1-10-15259/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15259 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Tšernõšovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitri Tšernõšovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 01.06.
4. a määrusega jäeti Dmitri Tšernõšov talle Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. D. Tšernõšov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.03.
5. a otsusega, millega talle mõisteti KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 - 25 lg 2; § 184 lg 2 p 2; § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi 3 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 27.05.2010 ja lõpuks 21.02.
6. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 06.04.
7. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalise, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja D. Tšernõšov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus arvestas seejuures, et vaatamata süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsete eelduste esinemisele, ei võimalda eelkõige süüdimõistetu eelnev elukäik aga ka ärakantud karistusaja mittevastavus toimepandud kuritegude raskusele D. Tšernõšovit tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus märkis, et kuigi D. Tšernõšov on karistuse kandmise ajal tublisti panustanud enda muutmisele ja narkosõltuvusest vabanemisele, ei saa käesoleval ajal olla täiesti veendunud, et ta suudab katseaja edukalt läbida. Tema varasem korduv karistatus, sealhulgas vangistusega, viitab sellele, et D. Tšernõšov ei ole seni teinud karistustest järeldusi ning ei suuda elada õiguskuulekalt, mistõttu ei ole isiku vabastamine olukorras, kus sellega kaasneb pikk katseaeg, põhjendatud. Kohus märkis, et käesoleval ajal ei kaalu positiivsed nihked D. Tšernõšovi ellusuhtumises üles faktoreid, mis kohtu hinnangul ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada. Lisaks leidis maakohus, et vangistuses on süüdimõistetul võimalik jätkata 07.03.2012 alustatud sotsiaalprojekti XXXX läbimist. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu D. Tšernõšov palub uuesti läbi vaadata Tartu Maakohtu 01.06.
8. a tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. D. Tšernõšov märgib, et on karistusest kandnud juba üle poole, teinud sellest järeldused ja soovib hakata elama seaduskuulekat elu. D. Tšernõšov märgib, et nagu on näha tema karistustest, on süütegude toimepanemises oluline osa narkootikumide tarbimisel. Praegusel ajal on ta paranenud oma sõltuvusest nii füüsiliselt kui vaimselt. Sellele aitasid kaasa vanglas läbitud programmid ja vestlused psühholoogidega. D. Tšernõšov märgib, et Tartu Vangla iseloomustus ja prokuröri arvamus toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses on D. Tšernõšovil olemas kõik võimalused kriminaalhooldaja järelevalve teostamiseks ja toetavad vanemad. D. Tšernõšov lisab, et vabaduses on tal olemas paremad võimalused spetsiaalsetest programmidest osavõtmiseks, mis aitavad rehabilitatsioonile kaasa. Elektrooniline valve tagab seaduskuuleka käitumise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D. Tšernõšovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 2
11. Ringkonnakohus möönab, et D. Tšernõšovi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt üheks asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – D. Tšernõšov on astunud samme sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ja läbinud riigikeele XX taseme kursuse. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu leiab ringkonnakohus, et D. Tšernõšov vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole siiski põhjendatud.
12. Ringkonnakohus leiab, et D. Tšernõšovi varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.1 Ringkonnakohus tunnustab D. Tšernõšovit selle eest, et ta on võtnud osa sõltuvushäiretega kinnipeetavatele suunatud loengutest ja arutelust, samuti osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse laiendatud koosolekul ja viibib alates 25.01.2012 Tartu Vangla eluosakonnas, kus elavad kinnipeetavad, kellel on tekkinud tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning sõltuvusprobleemidega. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et arvestades aktiivse rehabilitatsiooni kestust on ennatlik teha järeldusi sõltuvusest vabanemise või isiku võime kohta saada tulevikus ise sõltuvusprobleemidega hakkama, kuna D. Tšernõšov on narkootikume tarvitanud väga pika aja vältel, alates
13. aastast. Seega kui isegi asuda seisukohale, et vabaduses on paremad võimalused spetsiaalsetest programmidest osavõtmiseks, eksisteerib samas ka oht kuritegelike sidemete taastekkeks, arvestades, et D. Tšernõšovi tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. 4.2 Ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta, et D. Tšernõšovit on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega – mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes, varavastaste kuritegude ja suures koguses narkootilise aine omamise eest. Ehkki Tartu Vangla iseloomustuses on märgitud, et D. Tšernõšov seab tulevikuks eesmärke ja ka määruskaebusest nähtub, et isikul on suur soov pöörata oma elus uus lehekülg, nõuab suurt tahtejõudu, et mitte naasta endiste eluharjumuste juurde. Vangla tingimustes karistuse edasikandmine annaks süüdimõistetule vabaduses paremad võimalused narkootikumidest hoidumiseks ja edasiseks õiguskuulekaks toimetulekuks, kuna tagaks talle kestvama võõrdumise narkootikumidest ja hõlbustaks sõltuvusravi jätkamist vabanedes.
14. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada D. Tšernõšovi suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas 3 Mati Kartau