järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav LARISSA PETERSON Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 47312262731, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti ja vene keel, töötu, kriminaalkorras karistatud 1 korral: 31.03.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas
järgi rahaline karistus 12500 krooni, millest 5000 krooni on kohustatud tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, 7500 krooni osas rahaline karistus tingimisi
Kohtute Raamatupidamiskeskuse andmetel seisuga 06.05.2010 on rahaline karistus 5000 krooni tasumata ja nõue on saadetud 21.11.2009 kohtutäitur Oksana Kutšmeile, väärteokorras varem karistamata (tl 133), tõkend: elukohast Kastani 22 Mustvee linn lahkumise keeld alates 27.04.2009. a Kaitsja Advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Larissa Peterson
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks Larissa Petersonile 4 (neli) kuud vangistust. 1
lg 1 alusel pöörata täitmisele Larissa Petersonile 31.03.2009.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-4476 mõistetud rahalise karistuse osa, mille kandmisest ta oli
lg 1, 2, 3 alusel tingimuslikult vabastatud, s.o 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 34 senti.
Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
lg 1 alusel konfiskeerida asitõendiks tunnistatud punane mobiiltelefon LG IMEI koodiga 35995501411399900 ja kõnekaart numbriga xxxxxxxxxxmillised on hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiukambris (akt nr 2465) ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse täitmisel hävitada. Larissa Petersoni suhtes 19.09.2011.a Tartu Maakohtu määrusega tõkendiks kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata kuni tema tabamiseni ja mõistetud vangistuse kandmisele asumiseni. Edsikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamise järel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 18. jaanuarist 2012.a. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Larissa Petersonile esitatud
järgi süüdistus selles, et tema isikuna, kellele kohaldati 01.10.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-08-19070 lähenemiskeeld xxxxxxxxxxxxxxxxx lähemale kui 10 meetrit ja igasugune suhtlemine temaga nii suuliselt, kirjalikult kui sidevahendite vahendusel (s.h helistamine, meilide saatmine, SMS - de saatmine jne), ning olles karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 31.03.2009 kohtuotsusega
järgi ajavahemikul 01.10.2008 kuni 23.01.2009 xxxxxxxxxxxxxxxle lähenemiskeelu rikkumise eest, jätkuva kuriteona ajavahemikul 24.04.2009 kuni 28.11.2009 telefoninumbritelt +xxxxxxxxxxx, +xxxxxxxxxxx, +xxxxxxxxxxxxxhelistas ja saatis sõnumeid xxxxxxxxxxxxxxxxx (sealhulgas sõnumeid saatis 24.04.2009 a 2 korral, 2
järgi rahalise karistusega 12500 krooni, millest 5000 krooni oli kohustatud tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, rahaline karistus 7500 krooni täitmisele ei pööratud ja määrati
Sellele vaatamata jätkas ta ajavahemikul 24.04.2009 kuni 28.11.2009 telefoninumbritelt +xxxxxxxxxx6, +xxxxxxxxxxx, +xxxxxxxxxxxx helistamist xxxxxxxxxxxxxxxxx ning saatis korduvalt sõnumeid. xxxxxxxxxxxxxx on kohtueelsel uurimisel kannatanuna andnud korduvalt ütlusi (t.l 1-8, 21-22, 7879 I kd) millistest nähtub, et Larissa Peterson on helistanud süüdistuses märgitud perioodil talle praktiliselt iga päev, sõltumata kellaajast. Kannatanu on talle korduvalt öelnud, et Larissa Peterson ei helistaks, kuid see ei anna tulemusi. Lisaks helistamistele, saadab ta ka erineva sisuga sõnumeid. Kannatanu on korduvalt vahetanud telefoninumbreid, kuid süüdistataval on õnnestunud alati välja selgitada tema uued numbrid ning ta on jätkanud tülitamist. Süüdistatav on pöördunud xxxxxxxxxxxxxxxxtööandja poole ja temalt välja uurinud, kust kannatanut leida võiks. Lisaks on Larissa Peterson jätnud kirju kannatanu auto kojamehe vahele. 3
lg 1 p 1, 2 alusel saab Larissa Petersoni selle eest vastutusele võtta Eesti Vabariigis, kehtiva
alusel. Larissa Petersoni poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
järgi, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumisena.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtule teadaolevalt oli Larissa Peterson talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Tema suhtes on kohtueelses menetluses läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille käigus ekspert on jõudnud arvamusele (t.l 125-127 I kd), et Larissa Peterson oli temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ajavahemikul 09.01.2009.a kuni käesoleva ajani 4
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isikuid ja võimalusi mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
sätestab vastutuse lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, tervisele või varale, või see rikkumine on korduv. Sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Larissa Petersonile on süüks arvatud lähenemiskeelu korduvat rikkumist, ohtu inimese elule, tervisele või varale põhjustatud ei ole. Larissa Peterson on talle süüks arvatava kuriteo toime pannud kavatsetult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud Larissa Petersoni suhtes puuduvad. Larissa Petersoni on varem karistatud samalaadse kuriteo eest rahalise karistusega, millest ta osaliselt tingimuslikult vabastati (t.l 100, 101-102 I kd). Larissa Peterson koheselt tasumisele kuuluvat rahalise karistuse osa määratud tähtajal ei tasunud, mistõttu nõue saadeti täitmisele kohtutäiturile (t.l 133 I kd). Prokurör küll märkis, et rahalist karistust pole õnnestunud sisse nõuda, kuid Kohtuinfosüsteemist (KIS), mis on avalik register, nähtub, et rahaline karistus on käesolevaks ajaks tasutud. Kuid süüdimõistetu on tasunud talle mõistetud karistuse alles peale seda, kui kohtule oli esitatud taotlus asenduskaristuse määramiseks. Eelmine kohtuotsus, millega määrati ka katseaeg kolmeks aastaks, tehti 31.03.2009.a. Käesolevas kriminaalasjas süüks arvatavad teod on toime pandud alates 24.04.2009.a, s.o vähem kui kuu aja möödudes tema karistamisest ja katseaja määramisest. Lähenemiskeelu rikkumine on väldanud pikka aega ja olnud jonnakalt mittelõpetav. Uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatava on oma taolise käitumisega häirinud laiemat isikute ringi, kui on käesolevas asjas kannatanuks tunnistatud xxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Larissa Petersoni ei ole võimalik rahalise karistusega karistada, kuna see ei ole olnud piisavalt mõjus hoidmaks Larissa Petersoni edasiselt kuritegusid toime panemast ja seega tuleb mõista karistuseks vangistus. Konkreetse karistusliigi karistusmäära üle otsustamisel tuleb kohtul erinevate asjaolude arvestama asumisel kõigepealt orienteeruda keskmisele karistusele, mitte karistusseadustiku eriosa sanktsioonis ettenähtud karistuse alam- ja ülemmäärale. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud Larissa Petersoni karistamine prokuröri poolt taotletud määras, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kuna asja menetleti lühimenetluses, siis tulenevalt KrMS § 238 lg 2 vähendatakse mõistetavat karistust 1/3 võrra. Larissa Petersoni karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamist kohus võimalikuks ei pea.
alusel karistusest vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus eeldab koostööd ametnikega, kindlas elukohas elamist ja käitumiskontrollile allumist. Süüdistatav ei viibi Eesti Vabariigis, ei ilmu menetleja kutsel, mistõttu on kohaldatud tema suhtes raskeimat tõkendit. Vaatamata kohaldatud tõkenditele ei ole õnnestunud süüdistatavat kohtuistungile toimetada. Seega puuduvad esmased eeldused käitumiskontrollile allutamiseks. Larissa Petersoni poolt toimepandud teod ei olnud juhuslikku laadi, vaid tegemist on süstemaatiliste õigusrikkumistega ja seda varem määratud katseajal, mistõttu puudub tõsiseltvõetav prognoos tema ilma vabaduskaotuseta seaduskuulekale elule juhtimise võimalikkuse osas.
lg 1 alusel tuleb pöörata täitmisele Larissa Petersonile 31.03.2009.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-4476 mõistetud rahalise karistuse osa, mille kandmisest ta oli
lg 1, 2, 3 alusel tingimuslikult vabastatud.
lg 4, § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel tuleb rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Asitõendiks on tunnistatud Larissa Petersoni mobiiltelefon LG IMEI koodiga 35995501411399900 ja kõnekaart numbriga xxxxxxxxx millised on hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiukambris akt nr 2465 alusel (t.l 77 I kd), mis oli põhiliseks kuriteo toimepanemise vahendiks. Kohus leiab, et prokuri taotlus selle konfiskeerimiseks
MS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb nimetatud asitõend kohtuotsuse täitmisel hävitada. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on sundraha 417,03 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1, lg 2), paljunduskulu 8,69 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 5), ekspertiisitasud 255,65 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) ja kaitsetasu kohtueelsel uurimisel riigi õigusabikorras osutatud õigusabi eest 57,52 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). KrMS § 180 lg 1 säteastab, et menetluskulud hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Larissa Petersoni suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist. Tõkendi tühistamiseks käesoleval ajal alused puuduvad, mistõttu kohus jätab tõkendi kuni kohtuotsuse täitmiseni muutmata. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.