lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi.
i liitkaristuseks 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra ning D.K. i liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust.
D.K. il kuulus seega ärakandmisele 7 kuud 12 päeva vangistust. D.K. i karistusaja algus on 26.01.2012 ja lõpp 07.09.
lg 1 p 4 alusel kohaldatud mõjutusvahendina T E paigutamist 1 aasta, s.o 2011/2012 õppeaasta lõpuni. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab kinnipeetav vanglakaristust esimest korda. D.K. it on Viru Maakohtu otsusega 20.04.2011 karistatud 4-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, kuid nimetatud kriminaalhooldus ebaõnnestus ja D.K. pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. D.K. ei soovi vabanemise korral minna tagasi T E i, kust ta on varem korduvalt ära jooksnud. Kinnipeetava elukohas (aadressil XXX) elab koos teiste perekonnaliikmetega isa, kes tarvitab alkoholi ja on ema suhtes vägivaldne. Isiku vanaema maakodus elab onu, kes tarvitab alkoholi. D.K. i ema V. K. on tunnistanud seda, et ta ei suuda oma poja üle kontrolli teostada. D.K. il endal puudub selge nägemus sellest, kus ta elama hakkab. Ta ei teadvusta endale täiel määral kontrollnõuete ja kohustuste täitmise vajadust, mistõttu kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava D.K. i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks, kui kinnipeetav T E ist uuesti ära jookseb, sest sinna minek on talle ilmselgelt vastumeelne ja kui ta, olles alkoholijoobes ja kergesti mõjutatav, jätkab suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangistuse kandmise ajal ei ole D.K. olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu -2- Kaitsja palub maakohtu määruse tühistamist ning D.K. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kohaldades tema suhtes katseaega 1 aasta ja allutades ta käitumiskontrollile, kohustades teda järgmine
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et määrus on põhjendamatu D.K. il puuduva sotsiaalvõrgustiku ja töökoha kohta tehtud järelduste osas. Tegemist on alaealisega, kel puudub väljaõpe, et asuda erialasele tööle. Parim viis tema mõjutamiseks oleks suunata teda tagasi T E i, kus tal on suvevaheaega võimalik veeta kodus. Seal on tagatud elamispind ja täielik ülalpidamine. Tema käitumist mõjutatav tugivõrgustik on eelkõige ema ja vendade näol. Seega on D.K. il vabanedes garanteeritud kindel elukoht, s.o nii T E is kui kodus, abistav sotsiaalne võrgustik ja ülalpidamine. D.K. on küll püsimatu ja ei suuda täpselt ette kujutada oma tulevast elukorraldust, kuid oluline roll peakski olema kriminaalhooldusel ja kontrollnõuetel, et suunata teda elama seaduskuulekalt. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju D.K. i vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja leiab, et D.K. it on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kohaldades tema suhtes käitumiskontrollnõudeid. Kaitsja on kindel, et D.K. on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D.K. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebuses toodud väiteid.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Määruskaebuses toob kaitsja välja, et D.K. il on võimalik vabanedes koju elama asuda. Samas ilmneb kriminaalhooldaja arvamusest, et kodus elava isa alkoholilembelisus ja vägivaldsus mõjub D.K. ile halvasti ning meelsamini elab ta oma vanaema juures XXX. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et D.K. tunnistab isegi, et kodus ei ole tal hea keskkond elamiseks. Samuti elab vanaema juures onu, kes tarvitab alkoholi. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on D.K. i puhul tegemist kergesti negatiivselt mõjutatava isikuga. Seega esineb oht, et vägivaldsed ja alkoholilembelised sugulased mõjutavad D.K. it kodus elades negatiivselt. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et D.K. il puudub soov elada T E is ning ta pole kindel, kas on nõus oma õpinguid T E is jätkama. Seda kinnitab ka asjaolu, et D.K. on varasemalt T E ist ära jooksnud. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud väitega, et D.K. il on olemas kaks kindlat elukohta, mis mõjutaksid teda positiivselt. Kaitsja väidab määruskaebuses, et D.K. i tugivõrgustiku moodustavad tema ema ja vennad. Ringkonnakohus peab positiivseks ema ning vendade toetust. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et D.K. i ema tunneb end võimetuna D.K. it positiivselt mõjutama ning tal on raske tulla toime poja probleemse käitumisega. Samuti Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest tulenevalt moodustavad D.K. i põhilise suhtlusringkonna probleemse käitumisega noored. Kohtuistungi protokollist nähtub, et D.K. ei ole kindel, et suudab vältida suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, isegi kui tema suhtes sellist kohustust -3- rakendatakse. Eelnevast tulenevalt ning asjaolust, et D.K. on negatiivselt kergesti mõjutatav, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et D.K. suudab elada seadusekuulekalt. Määruskaebuses rõhutab kaitsja, et D.K. i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluline roll katseajal ning kriminaalhooldaja positiivsel mõjul. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et D.K. on varasemalt kolm korda kriminaalkorras karistatud, kuid karistused ei ole oma eesmärki täitnud – motiveerinud D.K. it kuritegevusest hoiduma. Viimane kuritegu D.K. i poolt on toime pandud katseajal. Sellest järeldab ringkonnakohus, et katseaeg ning kriminaalhooldaja kontroll ei avalda D.K. ile soovitud mõju. D.K. on eelnevalt korduvalt põgenenud erinevatest koolidest (V Ä K, J N R R, T E ). Seega iseloomustab D.K. it püsiv allumatus kontrollile. Samuti ei teki ka ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et D.K. teadvustab endale kontrollnõuete ning kohustuste täitmise vajadust. Kohtuistungi protokollist nähtub, et D.K. pole kindel, kas soovib endale võtta lisakohustusi. Eelnevast tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et D.K. suudab läbida katseaega seekord positiivselt. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. D.K. il on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole D.K. õiguskuulekalt käitunud. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Selleks, et D.K. it tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes
lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. D.K. i suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegusid toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. D.K. , alaealisel vahendite puudumisel tema ema V.K., peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot ja 40 senti, määruskaebuse koostamise eest. Paavo Randma Mati Kartau -4- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.