, igasugune garantii, et Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia) üldse sponsorlepingu P.P. toetamiseks sõlmib ning taolise garantii puudumisel puudusid J. Christoffelil ka võimalused survestada kuidagi Fujitsu Services AS-i (AS Mandator Estonia) sponsorlepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröriga ka selles, nagu kinnitaks Ü.K. poolt
22. mail 2008 elektrooniliselt edastatud memos kajastatud laused „Andres käis välja sponsoreerimise mõtte. Saime hetkega lepingu projekti“ ekvivalentsussuhte olemasolu Fujitsu Services AS-i (A. J.) ja J. Christoffeli vahel. 15 Ü. K. on oma ütlustes kinnitanud, et memos käsitletud lepingu projekti all pidas ta silmas sponsorlepingut ning nõustudes maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis Ü.K. taolised väited ümber lükkaksid. Samas leiab ringkonnakohus, et isegi kui lähtuda prokuröri poolsest tõlgendusest ning hinnata lepingut mille projekti Fujitsu Services AS-i esindajad
23. mail 2008 toimunud töölõunal J. Christoffeliga said kui hankelepingut, ei saa sellest siiski teha järeldust ekvivalentsussuhte olemasolu kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et „Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendusteenuse tellimine“ riigihanke võitja selgitati sisuliselt välja
24. mail 2008 ning edasiselt toimus üksnes selle õiguspärane vormistamine. Jutuajamine J. Christoffeli ja Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia) esindajate vahel, mille sisu Ü.K. oma memos refereeris, toimus aga
25. mail 2008, seega pärast otsuse langetamist nimetatud riigihanke võitja üle. Ringkonnakohtu arvates näitab taolise ajalise nihke olemasolu riigihanke võitja väljaselgitamise ning J. Christoffeli ja Fujitsu Services AS (AS Mandator Estonia) esindajate toimunud jutuajamise vahel, et A.J. poolt „sponsoreerimise mõtte väljakäimine“ ei saanud enam mõjutada J. Christoffeli käitumist hanke võitja otsustamisel ning J. Christoffelil puudus võimalus tajuda, et P.P. sponsoreerimine on kuidagi seotud tema tegevusega hankekonkursil. Esitatud süüdistusest nähtuvalt on J. Christoffelile etteheidetud ka seda, et ta on saadud pistise eest osalenud ülalkäsitletud lepingust tulenevate ja Fujitsu Services AS-i (AS Mandator Estonia) poolt tehtud tööde eest esitatud arvete kooskõlastamisel. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt on Fujitsu Services AS esitanud lepingu 10.6-2.3/1105 alusel tehtud tööde eest arved Haridus- ja teadusministeeriumile. Esitatud arved on kinnitanud projektijuhi M.K. , J. Christoffeli ning osakonnajuhataja J.L. poolt. Arvete kooskõlastuslehtedest nähtuvalt on nimetatud isikud kinnitanud Fujitsu Services AS-i poolt tööde teostamist nende poolt arvetel näidatud ulatuses ja summas ning andnud omapoolse nõusoleku arvete tasumiseks. Ringkonnakohtus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtki tõendit, mis kinnitaksid, et esitatud arvetele kooskõlastuse andmine J. Christoffeli poolt oleks tingitud P.P. sponsoreerimisest Fujitsu Services AS-i poolt. Arvete kooskõlastamine kuulus J. Christoffeli tööülesannete hulka ning tulenes otseselt Fujitsu Services AS-i poolt tehtud töödest. Samas andsid oma nõusoleku arvete tasumiseks ka teised nimetatud hankega seotud ministeeriumi ametiisikud. Seega ei ole J. Christoffeli tegevus esitatud arvete kooskõlastamisel vaadeldav teona, mille J. Christoffel pani toime vastutasuna P.P. sponsoreerimise eest Fujitsu Services AS-i poolt. Ringkonnakohus leiab, et ülalnimetatud põhjendustel puudub J. Christoffeli käitumises pistise võtmise kuriteokoosseis ka nimetatud kuriteoepisoodis talle esitatud süüdistuse punktides 1014 toodud tegudes (III kd tl 172-173, 174,175). OÜ-lt Atea esindajalt viie sülearvuti nõudmine ja sülearvuti Lenova ThinkPad T400S pistisena saamine. J. Christoffelile esitatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda selles, et ta nõudis ametiisikuna 2009 septembris ja oktoobris OÜ Atea esindajatelt pistisena kuni viit sülearvutit, millest ühe Lenovo ThinkPad T400S saigi ta
26. jaanuaril 2010 OÜ Atea esindajalt enda valdusse. Nimetatud sülearvuti sai J. Christoffel vastutasuna selle eest, et ajavahemikul 30.juulist 2009 kuni
27. novembrini 2009 tagas ta oma ametiseisundit kasutades, et Haridus- 16 ja teadusministeerium ei kasutanud 21.juulil 2009 OÜ-ga Atea sõlmitud lepingust tulenevat õigust lõpetada ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu leping nimetatud osaühinguga. Seega saab tulenevalt esitatud süüdistusest teha järelduse, et J. Christoffel nõudis pistisena esmalt OÜ-lt Atea viie sülearvuti üleandmist talle ning hilisemalt, esitatud nõudmisest tingituna, antigi süüdistatavale pistisena üle sülearvuti Lenova ThinkPad T400S. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et
28. juulil 2009 sõlmis Haridus- ja teadusministeerium, keda esindas kantsler J. H., hankelepingu OÜ-ga Atea seadmete rentimiseks 48 kuuks. Nimetud lepinguga renditi ministeeriumile 25 sülearvuti komplekti Lenovo R400 ja 19´´ TFT monitori. Sõlmitud lepingu p 2.3 kohaselt oli seadmete tarne- ja paigaldamisteenuse osutamise lõpptähtajaks
29. august
30. Vastavalt üleandmisvastuvõtuaktile andis OÜ Atea 25 komplekti arvuteid Lenovo ThinkPad R400 ministeeriumile üle
31. novembril 2009, seega lepingutingimusi rikkudes. Haridus- ja teadusministeerium ja OÜ Atea vahel sõlmitud tarnelepingu punkt 7.3 kohaselt oli pooltel õigus leping lõpetada, kui üks pooltest viivitab lepinguliste kohustuste täitmisega rohkem kui 30 päeva. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Atea viivitas lepingu täitmisega rohkem kui 30 päeva ning nimetatud viivitus oleks võinud olla aluseks sõlmitud lepingu lõpetamiseks, millist võimalust Haridus- ja teadusministeerium aga ei kasutanud. Kriminaalasjas ei ole ka vaidlust selle üle, et OÜ Atea on hankinud UAB-le ATEA sülearvuti ThinkPad T400S ning nimetatud sülearvuti eest tasus UAB ATEA. Saadud sülearvuti on OÜ Atea poolt saadetud Haridus- ja teadusministeeriumile ning viimane on selle
32. jaanuaril 2010 ka kätte saanud. Sülearvutit ThinkPad T400S ministeeriumis arvele ei võetud, kuid see oli ministeeriumi IT talituse töötajate käsutuses, kes kasutasid seda oma igapäevases töös. Ringkonnakohus käsitleb esmalt J. Christoffeli poolt viie sülearvuti nõudmist ja nõudmise tulemusena ühe sülearvuti Lenovi T400S saamist OÜ Atea esindajatelt, s.o pistise saamist süüdistatava poolt seoses selle nõudmisega. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri väitega nagu oleks J. Christoffel nõudnud OÜ-lt Atea Haridus- ja teadusministeeriumile tarnitud 25 arvutile lisaks veel viie sülearvuti üleandmist talle ja nõudmise tulemusena ka ühe saamist enda valdusse. Pistise nõudmine kujutab endast pistise kategoorilist küsimist pistiseandjalt viimasele mingi kasuliku teo tegemise eest. Kategoorilisus eeldab ringkonnakohtu arvates seega otsustavat, kindlat ning selget nõuet ametiisiku poolt pistise saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis annaksid aluse väita nagu oleks J. Christoffel esitanud taolise kategoorilise nõude OÜ Atea esindajale R.Š. või kellelegi teisele OÜ Atea esindajatest. J. Crhistoffeli ja E. S-P., kes on Lenovo tehase Põhjamaade regiooni direktor, vahelisest telefonikõnest, mis toimus
33. septembril 2009, nähtub, et vestluse käigus E. S-P. esmalt vabandab viivituse pärast, mis sülearvutite tarnimisel on tekkinud. Seejärel arutlevad vestlejad selle üle, millal arvutid siiski tarnitakse ning E. S-P. lubab isiklikult hea seista, et see toimuks võimalikult kiiresti. J. Crhistoffel esitab jutuajamise käigus E.S-P. küsimuse, kas viimane saab aru, et tarnimisega viivitusel peaksid tehasele olema ka mingid tagajärjed ning E.S-P. nõustub sellega. Samas pakub E.S-P. viivituse eest kompensatsiooni. Arutletakse teemal, mis võiks olla selliseks kompensatsiooniks, kusjuures J. Crhistoffel leiab, et tarnele võiks lisada mõne arvuti või 17 midagi sellist. J. Crhistoffeli taolisele ettepanekule vastab E.S-P. , et nad võiksid lisada ühe väga lameda ekraaniga ja õhukese (arvuti). Nimetatud telefonivestlusest ei ole võimalik teha järeldust nagu oleks J. Crhistoffel E.S-P. ilt kategoorilises vormis nõudnud täiendavate sülearvutite üleandmist talle enesele. Ringkonnakohtu arvates ei saa kategoorilises vormis esitatud nõudmisena kuidagi käsitleda J. Christoffeli viidet asjaolule, et arvutite tarnimisega viitamisel peaksid olema ka mingid tagajärjed. Telefonivestlusest nähtuvalt nõustub E.S-P. J. Christoffeli sellesisulise väitega ning leiab, et nad peaksid tõepoolest tehasepoolse viivituse kuidagi kompenseerima. Toimunud vestluse sisust saab ringkonnakohtu arvates üheselt järeldada, et nimelt E.S-P. teeb J. Christoffelile ettepaneku lisada 25 tarnitavale arvutile kompensatsiooniks veel ühe ühiku, mis on väga lame ja õhuke. Seejuures E.S-P. kinnitab J. Christoffelile on kompenseerimise osas väga avatud ( 8 kd tl 48-50, tõlge 71-73). Seega ei nähtu J. Christoffeli ja E. S-P. telefonivestlusest, et süüdistatav oleks E.S-P. ile esitanud kategoorilises vormis soovi saada tarnitavatele arvutitele lisaks veel arvuteid. Üldse ei ole aga telefonivestluses juttu viiest lisaarvutist. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud ka süüdistuses kajastamist leidnud järeldus nagu oleks J. Christoffel nõudnud 5 sülearvuti üleandmist, millest üks talle ka üle anti, OÜ Atea esindajalt R.Š. . Kriminaalasja materjalidest (prokuröri kohtuvaidlustes esitatud kohtukõne ja apellatsioon) saab teha järelduse, et riiklik süüdistus on lugenud J. Christoffeli süü R.Š. 5 sülearvuti nõudmises tõendatuks süüdistatava ja R.Š. vahel toimunud telefonivestluste alusel. Ringkonnakohus prokuröri taolise otsustusega ei nõustu, ning leiab, et käsitletud telefonivestlused ei anna alust väiteks nagu esitanuks J. Christoffel OÜ Atea esindajale kategoorilise nõude anda talle üle, lisaks ministeeriumile tarnitavatele 25-le sülearvutile, veel viis sülearvutit. Ringkonnakohus leiab, et J. Christoffeli ja R.Š. vahelistes telefonivestlustes annab J. Christoffel edasi vaid tema ja E. S-P. vahel
34. septembril 2009 toimunud vestluse sisu ning nimetatud vestluste käigus ei ole J. Christoffel esitanud R.Š. kui OÜ Atea esindajale mingeid nõudmisi viie lisaarvuti üleandmiseks talle. Nii nähtub
35. septembril 2009 J. Crhistoffel ja R.Š. vahelisest telefonivestlusest, et J. Christoffel teavitab R.Š. ki tema ja E.S-P. vahel toimunud vestluse sisust. J. Christoffel informeerib R.Š. ki, et E.S-P. iga räägiti muuhulgas ka sellest, kuidas tehas saab tekkinud viivituse ministeeriumile hüvitada ning tema ettepanek oli, et andku tehas rohkem arvuteid. Samuti annab J. Christoffel teada, et E.S-P. lubas mingi ühe ühiku, mis on kerge ja õhuke, kauba peale panna.
36. oktoobril 2009 toimus J. Christoffeli ja R.Š. vahel kaks telefonivestlust. Kell 9.37 toimuva vestluse käigus arutlevad vestlejad 25 arvuti tarnega viitamise põhjuste üle ning selle üle kuidas tehas võiks seda kompenseerida. R.Š. annab J. Christoffelile teada, et on võimalus saada lepingus kokkulepitud arvutite asemel uuemad ja võimsamad arvutid, kuid see pole kindel. Seejärel arutletakse selle üle kuidas seda juriidiliselt korrektselt vormistada ja kas see on üldse võimalik. Telefonivestlusest mis toimus kell 10.27 arutlevad R.Š. ja J. Christoffel taaskord arvutite margi vahetamise ja selle vormistamise üle. Nimetatud vestluse käigus avaldab J. Christoffel arvamust, et nad (Lenovo) peaksid 25 pluss 5 tarnima meile (ministeeriumile). Ja seda sõltumata sellest, mida nad (Lenovo) praegu sinna topivad. R.Š. nõustub J. Christoffeli nimetatud väitega. (VIII kd tl 57, 61-62). 18 Seega ei nähtu kummastki käsitletud telefonikõnest, et J. Christoffel oleks esitanud nimelt R.Š. mingeid nõudmisi lisaarvutite üleandmise osas. Ringkonnakohus peab nimetatud telefonivestluste sisu hindamisel eriti tähelepanuväärivaks asjaolu, et J. Christoffel kasutas kõigis vestlustes R.Š. iga, millistes puudutatakse lisaarvutite saamist, sõna „nad“. Ringkonnakohtu arvates viitab taoline sõnakasutus ja selle asetamine vestluste konteksti otseselt sellele, et J. Christoffel ei esita mingeid pretensioone ega nõudmisi R.Š. , vaid Lenovo tehasele, kes ei suutnud arvuteid õigeaegselt valmistada ning mispärast hilines ka arvutite tarne. Ringkonnakohtu arvates viitab sellele üheselt ka J. Christoffeli ja R.Š. vaheline telefonivestlus, mis toimus juba
37. septembril 2009 ning milles J. Christoffel ja R.Š. arutlevad 25 sülearvuti tarnimisega seotud raskuste üle. Nimetatud vestluses leiab J. Christoffel, et R.Š. ei ole kuidagi vastutav selle eest, et Lenovo tehas ei suuda arvuteid tarnida (VIII kd tl 46-47). Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et J. Christoffel, kes juba
38. septembril 2009 leiab, et R.Š. ei ole vastutav tarnega viivitamise eest, hakkaks vaid kaks nädalat hiljem viimaselt nõudma viie lisaarvuti üleandmist talle. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et J. Christoffel oleks OÜ Atea esindajalt R.Š. nõudnud viie sülearvuti üleandmist talle ning saanud nõudmise tulemusena ühe enda valdusse. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kohtu arvates ei ole tõendatud J. Christoffeli poolt pistise nõudmine OÜ Atea esindajatelt, tuleb kohtul kaaluda, kas J. Christoffeli käitumises ei esine pistise võtmise lihtkoosseisu s.t kas J. Christoffel on sülearvutit Lenovo T400S saanud enda valdusse vastutasuna selle eest, et Haridus- ja teadusministeerium ei lõpetanud OÜ-ga Atea tarnelepingut. Ringkonnakohus leiab, et J. Christoffeli käitumises ei esine ka KarS § 293 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu. Karistusseadustiku §-s 293 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Nimetatud kuriteokoosseisu järgi on karistatav vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine, kusjuures süüteokoosseisuks piisab nn ekvivalentsussuhtest s.o sellisest abstraktsest seosest pistiseandja ja -võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Ringkonnakohus leiab, et taolise suhte, s.o ekvivalentsussuhte olemasolu J. Christoffeli ja R.Š. vahel ei ole kriminaalasjas tõendamist leidnud. J. Christoffeli ütluste kohaselt saabus tõepoolest pärast hankeobjektiks olnud sülearvutite Lenovo R400 tarnimist ministeeriumisse veel üks täiendav sülearvuti. Kelle poolt nimetatud arvuti saadeti, seda tema ei tea. Ta oletas, et arvuti saadeti Lenovo tehase Põhja regiooni esindajate poolt ja see oli mõeldud kompensatsiooniks Lenovo tehase süül tekkinud arvutite tarnimisel esinenud viivituse eest. Nimetatud arvutit ministeeriumis arvele ei võetud, sest puudusid dokumendid. Arvuti saabumisest ja selle arvelevõtmisega seotud probleemidest rääkis ta oma ülemuse J.L. ga, kes lubas mõelda, kuidas tekkinud probleemi lahendada. Saabunud arvuti anti üle ministeeriumi IT talitusele. Süüdistatava sellesisulisi ütlusi kinnitavad ka kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad. Nii on tunnistajad J.H. , A.R. , R.R. ja T.L. andnud ütlusi, et sülearvuti Lenovo T400S saadeti Haridus- ja teadusministeeriumile lepingupartneri poolt kompensatsiooniks tarnega hilinemise 19 eest. Saabunud arvuti anti IT talituse kasutusse ning selle töötajad kasutasid seda oma tööülesannete täitmisel. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad J. Christoffeli ütlusi selle kohta, et arvuti Lenovo T400S saadeti Lenovo tehase Põhja regiooni esindajate poolt Haridus- ja teadusministeeriumile kompensatsiooniks arvutite tarnimisega viivitamise eest, kriminaalasjas kogutud sellesisulised tõendid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on nimetatud arvuti Haridus- ja teadusministeeriumile saadetud tõepoolest OÜ Atea poolt. Samas nähtub J. Christoffeli ja E. S-P. vahelisest jutuajamistest, et lisaarvuti saatmise ettepaneku tegi Lenovo tehase esindaja ja seda selleks, et kompenseerida arvutite tarnega seotud viivitust. Arve-saatelehest nr MA06022 nähtub, et hankijana on OÜ Atea hankinud kliendile, kelleks on UAB „ATEA“, ühe sülearvuti ThinkPad T400S maksumusega 35 370 krooni. Ringkonnakohtu jaoks jääb mõistetamatuks miks pidanuks OÜ Atea, mis on UAB „ATEA“ haru Eestis, hankima emafirmale UAB-le „ATEA“ ühe sülearvuti, mille maksumuse viimane ka tasus. Arusaamatuks jääb samuti millistel põhjustel pidanuks UAB „ATEA“ endale soetatud arvuti Lenovi T400S hilisemalt tasuta üle andma OÜ-le Atea, kes omakorda saatis selle edasi Haridus- ja teadusministeeriumile. Ringkonnakohtu arvates saab E.S-P. ja J. Christoffeli vahelise juhtuajamise sisust ning ülaltoodud saatelehes kajastatust teha järelduse, et tegelikkuses oli nimetatud arvuti saatjaks Lenovo tehase Põhjamaade esindaja ning selle saatmine Haridus- ja teadusministeeriumile vaid vormistati läbi UAB „ATEA“ ja OÜ Atea. Pealegi ei nähtu J. Christioffeli ja R.Š. vahelistest vestlustest, et nimetatud isikud oleksid omavahel konkreetselt üldse arutatud Lenovo T400S sülearvuti saatmist OÜ Atea poolt ministeeriumile ning toimunud vestluste sisust saab teha järelduse, et vestlejate ühise arusaama kohaselt peab tarnega hilinemise kompenseerima Lenovo tehas mitte aga OÜ Atea. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus nii J. Christoffel kui ka R.Š. pidasid tarnega viivituse eest vastutavaks Lenovo tehast ning mõlemad isikud pidasid põhjendatuks, et nimetatud viivituse peab kompenseerima Lenovo tehas, ei saanud J. Christoffelil ega ka R.Š. il tekkidagi arusaama, et arvuti Lenovi T400S on saadetud OÜ Atea (R.Š. i) poolt või et nimetatud arvuti on OÜ Atea esindaja R.Š. poolne tasu J. Christoffelile selle eest, et ministeerium ei lõpetanud OÜ-ga Atea sõlmitud tarnelepingut. Ringkonnakohtu arvates ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et sülearvuti Lenovo T400S sai enda valdusse J. Christoffel. J. Christoffeli ütluste kohaselt saabus sülearvuti Lenovo T400S Haridus- ja teadusministeeriumi aadressil ning see anti IT talituse kasutusse. Nimetatud asjaolu on kinnitanud kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad J.H. , A.R. , R. R., T.L. Mingeid teisi tõendeid, mis kinnitaksid sülearvuti Lenovo T400S üleandmist nimelt J. Christoffelile kriminaalasjas kogutud ei ole. Seega saab süüdistatava ja tunnistajate ütlustest teha järelduse, et
39. jaanuaril 2010 Haridusja teadusministeeriumi täiendavalt saabunud sülearvutit Lenovo T400S ei saanud enda valdusse mitte J. Christoffel, vaid see anti ministeeriumi IT-talituse kasutusse. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad nimetatud järeldust ka J. Christoffeli poolt E. S-P. ja R.Š. peetud vestlused, kus süüdistatav ei ole kunagi isegi mitte vihjanud, et sooviks Lenovo T400S sülearvutit saada nimelt endale. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et J. Christoffel on nimetatud vestlustes kasutanud alati „me“ vormi ning jutuajamise sisust on 20 võimalik aru saada, et „me“ all peab J. Christoffel silmas Haridus-ja teadusministeeriumi kelle huve ta toimunud vestlustes esindas. Apellatsioonis on prokurör leidnud, et sülearvutit Lenovo T400S ei saa vaadelda ministeeriumile saadetud arvutina, sest sülearvuti Lenovo T400S seerianumber ei kajastu
40. jaanuaril 2010 R.Š. poolt Haridus-ja teadusministeeriumile saadetud elektronkirjas milles on ära toodud OÜ Atea poolt ministeeriumile tarnitud sülearvutite seerianumbrid. Nimetatud asjaolust tulenevalt saab prokuröri arvates teha järelduse, et J. Christoffel ega ka R.Š. ei käsitle sülearvutit Lenovo T400S ministeeriumile kuuluva arvutina. Ringkonnakohus prokuröri taolise seisukohaga ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tarniti OÜ Atea poolt ministeeriumile sülearvutid Lenovo R400, kusjuures arvuti mudeliks oli
41. J. Christoffeli, R.L. , R.Š. ja P.T. vahel toimunud elektroonilisest kirjavahetusest tulenevalt saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et Haridus- ja teadusministeeriumil tekkis vajadus ühe arvuti Lenovo R400, mille mudeliks oli 7439 garantiiremondiks. Seoses garantiiremondi liigi kindlaksmääramisel tekkinud segadusega (garantiiremonti saadetud arvuti garantiiremondi liik ei kattunud OÜ Atea poolt ministeeriumile tarnitud arvutite garantiiremondi liigiga) palus R. L., J. Crhistoffelilt ja R.Š. sellekohast selgitust. Selgitamaks asjaolusid saatis R.Š. R.L. le ja J. Crhistoffelile OÜ Atea poolt Haridus-ja teadusministeeriumile tarnitud Lenovo R400, mudel 7440 seerianumbrid. Asjaolude uurimisel selgus, et garantiiremonti saadetud arvuti R400 mudel 7439 seerianumber ei kattunud OÜ Atea poolt tarnitud arvutite seerianumbritega ning jõuti järeldusele, et nimetatud arvuti ei ole pärit OÜ Atea poolt tarnitud arvutite partiist. (VI kd tl 136-142). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kogu ülalkajastatud kirjavahetus puudutas vaid sülearvuteid Lenovo R400 ja seda seoses garantiiremondil tekkinud segadusega, siis ei olnud ministeeriumile saadetud nimekirjas vajadustki kajastada arvuti Lenovo T400S seerianumbrit. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtu arvates igasugune tõenditele tuginev alus väiteks nagu ei käsitlenud OÜ Atea (R.Š. ) või J. Christoffel sülearvutit Lenovo T400S kui Haridus-ja teadusministeeriumile saadetud arvutit, vaid kui J. Crhistoffelile pistisena üleantut. Ainuüksi asjaolu, et sülearvutit Lenovo T400S ei olnud Haridus-ja teadusministeeriumis arvele võetud ei anna ringkonnakohtu arvates veel samuti alust väiteks, et nimetatud arvuti oleks üleantud nimelt J. Crhistoffelile ja seda tuleks käsitleda pistisena. Ringkonnakohtu arvates ei ole prokuröri poolne sellesisuline käsitlus eluliselt usutav. Juhul kui lähtuda prokuröri poolt apellatsioonis esitatud väidetest, et sülearvuti Lenovi T400S anti J. Crhistoffelile üle pistisena tema tegevuse eest lepingu mittelõpetamisel OÜ-ga Atea, jääb mõistetamatuks, miks pidi süüdistatav sellest teavitama on otsest ülemust J.L. ning andma saadud sülearvuti ministeeriumi IT talituse käsutusse. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri poolt apellatsioonis esitatud väitega, nagu ei saaks Haridus-ja teadusministeeriumile sülearvuti Lenovo T400S saatmist vaadelda kui kompensatsiooni tarnega hilinemise eest, sest ühe arvuti saatmine ei kompenseeri tarnega hilinemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et taolise väite esitamisel on prokurör jätnud tähelepanuta asjaolu, et Haridus-ja teadusministeeriumi poolt esitati OÜ-le Atea arvutite tarnimisega viivitamise eest leppetrahvi nõue, mida OÜ Atea aktsepteeris ning mis hilisemalt tarne eest tasumisel tasaarveldati. Seega kompenseeris OÜ Atea Haridus- ja teadusministeeriumile tarnega hilinemise vastavalt ministeeriumi ja OÜ Atea vahelisele lepingule, s.o leppetrahvi tasumisega. 21 Küll aga viitab nimetatud asjaolu ringkonnakohtu arvates veelkordselt sellele, et sülearvuti Lenovo T400S saatmisega püüdis nimelt Lenovo tehas kompenseerida nende süül arvutite tarnimisel tekkinud viivitust. J. Christoffelile esitatud süüdistusest nähtuvalt saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et sülearvuti Lenovo T400S sai süüdistatav vastutasuna selle eest, et kasutades ära oma ametiseisundit tagas ta olukorra, kus Haridus-ja teadusministeeriumi ei kasutanud OÜ-ga Atea sõlmitud tarnelepingust tulenevat õigust ning ei lõpetanud osaühinguga nimetatud tarnelepingut. Esmalt märgib ringkonnakohus, et esitatud süüdistusest ei nähtu, kuidas kasutas J. Christoffel süüdistuses kirjeldatud olukorra tagamiseks ära oma ametiseisundit ehk milliste ametialaste tegudega süüdistatav taolise tulemuse saavutas. J. Christoffeli ütluste kohaselt kaaluti ministeeriumis lepingu lõpetamist OÜ-ga Atea, kuid ühise arutelu käigus I.R. ga jõuti järeldusele, et nimetatud lepingu lõpetamine ei ole ministeeriumi huvides. Esmalt jõuti taolisele järeldusele seetõttu, et OÜ Atea oli ministeeriumile juba tarninud asendusarvutid ning lepingu lõpetamisel oleks asendusarvutid tulnud tagastada. Teine aspekt taolise otsuse langetamisel oli aga ajafaktor, sest uue avatud hankemenetluse korraldamine oleks võtnud aega minimaalselt kaks kuud ja sellisel juhul oleksid töötajad olnud ilma töövahenditeta, mis neile OÜ-ga Atea lepingu lõpetamata jätmise korral olid asendusarvutite näol siiski tagatud. J. Christoffeli taolisi ütlusi on kinnitanud ka I.R. . Ringkonnakohus leiab, et J. Christoffeli nimetatud selgitused on eluliselt usutavad ning viitavad otseselt sellele, et antud olukorras tegutses J. Christoffel ministeeriumi ja selle töötajate huvides eesmärgiga tagada infotehnoloogia valdkonna toimimine. Ainuüksi asjaolu, et J. Christoffel töötas Haridus-ja teadusministeeriumi infosüsteemide talituse juhatajana ning tema arvamust infosüsteemide arendamisel arvestati, ei anna veel alust väiteks nagu sõltunuks lepingu lõpetamine või mittelõpetamine OÜ-ga Atea J. Christoffeli tahtest. Seda enam, et lepingu lõpetamine kuulus ministeeriumi kantsleri pädevusse. Ringkonnakohtu arvates ei tulene ka J. Christoffeli ja E. S-P. ning J. Christoffeli ja R. R.Š. vahelistest vestlustest, et J. Christoffel oleks oma vestlusparteritele andnud mõista nagu sõltuks tarnelepingu lõpetamine OÜ-ga Atea kuidagi tema sellesisulistest otsustustest. Vestluses J. Christoffeli ja E. S-P. vahel on J. Christoffel selgitanud, et minister on OÜ-ga Atea sõlmitud lepingu osas avaldanud arvamust, et võib-olla peaks selle lepingu üldse katkestama. J. Christoffeli edasiste väidete järgi ta seda ei soovitanud, sest sellisel juhul peaks ministeerium korraldama uue hanke. Seega on J. Christoffel jutuajamises E.S-P. iga põhjendanud lepingu mittelõpetamist lähtudes praktilistest kaalutlustest. Ringkonnakohtu arvates ei saa J. Christoffeli eeltoodud väidetest aga kuidagi teha järeldust nagu oleks süüdistatav andnud E.S-P. ile mõista, et lepingu lõpetamine OÜ-ga Atea sõltub tema otsustustest ning Lenovo tehasele positiivse tulemuse saavutamiseks tuleks Lenovo tehase esindajal või OÜ-l Atea see talle hüvitada. Ringkonnakohtu arvates ei saa taolist järeldust teha ka J. Christoffeli ja R.Š. vahelistest vestlustest, kus vestlejad lepivad kokku, et kuna tellitud arvutite tarnimine on hilinenud, siis võiks tarnija saata ministeeriumile justkui kompensatsiooniks uuemad arvutid. Vestlustes arutletakse selle üle kuidas arvutite vahetus ministeeriumis vormistada ning J. Christoffel teeb ettepaneku R.Š. saata neile sellekohane ametlik pöördumine.
42. oktoobril 2009 kell 10.27 toimunud vestluses tunneb R.Š. muret kas ministeerium ikka aktsepteerib arvutite vahetust 22 ning J. Christoffel arvab, et ministeerium nõustub taolise pakkumisega. Arvutite vahetamise küsimuses on J. Christoffel
43. oktoobril 2009 kell 10.01 konsulteerinud ka I.R. ga ning soovidud viimaselt teada saada, kas ministeerium saab arvutite vahetamist aktsepteerida juhul kui tarnija saadab 2 korda kallimad arvutid. I.R. on oma vastuses leidnud, et kui tarnija teeb ametliku ettepaneku, siis võib ministeerium selle vastu võtta. Hilisemates vestlustest ilmneb, et ka arvutite Lenovo T400 tarnimisega esineb viivitusi ning lõpuks palub J. Christoffel
44. oktoobril 2009 elektronkirjas tarnida ministeeriumile Leonovo R400 arvutid. Ringkonnakohtu arvates saab toimunud vestlustest teha vaid järelduse, et vestluspartnerid otsivad ministeeriumi seisukohast parimat lahendust kuidas tekkinud olukorrast välja tulla ning nimetatud vestlustest on ringkonnakohtu arvates võimatu välja lugeda asjaolu nagu andnuks J. Christoffel R.Š. mõista, et lepingu lõpetamine või mittelõpetamine OÜ-ga Atea sõltub J. Christoffeli otsustustest. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on J. Christoffeli nimetatud kuriteoepisoodis õigustatult õigeks mõistnud. AS MAX123 esindajatelt pistise saamine Iirimaa reisi ja restoran „Volga“ kinkekaardi näol. Nimetatud kuriteoepisoodis süüdistatakse J. Christoffelit selles, et ta sai AS-lt MAX123 tasuta koolitusreisi Iirimaale mille maksumuseks oli 588.38 eurot ja mis toimus ajavahemikul 22-24 oktoober 2008 ning 2008 detsembris varalise soodustusena restoran „Volga“ kinkekaardi väärtusega 95.87 eurot. Nimetatud varalised soodustused sai J. Christoffel pistisena selle eest, et oma ametiseisundit ära kasutades osales ta ajavahemikul
45. veebruar 2007 kuni 2010 jaanuar otsuste tegemises, mille tulemusena sõlmiti Haridus- ja teadusministeeriumi ja AS-i MAX123 vahel mitmesuguseid infotehnoloogia alaseid hanke- ja ostulepinguid. J. Christoffelile käesolevas süüdistusepisoodis esitatud süüdistusega seoses märgib ringkonnakohus esmalt järgmist. Esitatud süüdistusest nähtuvalt on riiklik süüdistus J. Christoffeli poolt pistise võtmise sidunud kõigi Haridus- ja teadusministeeriumi ning AS-i MAX123 vahel sõlmitud hanke- ja ostulepingute sõlmimisega, millistel on J. Christoffel osalenud. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid asjaolule, et J. Christoffel oleks ajavahemikul
46. veebruar 2007 kuni 2008 juuni (süüdistuse punktid 1-5) ja 25 november 2009 kuni 2010 jaanuar (süüdistuse punktid 11-14) osalenud AS-i MAX123 ja Haridus- ja teadusministeeriumi vahel hankelepingute sõlmimisel ning ASle MAX123 positiivsete otsuste vastuvõtmisel seetõttu, et ta sai vastutasuks 2008 oktoobris tasuta koolitusreisi Iirimaale ning 2008 detsembris restoran „Volga“ kinkekaardi. Ringkonnakohus leiab, et J. Christoffel ei saanud süüdistuse punktides 1-5 toodud hanke- ja ostulepingute sõlmimisel arvestada millalgi tulevikus aset leida võivate sündmustega ning need sündmused ei saanud mõjutada teda tema ametikohustuste täitmisel. 23 Ringkonnakohus leiab, et ekvivalentsussuhte esinemine J. Christoffeli ja AS-i MAX123 esindajate vahel ei ole tõendamist leidnud ka süüdistuse punktides 11-
47. Kriminaalasja materjalidest nähtub tõepoolest, et Haridus- ja teadusministeerium on AS-ga MAX123 sõlminud süüdistuse punktides 11-14 toodud hankelepingu ja 3 ostulepingut. Kriminaaltoimiku IV köites lehtedel 135-154, 155-156, 157-160 ja 161-164 on ära toodud nimetatud lepingute sõlmimisega seotud dokumendid. Esitatud dokumentides nähtub, et hankelepingu sõlmimisel on J. Christoffeli roll hankelepingu sõlmimisel piirdunud vaid kontaktisiku rolliga. Ostulepingute puhul on J. Christoffel esindanud ministeeriumi kui kauba vastuvõtja. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis annaksid alust väiteks, et nimetatud lepingud AS-ga MAX123 oleks ministeerium sõlminud seetõttu, et J. Christoffel sai aktsiaseltsilt pistist. Ringkonnakohtu arvates ei anna ainuüksi asjaolu, et nimetatud lepingud (süüdistuse p 11-14) sõlmiti AS-ga MAX123 pärast seda, kui J. Christoffel sai AS-i MAX123 esindajatelt 2008 oktoobris ja detsembris varalisi soodustusi veel alust väiteks, et tegemist oleks nimelt saadu eest vastutasuna toimepandud tegudega. Kuivõrd ringkonnakohtu arvates ei ole J. Christoffelile Iirimaa reisi ja restoran „Volga“ kinkekaardi võimaldamine kogutud tõendite alusel seostatav süüdistuse punktides 1-5 ja 1114 käsitletud lepingute sõlmimisel osalemisega, siis ei pea ringkonnakohus ka vajalikuks pikemalt analüüsida J. Christoffeli ja AS-i MAX123 esindajate tegevust nimetatud punktides toodud lepingute sõlmimisel. Kaitsja apellatsioonis heidetakse maakohtule ette asjaolu, et kohus on J. Christoffeli suhtes süüdimõistva otsuse teinud ebakonkreetse süüdistusakti pinnalt. Kaitsja arvates ei selgu süüdistusaktist need konkreetsed teod, millised J. Christoffel on toime pannud seoses saadud pistisega. Vastuseks kaitsja etteheitele leiab ringkonnakohus, nõustudes seejuures maakohtuga, et kuigi kriminaalasjas esitatud süüdistusaktile võib ette heita mõningast ebakonkreetsust, on selles ära toodud kõik faktilised asjaolud, mis sisustavad KarS § 293 lg 1 süüteokoosseisu. Maakohus on kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendite kohtuliku uurimisel käsitlenud konkreetseid J. Chritoffelile etteheidetavaid tegusid ning kajastanud neid ka kohtuotsuse põhiosas. Samas on maakohus seostanud J. Christoffeli konkreetse tegevuse konkreetse lepinguga, mille ministeerium on sõlminud AS-ga MAX123 (süüdistuse p 6-10). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on J. Christoffelile konkreetselt ette heidetavate tegude olemus olnud mõistetav nii süüdistatavale kui ka kaitsjale. Seega oli neile tagatud ka võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid konkreetsetele J. Christoffeli poolt toimepandud tegudele, mis seostuvad süüdistatava poolt pistise võtmisega. Kuivõrd J. Christoffelile ja tema kaitsjale on kohtuliku uurimise käigus olnud võimalus esitada vastuväiteid süüdistusele (konkreetsetele tegudele), siis leiab ringkonnakohus, et süüdistuse mõningane ebakonkreetsus ei ole raskendanud J. Christoffelil enda kaitseõiguse teostamist ning puudub seaduslik alus süüdistatav õigeksmõistmiseks süüdistuse ebakonkreetsuse motiivil. Apellatsioonis esitatud väite kohaselt on maakohus väljunud J. Christoffelile esitatud süüdistuse piiridest. Esitatud väidet põhistab kaitsja J. Christoffelile esitatud süüdistuse ja otsuses kohtu poolt tuvastatud asjaolude võrdlusest lähtuvalt. Süüdistusaktis heidetakse J. Christoffelile ette otsuste tegemisel ja hangete läbiviimisel osalemist. Maakohus, erinevalt süüdistusest aga leidis, et J. Christoffel lõi oma tegevusega AS-le MAX123 soodsama seisundi võrreldes teiste infotehnoloogiaalaste toodete pakkujatega. 24 Ringkonnakohus kaitsja taolise seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates hõlmab sõnapaar „sõlmimisel osalemine“ endas erinevaid tegevusi, milliste tulemusena jõutaksegi lepingu sõlmimiseni või mittesõlmimiseni. Seega ei tähenda „sõlmimisel osalemine“ pelgalt osalemist lepingu allkirjastamisel, vaid hõlmab endas ka lepingu sõlmimisele eelnevat aktiivset tegevust (pakkumiste võtmist erinevatelt firmadelt, nende võrdlemist, otsuse langetamist jne) ning taoliste sõlmimisele eelnevate tegevuste äranäitamine süüdistuses, eelkõige selle selguse huvides, pole vajalik. Seega maakohus, leides, et J. Christoffel osaledes AS-ga MAX123 lepingute sõlmimisel lõi viimasele soodusolukorra, ei ole ringkonnakohtu arvates väljunud esitatud süüdistuse piiridest. Käsitledes pistise süüteokoosseisu esinemist või mitteesinemist J. Christoffeli tegevuses puudub ringkonnakohtu arvates vaidlus selles, et J. Christoffeli käis koolitusreisil Iirimaal ning nimetatud reisi eest tasus AS MAX
48. Samuti ei ole vaidlust selles, et J. Chritoffelile anti AS MAX123 esindajate poolt üle restoran „Volga“ kinkekaart. Ka ei ole vaidlust asjaolus, et J. Christoffel on osalenud ministeeriumi ja AS MAX123 vahel sõlmitud lepingute otsustusprotsessis. Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et J. Christoffel on AS-i MAX123 esindajatelt saanud varaliselt hinnatavaid soodustusi, osaledes seejuures ametiisikuna AS-ga MAX123 seotud otsustuste vastuvõtmisel. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kohtul KarS § 293 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu olemasolu jaatamiseks või eitamiseks vastata küsimusel kas J. Christoffeli ja AS-i MAX123 esindajate vahel esines ekvivalentsussuhe ehk kas AS MAX123 sai üleantu eest vastuteenusena J. Christoffelilt mingi aktsiaseltsile kasuliku teo ning J. Christoffeli sellesisuline tegevus kujutas endast vastutasu talle üleantud varaliste soodustuste eest. J. Christoffeli ütluste kohaselt sai ta 2008 sügisel AS-lt MAX123 kutse osaleda koolitusreisil Iirimaal. Kuivõrd ta soovis koolitusreisil osaleda, taotles ta ministeeriumil enda lähetusse saatmist. Kuna ministeeriumil taoliseks lähetuseks raha ei leidunud, tema sooviavaldust ei rahuldatud. Küll aga võimaldati talle ministeeriumist vabad päevad, ta osales koolitusreisil ning selle reisi eest tasus AS MAX
49. Restoran „Volga“ kinkekaardi sai ta R. P. 2008 detsembris. Saadud kinkekaardi kasutas ta ära IT talituse töötajatega restoranis „Volga“ toimunud ühise töönõupidamise kulude katteks. Ringkonnakohus leiab, et otsuse osaleda Iirimaal toimunud koolitusreisil, võttis J. Christoffel vastu hiljemalt
50. augustiks
51. Ringkonnakohus loeb nimetatud asjaolu tõendatuks Estraveli poolt AS-le MAX 123 esitatud arve alusel, millest nähtub, et aktsiaselts on tasunud 10 reisija eest lennukipiletite maksumuse lennuks Iirimaale. Seejuures on arvel äratoodud ka reisijate nimed, kes nimetatud reisil osalevad ning nimetatute hulgas on ka J. Christoffeli nimi. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui J. Christoffel poleks piletite eest tasumise momendiks oma nõusolekut reisil osalemiseks andnud, poleks olnud AS-i MAX123 esindajatel vajadust ega võimalustki lülitada J. Christoffel isikute nimekirja, kelle lennukulud Iirimaale aktsiaseltsi poolt tasutakse. Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et
52. augustiks 2008 oli J. Christoffelile teada, et ta osaleb koolitusreisil Iirimaale ja selle eest tasub AS MAX
53. 25 2008 septembris ja oktoobris, seega ajal, mil J. Christoffel oli otsustanud osaleda AS MAX123 kulul õppereisil Iirimaale, toimus Haridus- ja teadusministeeriumis riigihanke „Arvutite rentimine koos tarkvaraga Haridus- ja teadusministeeriumile“ ettevalmistamine. Nimetatud hanke läbiviimiseks moodustati ministeeriumis
54. novembril komisjon, kuhu kuulusid I.R. , R. T. ja A.R. . Hanketeade avaldati
55. novembril 2008 ja pakkumused tuli ministeeriumil esitada
56. detsembriks
57. Avalduse hankel osalemiseks ühispakkumusena esitasid AS MAX123 ja Green IT OÜ, keda vastavalt volikirjale esindas samuti U.R. . Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on U.R. ja J. Christoffel hanke ettevalmistamisel omavahel tihedalt suhelnud, kusjuures nimetatud suhtlemise eesmärgiks oli viia ministeeriumi poolt hankida soovitud arvutite tehnilised näitajad võimalikult lähedasteks AS MAX123 poolt pakutavate Dell sülearvutite tehniliste näitajatega. Ringkonnakohtu arvates lubavad eeltoodud järeldusele jõuda U.R. ja J. Christoffeli vahelised telefonivestlused. Nii on J. Christoffel
58. septembril 2008 toimunud vestluses kurtnud U.R. ile, et tal on probleeme hankedokumentide kokkukirjutamisega ning altvalgustusega klaviatuure kellelgi teisel ei ole. U.R. teatab, et on olemas veel pealtvalgustusega arvuteid ning selgitab, et küllap J. Christoffel suudab põhjendada, miks on vaja valgustatud klaviatuuriga arvuteid. Samuti küsib J. Christoffel informatsiooni arvutite ekraanide kohta, sest netis taolist informatsiooni ei ole. U.R. lubab seepeale hankida J. Christoffelile siseinfot. J. Christoffel selgitab U.R. ile, et mida rohkem informatsiooni viimane talle arvutite osas annab, seda konkreetsema dokumendi suudab ta kokku panna.
59. septembril 2008 toimunud jutuajamise käigus soovib J. Christoffel U.R. ilt detailset spec-i ja seda nii süle-laua kui ka executive klassi masinate kohta ning U.R. annab teada, kuidas on võimalik nimetatud andmeid leida, soovitades vaadata ka aadressil support.dell.com. Seejärel arutlevad vestlejad arvuti hindade üle, mis J. Christoffeli arvates on väga kõrged. J. Christoffel avaldab lootust, et selleks ajaks kui U.R. hakkab ministeeriumile pakkumist tegema, on hinnad mõistlikumad. J. Christoffel avaldab, et ta peab koostama võimalikult täpse tehnilise spec-id, sest vastasel juhul ei saa AS MAX123 pakkuda, nad jäävad ukse taha. Ka
60. ja
61. septembril 2008 toimunud telefonikõnedes palub J. Christoffel U.R. ilt informatsiooni arvutite tehniliste näitajate kohta, mida viimane lubab hankida.
62. oktoobril 2008 toimunud telefonikõnes kurdab U.R. J. Christoffelile oma muret seoses arvutite emaplaatidega. Ta kinnitab, et võeti ühendust Delliga, kuid kaubaga nimetatud emaplaate jälle ei tulnud. Samuti lubab U.R. jätkata tegevust spec-ide osas, kuid palub selleks aega juurde. J. Christoffeli poolt on koostatud riigihanke „Arvutite rentimine Haridus- ja teadusministeeriumile“ hankedokumentide projektid. Arvutustehnikale esitatavate nõuete ja spetsifikatsioonide osas on kirjeldatud mürataseme nõuded, riistvara korpuse mõõdud, monitoridele ja akudele esitatavad nõuded, kusjuures nimetatud nõuded on projektis esiletoodud värviliselt. Seega nähtub ülalrefereeritud telefonikõnedest, et U.R. ja J. Christoffeli suhtlus toimub hanke „Arvutite rentimine Haridus- ja teadusministeeriumile“ ettevalmistamise ajal. Asjaolu, et hankedokumendid koostas J. Christoffel, silmas pidades eelkõige AS MAX123 huve kinnitab ilmekalt see, et J. Christoffel on U.R. ilt küsinud nõu Delli arvutite tehniliste andmete osas. Andmed, mis J. Christoffel on U.R. ilt saanud Delli arvutite tehniliste tingimuste kohta, on ta aga kandnud tema poolt koostatud hankedokumentide projekti. Ringkonnakohtu arvates viitab asjaolule, et J. Christoffel koostas hankedokumentide projektid, silmas pidades AS-i MAX123 poolt tarnitavaid Dell arvuteid otseselt ka see, et ta 26 konsulteeris nimelt U.R. iga, kes oli oma töökohast tulenevalt kursis eelkõige Dell arvutite tehniliste näitajatega. J. Christoffeli kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kuivõrd J. Christoffel on nimetatud hanke väljakuulatamise eelselt suhelnud ka Hewlett-Packard OY esindajaga, siis on alusetud väited nagu soodustanuks J. Christoffel nimetatud hankel AS-i MAX
63. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J. Christoffel tõepoolest võtnud ühendust HewlettPackard OY esindaja T.Jürissoniga ning viimane on
64. oktoobril 2008 tutvustanud e-kirjas J. Christoffelit nende firma poolt maaletoodavate arvutite tehnilisi lahendusi ja võimalusi. Sellega on suhtlus Hewlett-Packard OY esindajatega ka lõppenud. Samas on J. Christoffel juba alates
65. septembrist 2008 pidanud U. R. üksikasjalikke läbirääkimise Dell arvutite tehniliste näitajate osas. Arvestades J. Christoffeli ja U.R. vahelisi üksikasjalikke vestlusi Dell arvutite osas leiab ringkonnakohus, et J. Christoffeli huvi Hewlett-Packard OY poolt maaletoodavate arvutite tehniliste näitajate vastu oli vaid näiline ning taolise järelepärimise tegi J. Christoffel vaid soovist näidata, et on ta ei keskendunud ainult lepingu sõlmimisele AS-ga MAX
66. Samasugune tegutsemismuster J. Christoffeli ja U.R. vahel ilmneb ka teiste AS-i MAX123 ja Haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingute puhul. Riigihanke „Varundustarkvara ost“ ettevalmistamisel selgitasid ministeeriumi IT talituse töötajad välja ministeeriumi vajadused. Seejärel saatis J. Christoffel koostatud andmed AS MAX123 esindajale U.R. ile ning ootas viimaselt vastavaid pakkumisi. U.R. omalt poolt pakkus välja võimalikud erinevad tarkvara variantide konfiguratsioonid.
67. juulil 2009 saatis U.R. J. Christoffelile EMC Network varundustarkvara informatiivsed materjalid ning
68. augustil 2009 palub J. Christoffel eraldi välja tuua Networker Fast Startile pakutavad hinnad. Pärast riigihanke „Varundustarkvara ost“ väljakuulutamist saatis J. Christoffel
69. septembril neljale firmale teate, mille kohaselt ootas ministeerium neilt pakkumust tarkvarale Networker Fast Sart with autochanger for Windows hiljemalt
70. septembriks kella 15.00-ks.
71. septembril 2009 on AS MAX123 esitanud omapoolse pakkumise nimetatud tarkvarale ning
72. septembril 2009 on ministeerium sõlminud AS-ga MAX123 tarnelepingu tarkvarale Networker Fast Sart with autochanger for Windows. Ülaltoodust nähtub, et Haridus- ja teadusministeerium kuulutas hanke välja nimelt selle tarkvara tarnimiseks, millest J. Christoffel ja U.R. olid juba varasemalt omavahel rääkinud. Seega oli AS-i MAX123 esindajad juba varsemalt teadlikud, millise tarkvara tarnimiseks ministeerium hanke välja kuulutab ning arvestades pakkumuse esitamise ja sellele vastuse saamise vahelist aega, andis taoline teadmine AS-le MAX123 kahtlemata eelise oma pakkumuse esitamiseks. Ringkonnakohtu arvates toimus J. Christoffeli ja U.R. omavaheliste kokkulepete alusel ka sülearvutite hankimine Haridus- ja teadusministeeriumile läbi WorkIT OÜ. Arvuti Dell Latitude E6400 hankimisel ministeeriumile on J. Christoffel palunud U.R. ilt genereerida talle ostetava arvuti tehnilise spetsifikatsiooni paremad parameetrid.
73. septembril 2009 on J. Christoffel helistanud U.R. ile ning teatanud, et ministeerium sooviks selle sülearvuti koos monitoriga ära tellida. Samas on J. Christoffel palunud U.R. ilt, et viimane vormistaks arvuti müügi ministeeriumile läbi mingi „Karuteene OÜ“, sest J. Christoffeli arvates on ta juba liiga palju tehinguid teinud AS-ga MAX
74. U.R. nõustub J. 27 Christoffeliga. Kuigi kriminaalasjas esitatud dokumentide alusel müüs nimetatud arvuti ministeeriumile WorkIT OÜ on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud, et arvuti tegelikuks müüjaks ministeeriumile oli AS MAX
75. Tarkvara Avamar Virtual Edition .5TB hankimisel ministeeriumile on J. Christoffel ja U.R. eelnevalt taaskord omavahel suhelnud nimetatud tarkvara hankimise teemal. J. Christoffel ja U.R. vahel 25,
76. ja
77. septembril 2009 toimunud telefonivestlustest nähtub, et esmalt teatab U.R. J. Christoffelile tarkvara Avamar hinna, mille üle viimane lubab mõtiskleda. Hilisemas kõnes annab J. Christoffel teada, et ministeeriumil on olemas tarkvara ostmiseks 75 000 krooni ning kui selle raha eest saab, siis saab. J. Christoffeli pakkumisele vastuseks teatab U.R. järgmises kõnes, et tal on olemas aktsept müüa. Samas vestluses palub J. Christoffel vormistada müügi mingi teise firma kaudu ja U.R. kinnitab, et see on võimalik.
78. septembril 2009 toimunud kõnedes tuletab J. Christoffel U.R. ile meelde, et tarkvara müük peaks toimuma mõne muu firma kaudu ning lepitakse kokku, et see vormistatakse WorkIT OÜ kaudu. Seega nähtub eeltoodust, et J. Christoffel lepib nimelt AS-i MAX123 esindaja U.R. iga kokku tarkvara ostmises, kooskõlastades ka ostu tingimused. Tähelepanuvääriv on seejuures asjaolu, et ka seekord peab J. Christoffel vajalikuks rõhutada, et ost vormistataks mõne teise firma, mitte AS MAX123 kaudu. Apellatsioonis leiab kaitsja, et arvutite hankimises vahendajate kaudu ei ole midagi ebaseaduslikku ning seega asjaolu, et nimetatud arvutid ja tarkvara hankis ministeeriumile WorkIT OÜ ei viita sellele, et J. Christoffel oleks nimetatud lepingute puhul soodustanud AS MAX
79. Ringkonnakohus nõustub, et arvutite hankimine vahendajate kaudu ei ole iseenesest ebaseaduslik, kuid antud juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega vaieldamatult kindlaks tehtud, et sõlmitud lepingute sisuliseks täitjaks oli AS MAX123 ning WorkIT OÜ esines tehingus vastavalt J. Christoffeli ja U.R. vahelisele kokkuleppele vaid varifirmana. Seega ei täitnud ministeeriumiga sõlmitud lepingut mitte WorkIT OÜ vaid AS MAX123 ning tegemist ei olnud vahendaja kaudu toimunud tehinguga. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et pärast koolitusreisil osalemiseks nõusoleku andmist, on J. Christoffel oma ametiseisundit IT talituse juhatajana ära kasutades, andnud ASle MAX123 ilmseid eeliseid osalemaks Haridus-ja teadusministeeriumi poolt väljakuulutatud hangetel ning tema taoline tegevus väljus ilmselgelt tavapärastest tööalaste suhete piiridest. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad J. Christoffeli poolset arusaama, et tema suhted AS-ga MAX123 on väljunud tavapäraste tööalaste suhete piiridest eelkõige U.R. ja J. Christoffeli vahelised telefonivestlused. Nii nähtub J. Christioffeli ja U.R. vahel 25 septembril 2008 toimunud telefonikõnest seoses Arvuti Dell Latitude E6400 hankimisega, et J. Christoffel palub AS-MAX123 esindajal U.R. il vormistada arvuti müük mingi teise firma kaudu. Oma palvet põhjendab J. Christoffel sellega, et on AS-ga MAX123 juba liiga palju sebinud. U.R. nendib J. Christoffeli sellesisulise palve peale, et nende firma ei ole ministeeriumis siis enam teretulnud ning J. Christoffeli vastab viimasele, et nii see tõepoolest on, vähemalt sellel aastal mitte. Ka tarkvara Avamar hankimisega seoses on J. Christoffel U.R. ile korduvalt meelde tuletanud, et viimane teeks pakkumise mõne teise firma kaudu ning lepitakse kokku, et see toimub WorkIT OÜ kaudu. Saavutades varifirma osas kokkuleppe, leiab J. Christoffel et eks ta pea taolise tehingu oma hingele võtma ja saama selle eest 3 aastat vangistust juurde. 28 Ülaltoodust järeldub, et kuigi J. Christoffel sai juba 2008 aru, et tema suhtlus AS-i MAX123 esindaja U.R. iga väljub tavapäraste tööalaste suhete piiridest, ei katkestanud ta taolist suhtlust ja jätkas seda ka
80. Ringkonnakohtu arvates oli J. Christoffeli selline käitumine tingitud asjaolust, et J. Christoffel tundis enda seotust AS-ga MAX123, mis omakorda oli tingitud aktsiaseltsi esindajatelt saadud varalistest soodustustest. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kriminaalasjas on tuvastamist leidnud AS MAX123 tegevusala (infotehnoloogia riist- ja tarkvara pakkumine) ning J. Christoffeli pädevuse (riist-ja tarkvara hankimine) kokkulangevus ning suhetes osalejate kokkupuutepunktidest tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud millal ja mis laadi tegevustes J. Christoffeli vastutulelikkus AS-i MAX123 suhtes realiseerus, siis on tõendamist leidnud ekvivalentsussuhte olemasolu J. Christoffeli ja AS-i MAX123 esindaja U.R. vahel. Kuivõrd J. Christoffel sai AS MAX123 esindajatel varalisi soodustusi vähemalt kahel korral, siis on maakohus J. Christoffeli õigustatult süüdi tunnistanud KarS § 293 lg 2 p 1järgi. Apellatsioonis on J. Christoffeli käitumises pistise süüteo esinemine seatud kahtluse alla põhjendusel, et koolitusreisi Iirimaale ning restoran „Volga „ kinkekaarti ei saa vaadelda üleantud varana KarS § 293 lg 1 mõttes, sest nimetatud varalised soodustused ei antud J. Christoffelile üle vastutasuna mingi teo eest vaid hoopis muudel põhjustel. Varana KarS § 293 mõttes on käsitletavad asjad ja varalised õigused, muu soodustusena aga on vaadeldavad kõik sellised nähtused, mis ei mahu vara mõistesse, kuid on siiski rahaliselt hinnatavad. Seega on ennekõike vara või soodustuse kindlaksmääramisel oluline tuvastada, kas üleantu on rahaliselt hinnatav. Ringkonnakohus leiab, et nii Iirimaa reis kui ka restoran „Volga“ kinkekaart on rahaliselt hinnatavad ning on seetõttu vaadeldav pistise esemena. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu ei kujutaks Iirimaa reis J. Christoffeli jaoks mingit hüve, sest tegemist oli tööalaselt kasuliku koolitusega, mis võimaldati J. Christoffelile AS-i MAX123 poolt tavapärase turundusstrateegia eesmärgil. Restoran „Volga“ kinkekaart kingiti J. Christoffelile, kui suurkliendi esindajale turunduslike kaalutlustega mitte aga võimalike vastuteenete eesmärgil. Ringkonnakohus leiab, et J. Christoffeli osalemine ministeeriumivälisel tasulisel koolitusel, mille eest ta ise ei tasunud, on vaadeldav rahaliselt hinnatava soodustusena, sest ilma AS MAX123 poolt selle eest tasumata poleks J. Christoffelil olnud ka võimalust koolitusreisil osaleda. Ka on kinkekaart vaadeldav üleantud varalise soodustusena, sest see võimalda ministeeriumi töötajatel einestada restoranis „Volga“. Ringkonnakohtu arvates viitab juba apellatsioonis esitatud reisi võimaldamise ja kinkekaarti üleandmise eesmärk „turunduslik“ sellele, et nii soovis AS Max123 hoida suhteid J. Christoffeliga, kellest aga sõltusid olulisel määral suhted Haridus- ja teadusministeeriumiga. Ringkonnakohus leiab, et süüteokoosisu kindlakstegemise suhtes ei oma tähtsust millise nimetuse all (koolitusreis, turundusstrateegia raames, jõulukingitus) AS MAX123 nimetatud varalised soodustused J. Christoffelile üle andis. J. Christoffeli tegevuse hindamisel on oluline, et J. Christoffel käsitles saadud varaliselt hinnatavaid soodustusi, kui vastutasu tema poolt tehtule, s.o AS-i MAX123 ja ministeeriumi vahel sõlmitud lepingute sõlmimisel. Kohtukulud 29 Apellatsioonis on maakohtu otsust vaidlustatud ka J. Christoffelilt väljamõistetud kohtukulude osas. Apellatsioonis leitakse, et kuivõrd J. Christoffeli mõisteti kahes talle süüks arvatud kuriteoepisoodis õigeks, siis tulnuks maakohtul proportsionaalselt vähendada ka J. Christoffelilt väljamõistetud menetluskulusid.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes (31-1-161-08, 3-1-1-4-12) asunud seisukohale, et neid sätteid tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. See tähendab, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest (10 kd tl 120-123) on J. Christoffelile seoses käesolevas kriminaalasjas osutatud õigusabiga esitatud advokaadibüroo arve summas 5 385.54 eurot. J. Christoffelit süüdistati kolmes kuriteoepisoodis, millistest kahes mõisteti ta maakohtus õigeks ning maakohtu sellesisulise otsuse jättis muutmata ka ringkonnakohus. Kuna advokaadibüroo arvest ei nähtu, milline osa arvel näidatud summast seondub konkreetselt süüdistuse nende osade menetlemisega, milles J. Christoffel õigeks mõisteti, tuvastab ringkonnakohus selle asjaolu hinnanguliselt. Arvestades õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kolleegium, et arvel märgitud summast puudutab õigeksmõistmisest hõlmatud tegusid 2/3, s.o tasu summas 3590.36 eurot. Seega tuleb valitud kaitsjale makstavast tasust J. Christoffeli kanda jätta 1/3, s.o 1 795.18 eurot. Kuivõrd J. Christoffelil on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale talle osutatud õigusabi eest, siis kaitsjatasu mis seondub süüdistatava õigeks mõistmisega, mõistab ringkonnakohus riigilt välja J. Christoffeli kasuks. Ringkonnakohtu arvates tuleb samadest põhimõtetest lähtudes lahendada ka maakohtu otsusega väljamõistetud toimikumaterjalidest koopia tegemise kulu ja postikulu väljamõistmine. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli toimikumaterjalidest koopia tegemise kulu 45 senti ning postikulu 61 eurot 37 senti, kokku seega 61.82 eurot Ülaltoodust tulenevalt tuleb J. Christofelilt

§ 175

lg 1 p 5 ja 10 alusel välja mõista nimetatud summast 1/3, s.o 20.61 eurot ning 2/3 tehtud kulutustest summas 41.21 jätta riigi kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 30 Paavo Randma 31