1-11-13/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Gleb Jermonini (Jermonin) kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Gleb Jermonini kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 32 eurot (kolmkümmend kaks eurot) vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt Gleb Jermoninile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Gleb Jermoninilt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot riigituludesse.
7. Gleb Jermoninil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Gleb Jermonin 111-13 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Narva Linnakohtu 05.03.2002 otsusega tunnistati G. Jermonin süüdi KrK § 101 p 2 ja 5 järgi ja teda karistati 13 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on 04.04.2001 ja lõpp 03.04.
9. Tartu Maakohtu 30.04.2012 määrusega jäeti G. Jermonin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav G. Jermoninil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust ja teda on muuhulgas karistatud kartserisse paigutamisega tööst keeldumise eest. G. Jermoninit on maakohtu määruse kohaselt varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Enne kinnipidamist elas G. Jermonin Narva linnas munitsipaaleluruumis, pärast vabanemist soovib ta elama asuda MTÜ L külla Harjumaal, kus tal on võimalus osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. G. Jermonin osaleb vanglas XXXX õppeprogrammis ning vangla toetab G. Jermonini ennetähtaegset vabanemist. Maakohus tõi välja, et Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud ettekande kohaselt on G. Jermoninil toetav lähivõrgustik XXXX näol ning ta on avaldanud valmisolekut osaleda MTÜ L küla pakutavas programmis. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt oleks G. Jermonini ennetähtaegsel vabastamisel vajalik määrata talle lisakohustused mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, võtta end töö leidmiseks arvele Eesti Töötukassas ning mitte suhelda kriminaalselt karistatud isikutega. Maakohtule on esitatud MTÜ L Küla haldusjuhi kirjalik kinnitus, et G. Jermoninit ollakse valmis ennetähtaegse vabanemise korral vastu võtma 10-kuulisse alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi. Maakohus tõi positiivse asjaoluna esile ka G. Jermonini huvi XXXX õppimise vastu. Maakohus leidis, et eelkõige G. Jermonini poolt toimepandud kuriteo raskus ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus tõi välja, et G. Jermoninit on karistatud kahe inimese tapmise eest raskendavatel asjaoludel ning temale kohtu poolt mõistetud karistusest on kandmata veel ligi kaks aastat. Maakohus märkis, et arvestades asjaolu, et G. Jermonin ei ole suutnud ka vangistuses, s.o kõrgendatud järelevalve tingimustes, järgida kehtestatud reegleid, mida võib järeldada tema distsiplinaarkaristustest (viimati karistatud noomitusega 05.05.2011), ei ole kohtul veendumust, et ta suudab vabaduses katseaja tingimusi täita. Maakohtu määruse kohaselt on G. Jermoninil individuaalse täitmiskava kohaselt vangistuses planeeritud 2012 IV kvartaliks läbida sotsiaalprogramm XXXX ning kuna vangla poolt ei ole esitatud andmeid G. Jermonini poolt varasemalt sotsiaalprogrammide läbimise kohta, tuleb nimetatud programmi läbimist pidada oluliseks. Maakohus tõi positiivse asjaoluna välja, et G. Jermonin on viimase aasta jooksul suutnud hoiduda distsiplinaarüleastumistest ning märkis, et kandmata karistuse aja pikkus võimaldab tulenevalt vangistusseaduse § 76 lõikest 3 kohtul G. Jermonini ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata ka edaspidi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu G. Jermonini kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja G. Jermonini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud kõiki G. Jermonini käitumises ja elus toimunud positiivseid muutusi. -2- Kaitsja märgib, et vangla toetab G. Jermonini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja G. Jermonin viibib vangistuses juba 13 aastat. Kaitsja märgib, et G. Jermonin soovib vabanemisel asuda elama MTÜ L külasse ning toimikus on garantiikiri, mille kohaselt on G. Jermoninil võimalus osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest vabanemise programmis. Määruskaebuse kohaselt on G. Jermoninil olemas kindel elu- ja töökoht ning teda toetavad XXXX. Kaitsja toob välja, et G. Jermonin lõpetas vanglas XXXX kursused, tal oli vanglas viimase aasta jooksul vaid üks distsiplinaarkaristus ühe sigareti omamise pärast ning tal on vabaduses plaanis töötada, luua pere ja oma elu muuta. Kaitsja hinnangul on G. Jermonini vangistus oma eesmärgi täitnud ja G. Jermonin on oma eluhoiakuid ja käitumist muutnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et G. Jermonini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on G. Jermonini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning rõhutab üksnes järgnevat.
11. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid võetakse süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalutlusotsustuse tegemisel arvesse, kuid need ei saa isiku ennetähtaegset vabastamist garanteerida, kuna kohus peab lisaks positiivsele hindama ka kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning arvestama otsuse tegemisel üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
12. Ringkonnakohus võtab arvesse, et G. Jermoninit on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral varguste eest ja käesolevat karistust kannab ta alkoholijoobes raskendavatel asjaoludel grupis toime pandud tapmiste eest. Seega on G. Jermonin varasematest karistustest sõltumata kuritegude toimepanemist jätkanud ning tema kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks. G. Jermonin kannab vangistust esimest korda, kuid seda raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Ringkonnakohtu hinnangul näitab G. Jermonini senine elukäik, mis on sõltumata mõistetud karistustest koosnenud aina raskemate kuritegude toimepanemisest, et G. Jermonini risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning G. Jermonini motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et positiivsed muutused G. Jermonini käitumises oleks jäävad ja G. Jermonin suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ning katseaja tingimusi täita. G. Jermoninil oli maakohtu poolt tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamise aja seisuga viis kehtivat distsiplinaarkaristust nii tööst keeldumise kui ka keelatud esemete kambris hoidmise eest, mis viitavad tema suutmatusele kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohus leiab, et G. Jermoninil tuleks vangistuses näidata, et ta suudab pikema perioodi jooksul pidada kinni vangla sisekorrast ja positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada, et seeläbi kinnitada, et ta suudaks ka vabaduses õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohus osundab ka KarS § 56 lg-le 1 ning leiab, et G. Jermonin pole arvestades tema poolt toimapandud kuriteo raskust talle mõistetud karistusest ära kandnud küllaldaselt vangistust, tagamaks õiguskorra kaitsmise huvisid. -3-
13. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et G. Jermonin osaleb vanglas XXXX kursustel, soovib vabaduses osaleda alkoholi- ja narkosõltuvusest vabanemise programmis ja elada edaspidi õiguskuulekalt ning tal on vabanedes pere toetus, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et G. Jermonini suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, raske isikuvastase kuriteo toimepanemine, vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatus) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Õigustatult on maakohus märkinud, et kandmata karistuse aja pikkus võimaldab tulenevalt vangistusseaduse § 76 lõikest 3 kohtul G. Jermonini ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et G. Jermonin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -4- Maarika Kuusk