Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusega tühistati Harju Maakohtu 14.05.2009 otsus ning A. Kase mõisteti süüdi
järgi ning karistati vangistusega 8 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 26.10.2005 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 6 aasta 9 kuu ja 28 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.10.
lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt suurendatakse süüdimõistetule liitkaristuse hilisemal mõistmisel uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega käesoleval juhul suurendati A. Kasele mõistetud 8 kuu pikkust vangistust temale Tallinna Linnakohtu 26.10.2005 otsusega mõistetud 15 aasta pikkuse vangistuse ärakandmata osa võrra seisuga 01.10.
lg 2 tulenevaid liitkaristuse mõistmise reegleid ning on põhjendatult märkinud mõistetud 7 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks viimase kohtuotsuse kuulutamise ja liitkaristuse moodustamise kuupäeva. Maakohus märkis, et Tartu Ringkonnakohus kordas oma 27.10.2011 määruses nr 1-1015234 Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 määruses (kriminaalasi nr 1-08-8340) märgitut, et juba seadusandja on ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist.
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Liitkaristuse kandmise aja alguseks varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäeva arvestamine oleks justkui ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvestamine, mis ei ole aga põhjendatud. Samuti on ringkonnakohus eelnimetatud määruses märkinud, et selliselt
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmiseks arvestatud algusaeg on ühtlasi aluseks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et ka käesolevas asjas tuleb A. Kasele viimase kohtuotsusega mõistetud 7 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegu hakata arvutama just viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäevast, mida on vangla käesoleval ajal ka teinud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kase, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tema taotluse rahuldada. Süüdimõistetu märgib, et ta ei vaidlusta karistuste liitmist, kuid vaidlustab maakohtu määruse tingimisi ennetähtaega vabastamise arvestamise aja osas. Süüdimõistetu leiab, et kohtunik M. Kägu on teinud 14.06.2011 määruse nr 1-09-5190 J.V. mõistetud liitkaristuse aja arvestamise osas sarnases asjas ning ka tema tingimisi ennetähtaega vabastamise tähtaega tuleks arvestada sarnaselt eelnimetatud lahendis tooduga. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega
Kasele liitkaristuse mõistmisest ning vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisest. Antud juhul määruskaebuse esitaja ei vaidlusta karistuste liitmist, kuid leiab, et maakohus on valesti arvestanud aega, millest algab A. Kase tingimisi ennetähtaega vabastamise tähtaja arvestamine. Kaebaja juhib tähelepanu Tartu Maakohtu 14.06.2011 määrusele kriminaalasjas nr 1-09-5190 ning leiab, et ka tema tingimisi ennetähtaega vabastamise tähtaega tuleks arvestada sarnaselt. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja märgib, et määruskaebuses viidatud kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-09-5190 on tehtud 14.06.2011, seega enne Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2011 määrust kriminaalasjas nr 1-10-15234, millele maakohus on toetunud käesolevat määrust tehes. Seega ei ole alust 14.06.2011 määrust arvestada A. Kase taotluse lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et seadusandja on ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsuses on kohus liitkaristuse mõistmisel juhindudes
§-st 65 lg 2 liitnud konkreetse otsusega mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja määranud, et liitmise teel saadud vangistuse kandmise aja alguseks on viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev. Maakohus on 07.03.2012 määruses õigesti leidnud, et sellest kuupäevast (01.10.2009) alates hakatakse arvestama ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamise tähtaja algust. Seega on maakohus käesolevas määruses põhjendatult leidnud, et
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja see arvutatakse liitkaristuse moodustamise alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmise algusaeg on ühtlasi aluseks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.