1-08-8522/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-8522 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tambet Kase (Kask) kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi (Hint) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tambet Kase kaitsja Aivar Hindi määruskaebus rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Aivar Hindile tema poolt Tambet Kasele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Tambet Kaselt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
6. Tambet Kasel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tambet Kask 1-08-8522 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest Asjaolud Tartu Maakohtu 06.06.2012 määrusega jäeti Tambet Kask temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tambet Kask kannab karistust Tartu Maakohtu 29.01.2009 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Jõgeva Maakohtu 02.11.
8. a otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva võrra mõistes lõplikuks karistuseks 7 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 12.09.2008 ja lõpp 28.10.
9. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega alates 05.04.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja T. Kask tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus luges positiivseks, et T. Kask on osalenud mitmetes programmides, töötanud vangistuse ajal, tal on vabanedes toetavad lähedased, kindel elukoht ning enda sõnul soovib ta jätkata õiguskuulekat eluviisi. Samas ei saanud maakohus jätta tähelepanuta, et T. Kaske on karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja suures ulatuses rahapesu toimepanemise eest vangistuses viibimise ajal. Maakohus arvestas kuritegude raskust, nende sooritamise pikka ajaperioodi, samuti seda, et kuriteod olid toime pandud vangistuse kandmise ajal ja tegemist oli suurte narkootilise aine kogustega, mistõttu leidis, et esimese astme kuritegude eest kantud karistuse aeg on ebapiisav, võrreldes toimepandud kuritegude raskusega. Kohus leidis, et määruse tegemise ajahetke seisuga süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada T. Kask vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad süüdimõistetu käitumist vanglas ning tema elutingimusi karistusest ennetähtaegse vabastamise korral (s.h elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu). T. Kask asub elama ema M.K. juurde. Kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on elektroonilise valve kohaldamiseks olemas vanema nõusolek ja tehnilised tingimused. T. Kask kinnitas kohtuistungil, et võtab end peale vanglast vabanemist arvele Eesti Töötukassas ning peale elektroonilise valve tähtaja möödumist läheb tööle H OÜ-sse XXXX. T. Kask soovib pühenduda perekonnale ja olla abiks lähedastele ning võtta osa oma alla X2 aastase lapse kasvatamisest. Edaspidi soovib T. Kask omandada keskhariduse ning läbida autokooli. T. Kask on vangistuse jooksul töötanud, tema vabanemisfondis on XXXX,XX eurot, rahalised nõuded on tasutud. Kaitsja märgib, et kohus on jätnud piisava tähelepanuta sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu, kellega T. Kask on vangistuse vältel suhelnud nii telefoni kui kirja teel ning kokkusaamiste raames. Tartu Vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et T. Kase lähedased on valmis teda toetama nii majanduslikult kui moraalselt. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et elukohas puuduvad negatiivset mõju avaldavad asjaolud, kuna kõik pereliikmed on karskust pidavad ja hõivatud tööga. Kaitsja märgib, et kohus ei ole arvestanud kinnipeetava iseloomustusega, mille kohaselt on T. Kask motiveeritud jätkama õiguskuulekat elu ning Tartu Vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist allutamisega käitumiskontrolli alla. Kriminaalhooldaja peab võimalikuks T. Kase vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla 6 kuu pikkuse tähtajaga. Kohus ei ole arvesse võtnud sedagi, et T. Kask ei oma vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning on pidevalt töötanud. Käesoleval ajal töötab ta AS EVT XXXX. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et T. Kask on läbinud mitmesuguseid sotsiaalprogramme, s.h XXXX, XXXX, XXXX, XXXX. Lisaks on T. Kask vanglas olles õppinud XX. klassis ning edukalt läbinud kaheaastase XXXX ning omandanud XXXX. T. Kask andis kohtuistungil lubaduse vabaduses seaduskuulekalt käituda, täita elektroonilise järelevalvega kaasnevaid kohustusi ja lisakohustusi. Samuti avaldas ta kahetsust toimepandud süütegude pärast. Kaitsja on seisukohal, et eelmärgitu annab tunnistust sellest, et T. Kask on oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud ning kantud vangistus on oma eesmärgi täitnud. Elektroonilise valve kohaldamine paneb KarS §-st 751 tulenevate kohustuste tõttu süüdimõistetule suurema vastutuse kontrollnõuete täitmisel ning aitab tal paremini resotsialiseeruda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik T. Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid, s.h vangistuse ajal, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
13. Ringkonnakohus möönab, et T. Kase käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid –T. Kask on läbinud mitmesuguseid sotsiaalprogramme, s.h XXXX, XXXX, XXXX, XXXX. Lisaks on T. Kask vanglas olles õppinud XX. klassis ning edukalt läbinud kaheaastase XXXX ning omandanud XXXX. T. Kask ei oma vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning on pidevalt töötanud. Käesoleval ajal töötab ta AS EVT XXXX, tema vabanemisfondis on XXXX,XX eurot ning rahalised nõuded on tasutud. Ka vabanemise puhuks on T. Kasel plaan võtta end arvele Eesti Töötukassas ning peale elektroonilise valve tähtaja möödumist asuda tööle H OÜ-sse XXXX. Kohtuistungil on T. Kask andnud lubaduse vabaduses seaduskuulekalt käituda ja täita elektroonilise järelevalvega kaasnevaid kohustusi ja lisakohustusi. Positiivsed 3 muutused võimaldavad loota, et T. Kase suhtumises ja väärtushinnangutes on toimunud olulised muudatused. Ka T. Kask ise andis kohtuistungil lubaduse vabaduses seaduskuulekalt käituda ja kahetses tehtut. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest, sellest, et raskete kuritegude sooritajad saaksid õiglase karistuse. Käesolevat vangistust kannab T. Kask I astme rahvatervisevastase kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasi andmise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Vangistuses olles pani T. Kask KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures ulatuses kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga toimingute tegemise, selle omandamise ja kasutamise, mille eesmärk ja tagajärg oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Varasemalt on T. Kaske karistatud tahtlikule tapmisele kaasaaitamise eest. Ringkonnakohus ei saa seetõttu jätta tähelepanuta, et T. Kask on oma varasema käitumisega näidanud, et tema käitumises prevaleerib kasusaamine ja mõjutatavus grupi poolt ja nõustub maakohtu otsuses märgituga, et esimese astme kuritegude eest kantud karistuse aeg on ebapiisav, võrreldes toimepandud kuritegude raskusega. Ringkonnakohus märgib, et karistus on rangelt seotud seadusega, kuivõrd potentsiaalsele normirikkujale kirjeldatakse enne tegu konkreetse teo eest ettenähtud konkreetset karistust, mistõttu oli T. Kasele teada, milline sanktsioon ja millised tagajärjed tema teole järgnevad. Sotsiaalne tugivõrgustik oli T. Kasel juba enne kuritegude sooritamist, ent see ei takistanud teda korduvast kuritegelikust tegevusest. 3.1 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu leiab ringkonnakohus, et T. Kase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja seda ennekõike arvestades tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja varasemat elukäiku.
14. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas