1-11-5802/47

1-11-5802 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5802 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Gunnar Abeli (Abel) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Gunnar Abeli määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 15.06.2012 määrusega jäeti Gunnar Abel temale Tartu Maakohtu 11.05.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 11.05.2011 otsusega mõisteti G. Abel süüdi KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 sätestatud kuritegude toimepanemise eest. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel mõisteti G. Abelile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 17.09.2010 ja lõpp 17.03.
4. Viru Vangla esitas 15.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Abeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja G. Abel tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et G. Abelil on vabanedes olemas elukoht ning ta soovib omandada põhihariduse. Samas ei ole tal töökogemust ega väljakujunenud tööharjumust. Täitmata hagisid on tal 6484,72 euro ulatuses. Vargus on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu hinnangul tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemise, lähedaste toetuse kaotamise või suutmatuse korral hagisid tasuda, võib G. Abel majandusliku kasu saamise eesmärgil taas varavastaseid süütegusid toime panna. Vangla hindab tõenäosuseks, et G. Abel paneb kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist toime mittevägivaldse kuriteo, 42% ja vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 47%. Tulenevalt asjaolust, et G. Abel on ka varem katseajal kuritegusid toime pannud ja et vabanemise korral on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge, on maakohtu hinnangul G. Abeli puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega peab kohus ennatlikuks. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea maakohus võimalikuks G. Abelit enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu G. Abeli ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu G. Abel palub maakohtu määruse tühistamist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kohaldades tema suhtes lisakohustusi. Määruskaebuses väidab G. Abel, et maakohus pole eraldi välja toonud, millistel põhjustel teda ei vabastata tingimisi enne tähtaega. G. Abel on seisukohal, et maakohtu järeldused on paljasõnalised ning põhinevad oletustel. G. Abel toob välja, et tal on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Lisaks plaanib G. Abel minna õhtukooli – J T K – ja seejärel ametikooli. G. Abel on töötanud 11 kuud Viru Vangla kinnises osakonnas P AS E V ning alates 28.12.2011 paigutamisest avavangla osakonda on ta töötanud OÜ-s T-MM metsatöödel. G. Abel leiab, et on tööga hästi kohanenud ning tööandja on määranud teda brigaadi juhiks. Seega on G. Abelil töökogemus ning väljakujunenud tööharjumus. G. Abel maksab iga kuu oma töötasust 140 eurot hagide tasumiseks. Kuna G. Abelil on olemas töökoht, jätkuks hagide tasumine ka pärast tingimisi ennetähtaegset vabanemist. G. Abel on vangistuses viibinud kaks aastat ning on jõudnud arusaamisele, mida tähendavad kontrollnõuded ja katseaeg. G. Abel on seisukohal, et kriminaalhooldaja järelevalve aitab tal resotsialiseeruda ning annab talle endale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi seadusekuulekalt käituma. G. Abel toob välja, et vabastades teda tingimisi enne tähtaega, on võimalik tema üle teostada kontrolli terve aasta. Vabanedes vanglast pärast karistuse ärakandmist kaob vabanenu õiguskaitsjate järelevalve alt, seega on tingimisi ennetähtaegselt vabanenud endine kinnipeetav kriminaalhooldaja järelevalve all ühiskonnale vähem ohtlikum. Riskide maandamiseks võib panna ka lisakohustusi. G. Abel kinnitab, et tema mõtlemine ja eluväärtused on pärast 2 aastat vangistust muutunud ning karistus on täitnud oma eesmärgi. G. Abel soovib edaspidi olla seadusekuulekas kodanik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -2- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G. Abeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on G. Abeli puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna G. Abel on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Teda on neli korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures vanglakaristust kannab ta teist korda. Lisaks on G. Abelit mitmeid kordi väärteokorras karistatud. Samuti on G. Abel jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal ja talle mõistetud karistusi on kahel korral täitmisele pööratud, kuna ta ei järginud kriminaalhooldusnõudeid. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud väitega, et kriminaalhooldaja järelevalve aitaks G. Abelil resotsialiseeruda ning motiveeriks teda seadusekuulekalt elama. Ringkonnakohus leiab, et katseaeg ja kriminaalhooldus ei avalda G. Abelile soovitud mõju. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vabaduses esines G. Abelil alkoholi liigtarvitamist, mis põhjustas agressiivset ja vägivaldset käitumist teiste isikute suhtes. G. Abel on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Samuti on ta mitmel korral väärteokorras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. G. Abel on ka ise oma alkoholisõltuvust tunnistanud. Tulenevalt asjaolust, et G. Abeli puhul esineb jätkuvalt alkoholi liigtarvitamise risk ning väga suur osa tema poolt toime pandud süütegudest on toime pandud alkoholijoobes, ei tekita see ringkonnakohtus veendumust, et G. Abel suudab vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Samuti kuna G. Abel on varasemalt korduvalt rikkunud talle kehtestatud kriminaalhooldusnõudeid, siis ei pea ringkonnakohus mõjusaks G. Abeli tingimisi ennetähtaegset vabastamist lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. G. Abelit on vanglas distsiplinaarkorras karistatud. See näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole G. Abel õiguskuulekalt käitunud. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et G. Abelil on vabanedes olemas elukoht ja soov omandada põhiharidust. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks, et G. Abel on töötanud vanglas P AS E V ning OÜ-s T-MM XXXX ja läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab G. Abel veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et G. Abelit on korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest ning need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Seda näitab asjaolu, et käesoleval hetkel kannab G. Abel karistust kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal, mil G. Abel oli allutatud kriminaalhooldaja kontrollnõuetele. Sellest järeldab ringkonnakohus, et on oht, et G. Abel hakkab katseajal viibides uuesti toime panema kuritegusid. -3- Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et eelnevad karistused ning eelnevalt määratud katseaeg on nende suhtes eesmärgi täitnud. G. Abeli suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning kelle viimased kuriteod on toime pandud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et G. Abelit tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Aarne Sarjas