lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 10220122327952, kuna menetlusaluse isiku käitumises ei ole tuvastatavad väärteo tunnused. Rahuldada Kalju Milk kaebus. 1 Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (01.august 2012). Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo patrullteenistus, liikluspolitseinik Agu Viitkin on 24.05.2012 koostanud kiirmenetluse otsuse nr 10220122327952 selle kohta, et Kalju Milk juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 14.05.2012 kell 12.45 kuni 23.05.2012 kell 12.30 ei kasutanud sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult või automaatse registreerimise teel puhkeaja kestust. Antud teoga rikkusKalju Milk liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg 1, EMÜ nõukogu määrus 3821/85 artikkel 15 nõudeid;/AETR artikkel 1234. Eelkirjeldatud tegu kvalifitseeriti LS § 214 järgi. Kalju Milk*ile määrati LS § 214 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kalju Milk*i kaebus Kalju Milk esitas 07.06.2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.05.2012 otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja leiab, et otsus on seadusevastane ja tuleb tühistada täies ulatuses. Kiirmenetluse otsuses puuduvad sõiduki andmed, mistõttu pole võimalik tuvastada, millise sõidukiga õigusrikkumine toime pandi. Mootorsõiduki kategooriast sõltub asjaolu, kas sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik. Kiirmenetluses otsuses etteheidetu ei vasta tegelikkusele: otsuses märgitud ajavahemiku kohta olid kaebajal esitada salvestuslehed ja sõidumeerikut oli nõuetekohaselt kasutatud. Seetõttu ei ole LS § 214 rikkumist toime pandud. Kaebaja ei ole kunagi jätnud sõidumeerikut ettenähtud viisil kasutamata. Otsuses pannakse süüks, et rikutud on samaaegselt nii EMÜ määrust kui ka AERT nõudeid. Kaebaja leiab, et mõlemaid nõudeid ei ole võimalik eirata, kuna AERT kehtib vaid kolmandate riikide suhtes. Riigisisesel veol ei ole võimalik rikkuda AERT nõudeid. Kiirmenetluse otsuses tuleb fikseerida, milliste tõenditega on rikkumine tõendatud. Praegusel juhul ei ole kiirmenetluse otsuses ühtegi viidet tõenditele ja tõendeid ei ole märgitud ka lahtris „Lisatud muud tõendid ja andmed“. Kohtuväline menetleja on rikkunud
Kaebaja soovib asja arutada kirjalikus menetluses ja suulise arutamise puhul taotleb arutamist Viru Maakohtus, kuna ta elab alaliselt Ida- Virumaal. Viru Maakohus jättis määrusega 12.06.2012 K.Milk taotluse arutada asja Viru Maakohtus rahuldamata ja saatis asja läbivaatamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl.11-12). 2 Kohus nõudis välja väärteotoimiku, võttis asja menetlusse 19.06.2012 (tl.17), küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse. Kohtuväline menetleja vastas (tl.26) ja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus
Vaidlustatud kiirmenetluse otsus on koostatud puudulikult ehk menetleja on rikkunud oluliselt menetlusnorme ja jätnud vajaliku fikseerimata. Otsuses on jäetud märkimata sõiduki andmed, mistõttu pole võimalik tuvastada, millise sõidukiga õigusrikkumine toimus. Ka on kohtuväline menetleja kirjutanud rikutud normideks EMÜ ja AERT, kuigi tegelikult rikkus isik ainult EMÜ nõudeid. Kohtuväline menetleja ei ole märkinud otsuses tõendite loetelu. Kohtuväline menetleja palub tehtud otsuse tühistada
Kohtu seisukoht ja põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled ei soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning Kalju Milk suhtes väärteomenetlus
Kohus kaebuse läbivaatamisel arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (
Menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud kiirmenetluse otsusel (tl.3) puuduvad andmed sõiduki kohta, puudub märge sõiduki liikumise suuna kohta ja täitmata on väli „Lisatud muud tõendid ja andmed“. Kalju Milkile on mõistetud kiirmenetluse otsusega rahatrahv selle eest, et tema „juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 14.05.2012 kell 12.45 kuni 23.05.2012 kell 12.30 ei kasutanud sõidumeerikut…“.“ Kalju Milki tegu on kvalifitseeritud LS § 214 järgi, mis sätestab, et Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 131 lg.1 sätestab:
Sellest saab järeldada, et kohtuvälise menetleja poolt kohtule väljastatud kiirmenetluse otsuse eksemplarile käsikirjaliselt kantud andmed sõiduki kohta (ja tõendite kohta) on kirjutatud juurde hiljem, s.o. pärast otsuse kätteandmist menetlusalusele isikule ja mitte sündmuskohal. Selliselt vormistatud kiirmenetluse otsuse alusel ei ole võimalik kindlaks teha sõidukit, millega rikkumine toime pandi ja seetõttu ei ole võimalik määrata, kas tegemist oli sõidukiga, milles oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kas rikkumises osalenud mootorsõidukil oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut, ei ole rikkumist vaidlustanud juhile võimalik omistada LS § 214 rikkumist. Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele ja täiendava tõendina tema kasutatud sõidumeerikud (tl.4, 20-23). Kohus konstateerib esitatud sõidumeerikute koopiaid kuupäevadega 14.05.2012, 15.05.2012, 16.05.2012, 17.05.2012, 18.05.2012, 19.05.2012, 20.05.2012, 21.05.2012, 22.05.2012, 23.05.2012, 24.05.2012, samas ei pruugi need olla kasutatavad tõenditena selles väärteoasjas, kuna kiirmenetluse otsusest ei nähtu, millise sõiduki sõidumeerikuid tuleks kontrollida ja tõendina arvestada. Kiirmenetluse otsuses ei ole tõendeid märgitud. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjali hulgas on küll kontrollkaart (tl.9), millel on sõiduki andmed, samas ei ole seda kontrollkaarti võimalik siduda kohtuvälise menetleja otsusega, kuna otsusel sellekohased viited puuduvad. Kohus on juba eespool viidanud kohtuvälise menetleja tegevuse ebausaldusväärsusele dokumendi vormistamisel. Selliste puudustega vormistatud kiirmenetluse otsus ei vasta
Vaidlustatud otsuses kajastatu alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kuna ei ole arusaadav ega kindlakstehtav, millise sõidukiga on kiirmenetluse otsuses märgitud tegu toime pandud. Kuna otsuses ei ole märgitud sõiduki marki ega mudelit, ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on õigusaktist tuleneva nõude rikkumisega ehk kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Selliselt vormistatud kiirmenetluse otsus on tehtud väärteomenetlusõigust rikkudes. Kohus kaebuse lahendamisel esitas
loetletud küsimused ja leidis esitatud tõendite uurimise tulemusena, et Kalju Milkile ei ole võimalik omistada LS § 214 rikkumist ja väärteomenetlus tuleb lõpetada, kuna Kalju Milki käitumises puuduvad väärteo tunnused.
lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.
p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse
§-s 29 või 30 sätestatud alustel. 4 Kuna kohus tuvastas, et Kalju Milk*i tegevuses puuduvad väärteo tunnused, tuleb kohtuvälise menetleja koostatud kiirmenetluse 24.05.2012 otsus Kalju Milki väärteoasjas nr 10220122327952 tühistada ning Kalju Milki suhtes väärteomenetlus lõpetada. Kohus juhindub sealjuures
Menetluskulud Kohtule ei ole teada väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt
MS §-le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil. Kohtunik Ülle Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.