4-12-2264/6

Väärteoasi nr 4-12-2264 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012, Jõgeva Väärteoasja number Väärteoasi 4-12-2264 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Janek Lomp (isikukood: 38707170216, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx telefon xxxxxxxx). Janek Lompi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2490,12,002027 Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskond, kohtuvälise menetleja ametnik – patrullpolitseinik Mikk Tehvan; ja Piirivalveameti Lõuna Esindaja: Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanem vanemkomissar Gaido Padrik. RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna kiirmenetluse 10.05.2012 otsus Janek Lompi väärteoasjas nr 2490,12,
2. Lõpetada menetlusaluse isiku Janek Lompi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 2490,12,002027, kuna menetlusaluse isiku käitumises puuduvad väärteo tunnused. Rahuldada menetlusaluse isiku Janek Lompi kaebus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (
3. juuli 2012), s.o alates
4. juulist
5. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullpolitseinik Mikk Tehvan on 10.05.2012 koostanud kiirmenetluse otsuse nr 10220112629440 selle kohta, et Janek Lomp eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust „seis, politsei!“ (tl 6). Antud teoga rikkus Janek Lomp KarS § 276 ning Janek Lompile määrati KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Janek Lompi kaebus Janek Lomp esitas maakohtule kaebuse, milles taotles Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.05.2012 otsuse tühistamist, kuna ta jäi vabatahtlikult seisma, kui kuulis politseiametniku korraldust seisma jääda. Janek Lomp märgib ka, et tal ei ole võimalik trahvi 300 eurot tasuda, kuna tal puuduvad sissetulekud. Kaebuses selgitab Janek Lomp, et 10.05.2012 kella 23.00 ajal oli ta Adaveres kohaliku poe ees ja ootas sõbrannat, kui poe juurde tulid tema jaoks võõrad inimesed. Tuli politsei. Kui nad nägid politseiautot, hakkasid nad jooksma. Esialgu ei kuulnud Janek Lomp politsei korraldust seisma jääda. Kui ta oli mingi maa jooksnud, kuulis ta politsei käsku seisma jääda ning seda ta ka tegi. Politseiametnikud kontrollisid Janek Lompi isikuandmeid ja alkoholijoovet (tuvastati 0 promilli). Kohapeal vormistas kiirmenetluse otsuse patrullpolitseinik Mikk Tehvan. Janek Lomp kahetseb siiralt, et hakkas üldse jooksma kui nägi politseiautot. Teised jooksid ära ja tema oleks pidanud jääma paigale. Janek Lomp ei teinud midagi seadusvastast ja otsus on tehtud ainult selle kohta, et ta eiras korraldust seisma jääda. Janek Lomp nõustus, et ta rikkus tahtmatult KarS §
6. Ta ei kuulnud politsei korraldust ja kui kuulis, jäi seisma. Janek Lomp selgitas, et arvestades tema majanduslikku olukorda, ei ole tal võimalik trahvisummat (300 eurot) maksta. Ta on hetkel töötu ning puuduvad igakuised sissetulekud. Janek Lomp palus ametnikelt miinimumtrahvi, kuid sellega ei nõustutud. Menetluse käik Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 4), võttis väärteoasja menetlusse ja küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele (tl 1). Kohtuväline menetleja seisukoha kohaselt tuleks jätta Janek Lompi suhtes tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja, tutvunud kogutud materjalidega ja tõenditega, asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja viitas tunnistaja xxxxxxxxxxxütlustele, mille kohaselt nägid nad Mikk Tehvaniga patrullides 10.05.2012 kella 23.04 ajal Tallinna mnt-l liikumas noorte kampa. Noored lärmasid ja kui nende suunas liiguti, hakkasid kõik erisuunas ära jooksma, kui politseid nähti. xxxxxxxxxx väljus politseisõidukist ja jooksis neile järgi ning andis korduvalt 2 seaduslikku korraldust „seis, politsei!“. Korraldus oli antud selgelt, valjult ja kõigile üheselt arusaadavalt, kuid keegi seisma ei jäänud. xxxxxxxxxx jõudis järgi Janek Lompile ja Janek Lomp väitis, et kuulis ka korraldust, kuid ei suvatsenud seisma jääda. Janek Lomp on kohapeal nõustunud kiirmenetluse otsusega, seda kinnitanud ka oma allkirjaga ja andnud ka ütlused menetlusaluse isikuna. Janek Lompi ütlustest nähtub, et ta jooksis politsei eest ära, kuna arvas, et jõi avalikus kohas ja saab karistada. Samas kinnitab Janek Lomp ka seda, et talle anti korduvalt korraldus seisma jääda, kuid ta ei täitnud seda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7. Kohus leiab, et Janek Lompi väärteoasja on võimalik lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, kuna Janek Lomp on kaebuses märkinud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta ning pärast kohtuvälisele menetlejale edastatud kaebuse koopiat on ka kohtuväline menetleja oma seisukohas kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega. Kuivõrd ka kohus ei pidanud vajalikuks väärteoasjas otsustuse tegemiseks kohtuistungi korraldamist, lahendab kohus väärteoasja VTMS §-st 120 lähtudes kirjalikus menetluses, juhindudes lahendi tegemisel VTMS §-st
9. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning Janek Lompi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja Janek Lompi kaebus rahuldada. 2.1 Janek Lompi suhtes on koostatud kiirmenetluse otsus, millega määrati talle rahatrahv, selle eest, et tema „eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust „seis, politsei!“.“ Janek Lompi eelkirjeldatud tegu kvalifitseeriti KarS § 276 järgi, mis näeb ette sanktsiooni kohaldamise võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. 2.2 Tuvastamaks vastutust KarS § 276 järgi, on esmalt oluline teha kindlaks, kas korraldus, mida eirati, oli antud võimuesindaja poolt. Kohus leiab, et kuigi väärteokirjeldusest ei tulene täpsustavalt, millise politseiametniku korraldust eirati, nähtub tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustest, et noortele, kes ära jooksid, järgnes tema, andes noortele korduvalt korraldust „seis, politsei!“ (tl 10). Tunnistaja Txxxxxxxxx oli Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri töötaja, kes täitis ülesandeid avaliku korra kaitsel, mistõttu on ta käsitletav võimuesindajana KarS § 276 mõttes. 2.3 Lisaks korralduse andnud erisubjektile tuleb tuvastada ka see, kas võimuesindaja poolt antud korraldus oli seaduslik, sest KarS § 276 järgi saab karistatav olla üksnes seadusliku korralduse täitmata jätmine. Vastupidine ei oleks kooskõlas KarS § 276 mõtte ja eesmärgiga, kuna nimetatud väärteokoosseisuga kindlustatakse avaliku võimu teostamise tõhusust ning tagatakse, et võimuesindaja poolt haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud (Riigikohtu lahend väärteoasjas nr 3-1-1-68-08). Käesoleval juhul ei ole vaidluse all asjaolud, et Janek Lomp politseiametniku eest ära jooksis ning ametnik andis korralduse seisma jääda. Kohus, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et väärteomaterjalide pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, et politseiametniku poolt antud korraldus on olnud seaduslik. Nii ei selgu väärteomaterjalidest korralduse andmist tinginud asjaolud, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada õigusnormi, millele tuginevalt oli korraldus antud ning seega hinnata politseiametniku poolt antud korralduse seaduslikkust. Kohus põhjendab toodud seisukohta järgnevalt. 3 2.3.1 Väärteokirjelduses nähtuvalt heidetakse Janek Lompile ette politseiametniku poolt antud seadusliku korralduse „seis, politsei!“ eiramist. Sealjuures ei ole täpsustavalt lisatud, millele tugines politseiametnik, andes väärteokirjelduses silmas peetud „seadusliku korralduse“. Korralduse andmist, mis oleks olnud seaduslik, ei ole võimalik tuvastada ka olemasolevate väärteomaterjalide pinnalt. 2.3.2 Tunnistaja xxxxxxxxxxxütluste kohaselt teostasid nad 10.05.2012 kella 23.04 ajal Jõgevamaal Palamuse vallas Adaveres koos patrullpolitseinik Mikk Tehvaniga liiklusjärelevalvet ja avaliku korra kaitset. Mööda Tallinna mnt nägid nad liikumas noorte kampa. Noored lärmasid ning kui nad nende suunas liikusid, hakkasid nad kõik ära jooksma erinevates suundades. Tunnistaja väljus sõidukist ning jooksis neile järgi, andes korduvalt seaduslikku korraldust „seis, politsei!“. /…/ Tunnistaja jõudis järgi ühele isikule /…/ Janek Lompile (tl 10). Kohus leiab, et kuigi eeltoodud tunnistaja ütlustest nähtuvalt pidas ta noortele antud korraldust seaduslikuks, ei tulene tunnistaja ütlustest, miks pidas tunnistaja vajalikuks ärajooksnud noortele järgi joosta ning anda korraldus seisma jäämiseks. Tunnistaja ütlustest järeldub, justkui politseiametniku xxxxxxxxxx noortele järelejooksmise põhjuseks oli asjaolu, et noored olid lärmakad. Siinjuures peab kohus oluliseks osundada, et eelviidatud KarS § 276 mõtte kohaselt peaks õiguspärane korraldus olema suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele. Juhul, kui politseiametnik pidas noortepoolset lärmamist avaliku korra rikkumiseks, siis kohtu hinnangul oli isikute politsei tulekul eri suunas jooksmisega konkreetne ohuolukord, mis võis avaliku korra rikkumisest tulla, likvideeritud ning seega puudunuks politseiametnikul põhjus noortele järgi jooksmiseks. See tähendab, et kui politseiametnikud pidasid korrarikkumiseks noorte lärmamist (nagu järeldub tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustest), tuli korrarikkumist loogiliselt lugeda lõppenuks sellega, kui lärmajad laiali jooksid. Seega puudus politseiametnikul põhjus noortele järgi joosta ning neid seisma jääma kohustada. Vastupidist, st politseiametniku seadusliku korralduse sisu, ei ole põhistatud ka kohtuvälise menetleja seisukohas. 2.3.3 Menetlusaluse isiku Janek Lompi ütlustest nähtuvalt jooksis ta politsei eest ära, kuna ta arvas, et joob avalikus kohas ja saab karistada (tl 7). Nimetatud Janek Lompi ütlusi kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxx ütlused, mille kohaselt väitis Janek Lomp, et kuulis antud korraldust, kuid ei suvatsenud seisma jääda, kuna arvas, et saab karistada avalikus kohas alkoholi tarbimise eest (tl 10). Samas ei tulene väärteoasja materjalidest, et noored, kellele politseiametnik järgi jooksis ning üritas korraldust andes seisma sundida, oleksid alkoholi tarvitanud. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustest, et Janek Lompil kontrolliti indikaatorvahendiga alkoholijoovet, kuid seda ei fikseeritud ning mõõtmistulemuseks saadi 0,00 mg/l. Kohus osundab, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli selle kohta, et Janek Lompil oleks kontrollitud alkoholijoovet, väärteomaterjalides ei sisaldu. Eeltoodust nähtuvalt on Janek Lompi ütlustes viiteid võimalikule alkoholitarbimisele avalikus kohas, mis oli Janek Lompi ja xxxxxxxxxx ütluste kohaselt Janek Lompi ärajooksmise põhjuseks, kuid politseiametnik xxxxxxxxxx ütlustest ei tulene, et noorte alkoholitarbimine oleks olnud võimalikuks avaliku korra rikkumiseks, miks politseiametnik neile hakkas järgi jooksma ning pidas vajalikuks anda korraldust seisma jäämiseks. Väärteomaterjali hulgas ei ole tõendeid (nt kodanike avaldusi või kaebusi või muid tõendeid) selle kohta, et sündmuse toimumise kuupäeval ja kellaajal oleks Adavere alevikus fikseeeritud avalikku korda rikkuvaid sündmusi, mis õigustanuks (oletatavaid) avaliku korra 4 rikkujaid järelejooksmisega ja hüüetega peatama. Sellest tuleb järeldada, et avaliku korra rikkumist, mis õigustas rikkujate tagaajamist politsei poolt ja nende peatamist hüüetega, ei ole toimunud. 2.3.4 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tuvastatav, millisele õiguslikule alusele on tuginenud politseiametnik, andes Janek Lompile (ja materjalidest nähtuvalt ka teistele noortele) korralduse seisma jäämiseks. Siinjuures peab kohus oluliseks viidata PPVS § 71 lg-le 1, mis sätestab, et politsei järelevalve on politsei tegevus ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et PPVS
10. peatükis sätestatud järelevalve meetme ja erimeetme kohaldamise õigus on politseiametnikul. PPVS § 73 lg-s 1 sätestab legaaldefinitsiooni korrarikkumise kohta ning nimetatud sätte kohaselt on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Sealjuures PPVS 73 lg 2 avab ohu mõiste ning selle kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Kohtu hinnangul ei ole väärteomaterjalide pinnalt üheselt selge ja mõistetav, kas ja milles seisnes korrarikkumine, mida politseiametnikel tuli kõrvaldada. Juhul, kui politseiametnike hinnangul eksisteeris oht, mida neil tuli ametikohustustest tulenevalt kõrvaldada, pidanuks olema sellele viited ka väärteoasja materjalides, kuid käesoleval juhul sellised tõendid puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tuvastatud, millisele alusele politseiametniku korraldus „seis, politsei!“ tugines ning kas antud korraldus oli seega antud õiguspäraselt, puudub Janek Lompi teos väärteokoosseisu tunnused, kuna KarS § 276 mõtte kohaselt ei saa olla karistatav mitte õiguspärase korralduse täitmata jätmine. Veel märgib kohus, et väärteoasja materjalist nähtub, et noored jooksid laiali eri suundades ja üks politseiametnik hakkas neile järele jooksma, andes samaaegselt käsklust“ seis, politsei“. Sellises olukorras ei ole üheselt tuvastatav, kellele isikuliselt oli suunatud käsklus „seis, politsei“ ja kas jooksjatel oli võimalik käskluse adressaadist aru saada. 2.4 VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kuna kohus tuvastas, et Janek Lompi tegevuses puuduvad väärteo tunnused, tuleb kohtuvälise menetleja koostatud kiirmenetluse 10.05.2012 otsus Janek Lompi väärteoasjas nr 2490,12,002027 tühistada ning Janek Lompi suhtes väärteomenetlus lõpetada. Kohus juhindub sealjuures VTMS § 29 lg-st 1 ja § 20 lg-st 1 ja § 132 p-st
11. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused (VTMS § 133 p.1), ei pea kohus vajalikuks analüüsida muid VTMS § 133 järgi lahendamist vajavaid küsimusi. Kohus märgib vaid (kuna sellele on eraldi viidanud kaebuse esitaja), et kiirmenetluse otsus ei sisalda mingeid põhjendusi karistuse valiku ja määra kohta ja kohaldatud karistus ei ole proportsioonis kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teoga, olles ilmselgelt ebaproportsionaalselt karm. Menetluskulud 5 Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS §-le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil. Kohtunik Ülle Raag 6