1-10-6662/26

1-10-6662 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-6662 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Margis Sõõru kaitsja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Margis Sõõru kaitsja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.80 eurot (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaadi abi Ahto Sirendile tema poolt Margis Sõõrule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Margis Sõõrult menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.
7. Margis Sõõrul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Margis Sõõru 1-106662 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 03.02.2012 määrusega jäeti Margis Sõõru temale Tartu Maakohtu 18.06.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 18.06.2010 otsusega mõisteti M. Sõõru süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 16.01.2009 ja lõpp 01.09.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja seisukoha ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et M. Sõõru tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et M. Sõõru puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuritegude eest, millised ta on toime pannud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud teda uusi kuritegusid toime panemast. Eelnev seab kahtluse alla tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise mõjususe, eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. M. Sõõru isiklikust toimikust nähtub, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja hetkel on tal 10 distsiplinaarkaristust, millest 7 on määratud viimase aasta jooksul. Viimase aasta jooksul 5-l korral on teda karistatud kartseriga. Oluline osa rikkumistest on olnud seotud ametnike korraldustele allumatusega. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks M. Sõõru käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Sõõru kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada M. Sõõru vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus on arvestanud ainult M. Sõõrut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, millest tuleneb negatiivne hinnang ja pessimistlik prognoos tema edaspidise käitumise suhtes. Kohus lähtus minevikulistest asjaoludest ja distsiplinaarkaristustest ning neil asjaoludel põhineb prognoos M. Sõõru võimalikust käitumisest vangistusest vabastamise korral. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel omab erilist tähendust vangla iseloomustus, milles on kajastatud kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal, individuaalse täitmiskava täitmine, on välja toodud riskid ja väljendatud ka suhtumine (toetamine või mittetoetamine) võimalikku vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamisse. Selle dokumendi eriline tähendus tuleneb asjaolust, et see põhineb pikaajalise vaatluse andmetel ja on koostatud inimeste poolt, kes on vahetult kinnipeetavaga kokku puutunud. Need asjaolud sisuliselt välistavad juhusliku otsustuse, mistõttu on oluline seda dokumenti rohkem usaldada. Tartu Vangla iseloomustuses on vaagitud M. Sõõru vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise riske, analüüsitud ja kirjeldatud tema tegevust karistuse kandmisel, s.h ka määratud distsiplinaarkaristusi. Kõige eelneva juures toetab Tartu Vangla M. Sõõru vangistusest ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on seadusandja selgelt eristanud kahte vangistuse eesmärki: 1) seaduskuulekusele suunamine; 2) õiguskorra tagamine. Viimatinimetatud eesmärk ehk kinnipeetava ühiskonnast isoleerimine ja seeläbi -2- õiguskorra kaitsmine on omaette eesmärgina domineeriv eluaegse, mitte aga niivõrd tähtajalise vangistuse puhul. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamine kujutabki endast otsustuslikku murdepunkti, kumma karistuse eesmärgi saavutamisele on mingil ajal vaja rõhuasetus suunata. KarS § 76 regulatsioon ongi ennekõike karistuse eesmärkide efektiivsema saavutamise vahend ja võimalus suunata rõhuasetus mõistuspäraselt vangistuse ühelt eesmärgilt teisele, kui senikasutatud võimalus on end ammendanud. Karistuse üldeesmärgiks demokraatlikus riigis saab olla ikkagi seaduskuulekusele suunamine. Tartu Vangla ongi leidnud, et aeg on muutusteks M. Sõõru vangistuse täideviimisel. Vanglas on isiku arengu mõjutamisele suunatud põhidokumendiks individuaalne täitmiskava ja M. Sõõru on seda täitmiskava täitnud. Ka riskifaktoritega on iseloomustuses arvestatud ja võimaliku vabastamise puhuks on tehtud ettepanek lisakohustuste määramiseks, mis seavad selged kohustused tööhõive ja suhtlusringkonna valiku osas ning keelud alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseks. M. Sõõrut on tõepoolest KarS § 74 alusel vangistusest tingimisi vabastatud, kuid tegemist oli karistuse mõistmisega, mitte aga mõistetud ja täitmisel vangistusest tingimisi vabastamisega. Seadusandja ei ole ette näinud piirangut, et isik võib kriminaalhooldusel olla ainult ühe korra. Kriminaalhooldus oleks M. Sõõru puhul riske maandavaks teguriks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Sõõru vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on M. Sõõru puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. M. Sõõru näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Sõõrul VangS § 65 lg 5 järgi käesoleval ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kustunud distsiplinaarkaristusi on rohkem, kuid neid saab arvestada kui M. Sõõrut iseloomustavat materjali, mis näitab, et tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole M. Sõõru suutnud õiguspäraselt käituda. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Ringkonnakohus leiab, et M. Sõõru enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks distsiplinaarrikkumiste süstemaatiline toimepanemine vanglas. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema ennekõike laitmatu, mida M. Sõõru suhtes väita ei saa. Samuti ei ole väheoluline asjaolu, et M. Sõõru on eelnevalt katseajal toime pannud uue kuriteo, mille eest ta vanglakaristust kannab. -3- Kuigi vangla toetab M. Sõõru tingimisi enne tähtaega vabastamist, märgib ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus nõustub kaitsja määruskaebuses esitatud väitega, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel omab erilist tähendust vangla iseloomustus, milles on kajastatud kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal, individuaalse täitmiskava täitmine, on välja toodud riskid ja väljendatud ka suhtumine võimalikku vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamisse. Kaitsja väitel on maakohus arvestanud üksnes M. Sõõrut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Samas ei ole kaitsja määruskaebuses ka ise nimetanud mitte ühtegi positiivset asjaolu, mida maakohus oleks pidanud M. Sõõru tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvestama. Vaidlustatavast määrusest nähtuvalt on maakohus tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuginenud vangla ja kriminaalhooldaja iseloomustuses märgitule ning ka ringkonnakohus võtab aluseks nii vangla kui ka kriminaalhooldaja poolt esitatud andmed. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et M. Sõõrul on vabaduses olemas kindel elukoht ja töökogemus ehituse alal ning toetav perekond. Samas kindlat töökohta talle vabanemisel garanteeritud ei ole. Kuna M. Sõõrul puudub XXXX ja kutse, võib tal tööle saamine olla raskendatud. Ametlik töökoht ja sissetulek puudusid M. Sõõrul ka enne vangistust. M. Sõõru on tunnistanud endal narkosõltuvust. Käitumise kohta on vangla märkinud, et M. Sõõrul on impulsiivsusele viitav käitumisstiil. Iseloomustusest tulenevalt püüab M. Sõõru jätta endast mulje kui inimesest, kes aktsepteerib ühiskonna reegleid, kuid tema käitumine, kaasa arvatud vanglas, viitab vastupidisele suhtumisele. Seega ei kaalu positiivsed asjaolud M. Sõõru iseloomustuses üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud vangistuses viibides, et nad on oma käitumist muutnud ning ärakantud vangistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, kes on süstemaatiliselt distsiplinaarrikkumisi vanglas toime pannud, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas ega ka seda, et sellise isiku suhtes on mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud. Selline isik ei ole veel valmis ühiskonda integreeruma, kuna tema kuritegeliku käitumise riskid on maandamata. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. M. Sõõru peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 76.80 eurot määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk