Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti kandmata karistus Narva Linnakohtu 24.05.2005 otsuse järgi, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
A. Nikitini karistusaja algus on 06.10.2009 ja lõpp 04.12.2014. Viru Vangla esitas 03.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Nikitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A. Nikitin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamisele. A. Nikitin on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimene kuritegu oli grupi organiseerimine, mille abil müüdi suures koguses narkootilist ainet, lisaks oli ka grupis tänaval mobiiltelefoni äravõtmine relva ähvardusel. Vabaduskaotuslikku karistust kannab hetkel samuti I astme kuriteo, s.o grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kusjuures tema oli grupi organiseerijaks. Kuritegu on toime pandud katseajal. Varasemalt, olles kriminaalhooldusel, olid kriminaalhooldust takistavateks asjaoludeks A. Nikitini suhtlusringkond, milles olid kriminaalsete hoiakutega isikud; A. Nikitini poolne alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning ükskõikne suhtumine eluviisi muutustesse. A. Nikitin on ise avaldanud, et kriminaalhooldusel piisab märkimas käimisest, muud ei ole tema arvates vajagi. A. Nikitinit on korduvalt karistatud ka väärteokorras, kusjuures isikule on määratud NPALS § 151 alusel trahve kuuel korral, samuti on tal alkoholiseaduse rikkumised. Kuritegude toimepanemise põhjuseks ja ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Isik tunnistas ise, et enamasti kulus raha mõnuainete ostmiseks, millest tekkisid ka võlad. Isiku hinnangul on tema jaoks minimaalne summa, millega suudab toime tulla, 1000 eurot kuus. A. Nikitinil on vabaduses ema ja isa, kes on nõus teda võimaluste piires toetama ning kelle juurde ta vabanedes ka saab elama asuda. Garanteeritud töökohta vabanemisel A. Nikitinil ei ole. Tal on K-Raha andmetel vabanemisfondis 174.85 eurot, kuid täitmisel olevaid tasumata nõudeid on kokku ligi 7400 euro ulatuses. A. Nikitinil ei ole hetkel vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid teda on 14.03.2011 karistatud tööst keeldumise eest. Kinnipeetav on seda selgitanud sellega, et teda mõjutati teiste poolt. Kinnipeetav on seni vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „XXXX“ ja alates 18.01.2012 osaleb programmis „XXXX“. Kinnipeetavale on ITK koostatud 20.12.2011, millest tulenevaid tegevusi pole kinnipeetav veel täita jõudnud. -2- Eeltoodust tulenevalt, puudub maakohtul veendumus, et elektrooniline valve, lähedaste võimalik toetus ja elukoha olemasolu suudaks ära hoida uute süütegude toimepanemise A. Nikitini poolt. Maakohus on seisukohal, et vabaduses võib A. Nikitin vaatamata hetkel antud lubadustele jätkata ebaseaduslikke tegevusi, mis võivad viia uute kuritegudeni. Kohus on seisukohal, et A. Nikitini vabastamine on hetkel ennatlik. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja palub maakohtu määruse tühistamist ning A. Nikitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega 10 kuuks. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. A. Nikitinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „XXXX“, „XXXX“. A. Nikitini sõber on nõustunud teda XXXX ja XXXX tööle võtma. Lisaks on ta otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja igasuguse suhtlemise kuritegelike sõpradega. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest ja positiivsetest asjaoludest kinnitab, et A. Nikitinit on vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. A. Nikitini elukoht vabanedes vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ta asuks elama vanemate juurde aadressile XXX. Vanemate nõusolek elektroonilise järelvalve seadmete paigaldamiseks korterisse on olemas. Korteris on head elamistingimused, kommunaalteenuste võlgnevusi ei ole. Mõlemad vanemad töötavad. Seega on A. Nikitinil olemas toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol, kes on pakkunud moraalset ja materiaalset abi. Varasem töökogemus (K tehastes ja ehitusfirmas) võimaldab tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Nikitinil narkootikumide sõltuvust ei ole, risk vägivaldse kuriteo toimepanemiseks on 21 % ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemiseks 14 %. Kaitsja leiab, et seetõttu võib järeldada, et A. Nikitin edaspidi hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Kaitsja on kindel, et A. Nikitin on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. A. Nikitini edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu on ta ise eluliselt huvitatud olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldaja saab katseajal suunata A. Nikitini edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Nikitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -3- Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Nikitinil on olemas vabanedes elukoht ning toetavad sugulased. Ringkonnakohus hindab samuti A. Nikitini poolt läbitud sotsiaalprogramme ning varasema töökogemuse olemasolu. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A. Nikitinit on korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda kaks korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Käesoleval hetkel kannab A. Nikitin liitkaristust kahe I astme kuriteo eest – rahvatervisevastase kuriteo eest, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning röövimise eest. Väärteokorras on teda karistatud 10-l korral. Enamus väärtegusid on seotud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumisega. Kuna A. Nikitin on seoses narkootikumide käitlemisega rikkunud seadust korduvalt ning talle mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud – hoiduda uute süütegude toimepanemisest, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et A. Nikitin suudab vabaduses elada seadusekuulekat elu. Ringkonnakohus leiab samuti, et esineb oht, et A. Nikitin ei suuda elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel täita isikule pandud kohustusi ning kontrollnõudeid. A. Nikitin on varasemalt pannud toime katseajal uue kuriteo. Kriminaalhooldaja arvamusest tulenevalt oli varasemalt kriminaalhooldust takistavatest asjaoludeks olnud A. Nikitini suhtlusringkond, milles olid kriminaalse hoiakutega isikud. Samuti A. Nikitini poolne alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning ükskõikne suhtumine eluviisi muutustesse takistasid kriminaalhoolduse eesmärkide täitmist. Ringkonnakohtul ei ole tekkinud veendumust, et seekord suudab A. Nikitin nimetatud riskiteguritest hoiduda. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Nikitinil maksmata trahve ja kohtukulusid ligikaudu 7400 euro ulatuses. Samuti on iseloomustuse kohaselt A. Nikitin tunnistanud, et vabaduses kulus raha enamasti mõnuainete ostmiseks ning et tal on tekkinud võlad mõnede isikute ees. Kuigi kaitsja väidab määruskaebuses, et A. Nikitin saab tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel töökoha, ei ole vastavat garantiikirja kohtule esitatud. Vangla andmetel A. Nikitinil kindel töökoht puudub. Sellest tulenevalt on oht, et A. Nikitin hakkab tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kuritegusid toime panema majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus osundab ka
lg-le 1, mille kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel muuhulgas ka üldpreventiivse eesmärgina õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades A. Nikitini poolt toime pandud kuriteo raskust – I astme rahvatervisevastane kuritegu, mis on sooritatud grupis, on A. Nikitin käesolevaks hetkeks ära kandnud ebaproportsionaalselt vähe karistusest võrreldes kogu talle mõistetud vangistusega. Seega leiab ringkonnakohus, et A. Nikitini tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega käesoleval hetkel oleks ennatlik ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. A. Nikitini suhtes, keda on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest väärteokorras ning kes on kuritegu toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et A. Nikitinit tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, peab kohus, kaaludes
lg-s 3 -4- kirjeldatud asjaolusid jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. A. Nikitin peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti, määruskaebuse koostamise eest. Aarne Sarjas Mati Kartau -5- Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.