1-09-19272/40

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 22.05.2012 Rakvere kohtumaja Kohtuistungi aeg – 17.05.2012 koht Kohtuasja number 1-09-19272 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Ain Tali Kaitsja Monica Meristo Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid BORIS OLIVSONI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Boris Olivson, isikukood: 37402100306, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.06.2009 ja lõpp 26.12.2014 RESOLUTSIOON Jätta Boris Olivson vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 26.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Boris Olivsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise valve alla. Boris Olivson on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.04.2010 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning teda on karistatud 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks oli 26.03.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava kuriteod on muutunud raskemaks, varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Isikut on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab isik kolmandat korda. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus, s.o tööst keeldumise eest. Maakohtu istung Kinnipeetav Boris Olivson taotles 17.05.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et on praktiliselt kolm aastat vangis olnud ja saanud aru sellest, et pani toime kuriteo. Tal on x last, naine ei saa kodus üksi hakkama. Tal on olemas töökoht x firmas. Varasemaid karistusi põhjendas isik sellega, et oli veel noor, tal polnud perekonda, ei suhtunud tõsiselt. Kinnipeetav tunnistas, et 10 aastat tagasi vabastati ta ka tingimisi ennetähtaegselt. Katseaega ta siis ei läbinud, kuna ei täitnud kontrollnõudeid. Isik leidis, et nüüd on olukord muutunud ning et ta on hoopis teine inimene. Kinnipeetav ei leidnud, et vangistuses saadud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest näitaks, et ta pole seaduskuulekas. Kinnipeetav märkis, et töötab vangla sööklas koka abina ning et tal on plaanis õppida kokaks. Samuti on ta alustanud programmi ’’Õige hetk’’ läbimist. Prokuröri abi Ain Tali kinnipeetava vabastamist ei toetanud, sest isikut on viiel korral kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab kolmandat korda reaalset vanglakaristust. Kohtuotsuse järgi oli B. Olivson kuriteo algataja. Isikut on varem, kuigi pikka aega tagasi, tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ning siis ei suutnud ta katseaega läbida ja pani toime uue kuriteo. B. Olivsonil on ka üks distsiplinaarkaristus, mis viitab sellele, et ka vangistuses ei suuda ta õiguskuulekalt käituda. B. Olivson räägib, et tal on pere, x last, kuid see kõik oli tal olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ja siis ta sellega ei arvestanud. Vangla iseloomustuses märgitakse ka, et B. Olivson on ohtlik ühiskonnale, kuigi uue kuriteo tõenäosus on suhteliselt madal. Kinnipeetava kaitsja M. Meristo leidis, et kuigi B.Olivsoni on korduvalt karistatud, oli see väga ammu. Tänaseks on vahistamisest möödunud peaaegu kolm aastat. Olukord kodus on muutunud: x, naisel on raskemaks läinud. B.Olivsonil oleks vabanedes olemas kindel töökoht. Elektrooniline valve seab omad piirangud. Mida kauem inimene vangis istub, seda vähem on tal motivatsiooni seaduskuulekalt elada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent on madal. Kaitsja palus taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Boris Olivson tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutamisega elektroonilise valve alla, vabastamata. 2 Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras korduvalt, s.o 5-l korral karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust kolmandat korda. Isiku kuriteod on muutunud raskemaks. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning töötab koka abina. Samas nähtub vangla saadetud materjalidest, et teda on tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei suuda isik ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Kuigi vabaduses on kinnipeetaval olemas elu- ja töökoht, tal on plaan õppida edasi ning teda toetab perekond, viitab korduv kuritegude toimepanemine siiski riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Kohus leiab, et vabastamist ei toeta ka vangla iseloomustus, mille kohaselt ei arvesta isik oma tegude tagajärgedega ning probleemide lahendamisel otsib pigem kiireid lahendusi. Kohus märgib, et perekonna olemasolu ei ole varasemalt takistanud isikut kuritegusid toime panemast. Kohus märgib, et kuigi isikul on tulevikuks reaalsed eesmärgid, on motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoidumiseks madal. Isik ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub kohtul kindlus, et isik suudab vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda peab kohus paljasõnalisteks. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Boris Olivson enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Anu Ammer kohtunik 3