Obsah (5)

§ 29§ 69§ 117§ 120§ 150

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-11-4159 Otsuse kuupäev 27.07.2012 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi Natalia Plohans’i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebü

§ 2929 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 21) kasuks 238,33 (kakssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 33 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 39,31 eurot) eurot v.v.-adv. Arri Toominga poolt riigi õigusabi korras menetlusaluse isiku Natalia Plohansi kaitsjana osutatud õigusabi eest. 1 Jätta menetluskuluna kaitsjatasu summas 238,33 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD ja MENETLUS

1. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Tapa konstaablijaoskonna piirkonnavanem vanemkomissar Joel Alla koostas menetlusalusele isikule Natalia Plohansile 07.09.2011 väärteoprotokolli AB
2. Väärteoprotokolli kohaselt tagus menetlusalune isik Natalia Plohans 23.08.2011 kella 19.00 ajal vastu xxxx ust tugeva esemega, mille tagajärjel sai uks kahjustatud ja vajab väljavahetamist. Kahju 260 eurot. Oma teoga pani Natalia Plohans toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise õiguse vastu. Protokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KarS § 203 sätestatut ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 alusel. Protokollist nähtub, et menetlusalune isik on sellega tutvunud, süüdistusega nõus ei ole, kuna tegemist on kurikavatsusliku valega ja väärtegu ei teostunud. Protokolli kohaselt on antud asjas muudeks tõenditeks ja andmeteks: teatis, tunnistajate ülekuulamise protokollid (3 protokolli), kutsed menetlusalusele isikule (2 kutset), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll.
3. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.09.2011 otsusega väärteoasjas nr 2590,11,004996 määrati menetlusalusele isikule Natalia Plohansile KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine Natalia Plohansi poolt tõendatud kahe kutsega menetlusalusele isikule, tunnistajate D N, A B ning I A ülekuulamise protokollidega.
4. 26.10.2011 esitas menetlusalune isik Natalia Plohans Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.09.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,11,
5. 01.11.2011 määrusega jättis Viru Maakohus kaebuse käiguta ning andis kaebuses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 04.11.2011 saabus Viru Maakohtusse menetlusaluselt isikult taotlus riigi õigusabi saamiseks, mille kohaselt soovis menetlusalune isik õigusabi väärteoasja menetluses kohtus koos sellele lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisega. 01.12.2011 Viru Maakohtu määrusega anti menetlusalusele isikule Natalia Plohansile riigi õigusabi tema kaitsmiseks väärteoasja nr 4-11-4159 menetluses kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruses märkis kohus muu hulgas, et advokaadil tuleb riigi õigusabi andmist alustada menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamisega ja arvestada kohtu poolt selleks antud tähtajaga, s.o. 09.12.
6. Menetlusaluse isiku kaitsjaks määrati vandeadvokaat Arri Tooming. 2 08.12.2011 esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks kuni 23.12.2011 ning 23.12.2011 esitas advokaat täiendava taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 13.01.
7. Kohus rahuldas määrustega advokaadi taotlused tähtaja pikendamiseks.
8. 13.01.2012 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Natalia Plohansi kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr 2590,11,
9. Kaebuses palutakse tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2590,11,004996 ning lõpetada väärteomenetlus Natalia Plohansi suhtes tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetlusaluse isiku kaitsja vaidlustab otsuse tervikuna, kuna asjas tähtsust omavad asjaolud on kohtuvälises menetluses jäetud välja selgitamata ning menetlusaluse isiku süü temale süüksarvatud süüteokoosseisu tunnustega teo toimepanemises on tõendamata. Asjas on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kohtuvälise menetleja otsuse lõpposa järeldused selle kohta, et menetlusalune isik on pannud tahtlikult toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Menetlusalust isikut ei ole väärteoasjas üle kuulatud, tema ütlusi ei ole eraldi protokollitud ning tema ütlusi ei kajasta ka väärteoprotokoll. Kuigi väärteoprotokolli lahtris „muud tõendid ja andmed“ punkt 4 all on märgitud „menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll“, ei ole seda protokolli väärteoprotokollile lisatud. Menetlusalune isik ei ole ütluste andmisest keeldunud. Väärteoprotokoll vastavat märget ei sisalda.

§ 69

lg 2 p 3 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi. Kuna väärteoprotokoll Natalia Plohansi ütlusi ei kajasta ja protokollis puudub ka viide ütluste eraldi protokollimise kohta, siis ei vasta väärteoprotokoll

§ 69lg 2 nõuetele.

Seaduse nõuetele mittevastav väärteoprotokoll ei saa olla väärteoasjas kohtuvälise otsuse aluseks. Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku poolt omakäeliselt kirjutatud tekst: „Protokolliga olen tutvunud, süüdistusega ei ole nõus, see on kurikavatsuslik vale, väärteo ei teostunud“ ei käsitle süüteokoosseisu objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid. Seda väärteoprotokolli ei saa lugeda menetlusaluse isiku ütluste osas tõendiks, kuna see ei sisalda informatsiooni väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid. Käsitletavas väärteoasjas tehtud otsuses nimetatud kutsed menetlusalusele isikule ei ole KrMS § 63 mõttes tõenditena lubatavad, kuna need ei sisalda tõendamiseseme asjaolusid. Tunnistajate D N ja A B ütlused ei kinnita kohtuvälise menetleja otsuse järeldust, et Natalia Plohans on kahjustanud võõrast vara. Kohtuväline menetleja on jätnud usaldusväärselt välja selgitamata otsuses märgitud kahju – 260 eurot, samuti asjaolud, millede põhjal on ta jõudnud järeldusele, et korteri nr xxxx uks vajab väljavahetamist. Väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, milles konkreetselt seisnevad ukse kahjustused ja millistele asjaoludele tuginedes on jõutud järeldusele, et uks on vaja välja vahetada. Samuti ei nähtu väärteoasjast, kas uksel esines vigastusi või kahjustusi enne 23.08.2011. Menetlusaluse isiku poolt taotletud tunnistaja A A teab anda ütlusi selle kohta, et korteri nr xxxx uks oli rikutud juba 2011. aasta jaanuaris. Kaebuse kohaselt on kohtuvälises menetluses tõendamata, et Natalia Plohans on pannud toime väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud väärteo. 3 Asjas ei ole tuvastatud, et Natalia Plohans kahjustas 23.08.2011 xxxx välisust. Väärteomenetlus selles asjas kuulub lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Kohtuväline menetleja on kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku Natalia Plohansi kaebusele seisukohal, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on Natalia Plohansi süü. Kohtueelse menetlemise käigus on tunnistajana andnud ütlused D N, kes olles 23.08.2011 kella 19.00 ajal oma üürikorteris xxxx kuulis, et vastu tema ust taotakse mingi metallesemega. Läbi uksesilma vaadates ta kedagi ei näinud. D N lükkas ukse järsult lahti nii, et ukse taga oleval isikul ei olnud võimalik lahkuda. Ukse taga olevaks isikuks osutus naaberkorteris xxxx elav Natalia Plohans. D N nägi tema käes ka metallist eset, mis meenutas haamri osa. D N oli ka külaline A B, kes kõike juhtunut pealt nägi. D N teavitas telefoni teel juhtunust ka korteri omanikku J M, kes hindas kahju 260 eurole. Oma teoga pani Natalia Plohans toime varavastase süüteo väheväärtusliku varavastase õiguse vastu, tekitades lõhkumise teel J M kahju 260 euro väärtuses. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et väärteoasja nr 2590,11,004996 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja avaldas nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikus menetluses.
2. 23.05.2012 kohtule saabunud menetlusaluse isiku avalduses avaldas Natalia Plohans, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 117

lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 203 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt ette heidetud KarS § 203 rikkumist, mis on kvalifitseeritud väärteoks KarS § 218 lg 1 järgi. 8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, 4 lõige ja punkt; menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi; teave väärteoga põhjustatud kahju kohta; kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse, siis teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta; muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis märkinud, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi. Muude tõendite ja andmete kohta on menetleja märkinud teatise; tunnistajate ülekuulamise protokollid (3 protokolli); kutsed menetlusalusele isikule (2 kutset); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. 9. Menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud kaebuse kohaselt on menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna menetlusalust isikut ei ole üle kuulatud, tema ütluseid ei ole eraldi protokollitud ning tema ütlusi ei kajasta ka väärteoprotokoll. Kaitsja leidis veel, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ei ole väärteoprotokollile lisatud ja et menetlusalune isik ei ole ütluste andmisest keeldunud. Kohus märgib, et väärteoprotokollis on olemas märkus selle kohta, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on antud asjas koostatud ning muu tõendina kasutatud. Väärteo materjalidele on lisatud 07.09.2011 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt on menetlusalusele isikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning ta on selle kohta andnud allkirja. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokolli kohaselt keeldunud ütluste andmisest. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaitsja väited selle kohta, et menetlusalust isikut ei ole üle kuulatud, ülekuulamise protokolli ei ole koostatud ja isik ei ole ütluste andmisest keeldunud, on asjakohatud ja ümber lükatud nii väärteoprotokolli kui menetlusaluse isiku enda poolt allkirjastatud ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt ta keeldub ütluste andmisest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-92-05 leidnud, et kohus on ekslikult lugenud menetlusõiguse rikkumiseks selle, et kohtuvälises menetluses ei ole koostatud eraldi menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli, millesse oleks tulnud kanda isiku keeldumine ütlustest. Väärteomenetluse seadustiku § 65 lg 1 kohaselt protokollitakse menetlusaluse isiku ütlused kas ülekuulamisprotokolli plangil või väärteoprotokollis. Väärteomenetluse seadustiku § 65 lg 4, millele tugines maakohus ja mis sätestab, et isiku ütlustest keeldumine märgitakse väärteoplangile, reguleerib olukorda, kui isiku ülekuulamist on otsustatud protokollida väärteoplangile, kuid isik keeldub ütlusi andmast. See ei tähenda aga, et kui isiku ütlusi kavatseti protokollida väärteoprotokolli, oleks tulnud keeldumise korral koostada siiski eraldi ülekuulamisprotokoll. Kui isiku ülekuulamisel antud ütlusi sooviti protokollida väärteoprotokollis, kantakse

§ 69lg 7 kohaselt sinna ka isiku keeldumine ütluste andmisest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis märke puudumine selle kohta, et menetlusalune isik on ütluste andmisest keeldunud, ei ole väärteoprotokollile esitatavate nõuete rikkumine. Antud juhul on väärteoprotokollis märgitud, et asjas kasutatavaks tõendiks on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Samas märgib kohus, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ei tõenda kuidagi väärteoga seonduvaid asjaolusid, kuna menetlusalune isik on keeldunud ütluste andmisest.

1. 10 Väärteoprotokollist nähtub, et tõenditena on antud asjas kasutatavad kolme tunnistaja ütlused. 5 Väärteotoimikust nähtub, et tunnistajatena on üle kuulatud D N, I A ning A B. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.09.2011 otsusest väärteoasjas nr 2590,11,004996 nähtub, et väärteo toimepanemine on tõendatud kahe kutsega menetlusalusele isikule, tunnistaja D N ülekuulamise protokolliga 24.08.2011, I A ülekuulamise protokolliga 24.08.2011 ning tunnistaja A B ülekuulamise protokolliga 26.08.
2. Tunnistaja D N ütluste kohaselt oli ta 23.08.2011 kella 19 ajal oma üürikorteris, kui kuulis, et vastu tema ust taotakse mingi metallesemega. Ukse taga oli Natalia Plohans, kes tunnistaja peale karjuma hakkas. Natalia Plohansil oli käes ese, mis meenutas haamri otsa, kuid mida ta peita üritas. Tunnistaja sõnul tuleb korteri omanik J M hinnangul korteri uks välja vahetada ja selle maksumuseks on 260 eurot. Tunnistaja I A ütluste kohaselt oli ta 23.08.2011 patrullis, kui sai väljakutse xxxx. Kohale sõites nägid nad korteri number xxxx uksel erinevaid kriimustusi ja löögi jälgi; ukse pind oli deformeerunud. Samuti olid ukse peal vedeliku pritsmed. Tunnistaja A B ütluste kohaselt oli ta 23.08.2011 kella 14-st D N külas. Kella 19 ajal hakkas keegi uksele taguma. Löögid olid tugevad ja selliseid käega ei tee. Ukse taga oli Natalia Plohans. Natalia Plohansi käes tunnistaja midagi tähele ei pannud. Menetlusalune isik Natalia Plohans ise on väärteoprotokollis antud ütlustes eitanud väärteo toimepanemist, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt aga keeldunud ütluste andmisest. Kohus leiab, et I A ütlused tõendavad küll kahjustusi korteri number xxxx uksel, kuid ei tõenda kahjustuste tekitamist menetlusaluse isiku poolt. Muid lubatavaid tõendeid, mis oleksid konkreetselt väärteoprotokollis nimetatud ja mis kinnitaksid menetlusaluse isiku Natalia Plohansi süüd, kogutud ei ole. Kohus rõhutab, et teo kvalifitseerimine väärteoks KarS § 203 ja § 218 lg 1 järgi eeldab, et tõendamist on leidnud võõra asja rikkumine menetlusaluse isiku poolt. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja läbi viinud sündmuskoha vaatlust, kus oleks fikseeritud uksele tekitatud kahjustused. Kohus märgib, et fototabeleid, mis on lisatud tunnistaja I A tunnistusele, ei ole fikseeritud ei väärteoprotokollis ega otsuses. Samuti ei ole fotode juurde märgitud, millisel kuupäeval nimetatud fotod tehtud on. Sellest tulenevalt ei saa nimetatud fotosid kasutada tõendamaks väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Kohus leiab, et väärteoasjas ei ole tuvastatud, kas jäljed uksel olid seal ka enne menetlusaluse isiku poolt väidetava väärteo toimepanemist. Nimetatud kahtlusele on viidanud ka menetlusaluse isiku kaitsja. Kõrvaldamata kahtlus tuleb aga tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega ka tunnistajate D N ja A B ütlused nimetatud kahtlusi ei kõrvalda. Teisiti öeldes, kuigi kahe viimati nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud menetlusaluse isiku viibimine sündmuskohal ning tagumine vastu ust, ei ole kahjustusi uksel nõuetekohaselt fikseeritud; samuti ei ole tõendatud põhjuslikku seost menetlusaluse isiku tegevuse ja kahju tekkimise ehk tagajärje vahel. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas korteri number xxxx uks tuleb välja vahetada. Kohus märgib, et kuna tuvastamist ei ole leidnud seos uksel olevate kahjustuste tekkimise ja menetlusaluse isiku tegevuse vahel, ei oma tähtsust ka kahjustuste iseloom, kahju ulatus ega ukse väljavahetamise vajadus. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud ukse rikkumine menetlusaluse isiku poolt. 6
3. Lisaks märgib kohus vastuseks menetlusaluse isiku kaitsja seisukohale, et käsitletavas väärteoasjas tehtud otsuses nimetatud kutsed menetlusalusele isikule ei ole KrMS § 63 mõttes tõenditena lubatavad, kuna need ei sisalda tõendamiseseme asjaolusid ning viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-125-06, mille kohaselt seadusandja mõtte kohaselt on tõendamiseseme asjaolude (seega KrMS §-s 62 loetletud asjaolude) tuvastamiseks võimalik kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid). Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg-s 2 sätestatu kohaselt aga on lubatud sama paragrahvi esimeses lõikes loetlemata tõendiliike (nn vabatõendeid) kasutada väga kitsalt vaid menetluse enese kulgu puudutavate asjaolude tuvastamiseks. Kohus leiab, et iseenesest on kutsete näol tegemist menetluse kulgu puudutavate asjaolude tuvastamist võimaldavate vabatõenditega KrMS § 63 lg 2 mõttes, kuid möönab, et antud juhul ei võimalda nimetatud kutsed teha järeldusi, mis aitaks kaasa kõnealuse sündmusega seotud asjaolude tuvastamisele.
4. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt

§-le 133 p 6 selgitab kohus kaebuse lahendamisel muuhulgas välja selle, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on rikutud väärteomenetlusõigust.

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tõendatud ei ole, et KarS § 218 lg 1 sätestatud väärtegu oleks aset leidnud ning et selle väärteo oleks toime pannud menetlusalune isik Natalia Plohans. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1, 132 p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Natalia Plohansi kaebuse, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.09.2011 otsuse väärteoasjas nr 2590,11,

1. Vastavalt KrMS §-le 181 lg 1 jäävad menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
2. augustil
3. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne 7