MS § 426, 432 Jätta vabastamata Teet Paring talle Viruu Maakohtu 16.05.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 27.07.2012. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Teet Paring on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 16.05.2012.a otsusega
järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.03.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 29.11.2009.a ja lõpeb 09.10.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist tekkis 19.06.2012.a. Teet Paring on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1. 26.03.2008 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1, 2 -§ 25 lg 4, § 266 lg 2 p 3 järgi
13.10.2008 Tartu Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud 20 päeva katseajaga 18 kuud; 3. 15.04.2009 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi
lg 1, § 68 lg 1, § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel vangistus 8 kuud 17 päeva,
alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 514 tundi tähtajaga 2 aastat; 4. 23.03.2010 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 5, 9, § 200 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Teet Paringut vanglas distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 10.05.2012. kartseriga. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda X juurde X. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 2200 euro. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kinnipeetav eitab sõltuvusprobleeme. 2011.a läbis X kursuse. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Teet Paringu ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabaduses toetav võrgustik. Kinnipeetav elama asuda X juurde X, kuid naabri sõnul ei ole X antud eluasemel elanud juba 2 aastat. Seega kindel elukoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, kriminaalhoolduse nõuete varasem rikkumine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; võtta end töötuna arvele 1 nädala jooksul vabanemisest; mitte suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammides ning pöörduda X poole. Teet Paring seletas kohtuistungil, et ta on vanglas muutunud ja soovib elada õiguskuulekalt. Ta kannab esimest reaalset vangistust ja see on väga raske. Vanglas on omandanud kutse. Elama läheb endisesse elukohta. Korter on vaba. X elab maal majas. Suhtleb X kirja teel. Tööd loodab leida lähikonnas asuvates puidufirmades. Vanglas on karistatud korduvalt distsiplinaarkorras. Karistatakse iga asja eest. Sotsiaalprogramm jäi vanglas pooleli, sest toodi üle teise vanglasse. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja leiab, et Teet Paringu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
Analüüsides eet. Paringu ennetähtaegse vabanemise sisulisi aluseid, tuleb asuda seisukohale, et ei saa toetada tema vabastamise sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel: T. Paring on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 5-l korral. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 13-l korral. Viimase aasta jooksul on teda karistatud 10-l korral, mis näitab, et tema käitumine on muutunud halvemaks. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Teet Paringu tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 2/3 karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on elukoha olemasolu. Eelnimetatud materiaalsest alusest ei ole küllaldaselt alust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Teet Paringul ei ole töökohta, mistõttu puudub kindel elatusallikas. Kuigi tal on tööoskusi, ei ole töö leidmine kindel. Ka tuleb küsimuse lahendamisel arvesse võtta Teet Paringu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal. Teet Paring on varem korduvalt karistatud isik, keda varasemad tingimisi karistused ei ole mõjutanud hoidumast uutest kuritegudest. Vangistuse ajal on ta korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. See asjaolu iseloomustab negatiivselt tema käitumist karistuse kandmise ajal. Teet Paring ei ole vangistuses lõpuni osalenud sotsiaalprogrammides ja seetõttu puuduvad tal oskused edaspidi kuritegusid vältida. Vangistuse ajal on võimalik sotsiaalprogrammides oskusi omandada ja seega paremini resotsialiseerumiseks ette valmistuda. Eeltoodud põhjustel ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmise sellel perioodil võimalik. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.