§-dest 141 lg 1 p 3 ja 142 lg 2 p 1 ringkonnakohus määras: jätta OÜ Ärma Talu JL esindja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012 määrusele läbi vaatamata ja tagastada kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu
Asjaolud Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Viljandimaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Jane Uibopuu 05.05.2011 otsusega väärteoasjas nr 14018510 karistati OÜ-d Ärma Talu JL veeseaduse § 835 lg 2 alusel rahatrahviga 2000 eurot. OÜ Ärma Talu JL esindaja esitas maakohtule kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale. OÜ Ärma Talu JL kaebus oli määratud arutamisele 21.02.
lg 1 järgi on menetlusalusel isikul õigus menetlusest osa võtta üksi või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.
lg 3 kohaselt kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitanud isiku seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kaebuse esitanud isiku kaitsja teistkordset taotlust asja arutamine edasi lükata ei rahuldanud. Kohus alustas kohtuliku uurimisega, mille järel kaitsja lahkus. Seega on tegemist situatsiooniga, mis on võrdsustatav olukorraga, kus kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ole kohtuistungile ilmunud ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebuse esitanud isiku esindaja ei ole esitanud KrMS § 170 lg 4 kohast tõendit. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu OÜ Ärma Talu JL esindaja vandeadvokaat M. Sikut esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 01.03.2012 määruse ning saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et kohtumäärusega on jämedalt rikutud kaitstava isiku õigusi. Kaebuse esitanud isiku seaduslik esindaja kohtusse ei ilmunud, kuid seda seadusliku takistuse tõttu, milleks oli isiku haigus. Kaitsja esitas 01.03.2012 toimunud kohtuistungil kohtule väljavõtte SA Viljandi Haigla statsionaarsest epikriisist, millest nähtuvalt oli J.L. (Ärma Talu JL juhataja) üks päev enne kohtuistungit s.o 29.02.2012 hospitaliseeritud põlvekedra-reieluu haigusseisundiga – põlve meniski rebend ning et talle oli samal päeval teostatud põlvemeniski operatsioon. Kohus kontrollis kohtuistungil kaitsja poolt esitatud haigusloo vastavust tegelikkusele, mida kinnitas operatsiooni teostanud kirurg. Samas teatas kirurg, et nõuetekohane sotsiaalministri poolt kinnitatud vormiline tõend kohtusse ilmumise takistuse tuvastamiseks tuleb siiski hankida patsiendi perearstilt. Ilmselgelt oli võimatu opereeritud jalaga isikul saada samal päeval või järgmise päeva varahommikul enne kohtuistungit kell 10.00 perearsti visiit, et viimane saaks tuvastada tal terviserikke ning anda välja vastavasisulise tõendi. Kaitsja selgitas kohtuistungil tekkinud 2 olukorda ning andis ka lubaduse hankida vastavasisuline nõuetekohane tõend esimesel võimalusel ning edastata see kohtule. Maakohus kaitsja argumentidega ei arvestanud. Samas oli maakohus informeeritud juba varema kohtule esitatud volikirjast, et kaitsja omab õiguse kaitsta OÜ-d Ärma Talu JL kõne all olevas väärteoasjas ainult koos viimase juhatuse liikmega ja seda põhjusel, et tegemist on äärmiselt spetsiifilise kohtuvaidlusega, kus äriühingu efektiivse kaitse teostamiseks ei piisa ainult juriidilistest teadmistest. Tekkinud olukorda ja asjaolu, et kaitsjal puuduvad volitused OÜ Ärma Talu JL kaitsmiseks ilma viimase seadusliku esindajata selgitas kaitsja kohtule veelkordselt ka 01.03.2012 kohtuistungil. Nimetatud põhjusel ja menetlussituatsioonis, kus kohus otsustas vaatamata eeltoodule ikkagi asja menetleda ilma kaebuse esitaja seadusliku esindajata, kaotas lepinguline kaitsja ka oma volitused kohtuistungil osalemiseks, millisel põhjusel viimane ka istungilt lahkus. Nõuetekohase perearsti tõendi esitas J.L. kaitsjale 01.03.2012, kuid peale seda kui kohus oli sisuliselt juba kohtuistungi lõpetanud ning siirdunud kohtulahendit tegema. Kaebuse läbivaatamata jätmisega rikkus maakohus eelkõige kaebuse esitaja põhiseadusega kaitstud õigusi, samuti väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. PS § 24 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik lükata poole põhjendatud taotlusel asja arutamise edasi
§-st 42 lähtudes.
lg 1 kohaselt peab isik, kes ei saa ilmuda kutses märgitud ajal menetleja juurde, sellest teatama viivitamata. Antud juhul informeeris kaitsja maakohut (kohtuistungi sekretäri) J.L. u haigestumisest ning talle tehtavast operatsioonist telefonitsi 29.02.2012 kella 14.00 paiku.
lg 2 sätestab ilmumata jätmise mõjuvad põhjused, millise p 3 kohaselt on selliseks põhjuseks ka muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Seadusandja selline sõnastus hõlmab ilmselgelt haigestumise juhte, milline on ka antud juhul kohtu poolt istungi käigus tuvastatud ning kannab ka hilisemat nõuetekohast kinnitust arsti poolt väljastatud vastava tõendi näol.
lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus menetlusest osa võtta üksi või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Antud juhul on OÜ Ärma Talu JL selgelt avaldanud soovi osaleda menetluses koos kaitsjaga, millist võimalust talle kohtu poolt ei tagatud. Vastuväited määruskaebusele Keskkonnainspektsioon esitas vastuväited määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on määruskaebus esitatud tähtaega ületades.
lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kohtumäärus on tehtud 01.03.2012, seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 12.03.2012. OÜ Ärma Talu JL kaebuse läbi vaatamine Keskkonnainspektsiooni väärteootsuse nr 14018510 peale oli määratud 21.02.2012 toimuval Viljandi Maakohtu kohtuistungil. 21.02.2012 esitas kaitsja taotluse kohtuistungi edasilükkamise kohta
MS § 170 lg 4 kohase arstitõendi OÜ Ärma Talu JL juhataja puudumise kohta. Kohus luges esitatud arstitõendi mõjuvaks põhjuseks
lg 2 p 3 alusel ning määras kaitsja ja Keskkonnainspektsiooni nõusolekul uueks kohtuistungi ajaks 01.03.2012.
lg 5 teise lause kohaselt loetakse kutse kätte toimetatuks juhul, kui volitatud isikule on kutse kätte toimetatud. 01.03.2012 toimunud kohtuistungil taotles kaitsja istungi järjekordset edasi lükkamist, kuid ei esitanud KrMS § 170 lg 4 kohast arstitõendit, vaid põhjendas istungi edasi lükkamist 29.02.2012 OÜ Ärma Talu JL juhatajale tehtud operatsiooniga, mille möödumisel J.L. 3 haiglaravi ei vajanud. Kuna 21. veebruariks määratud kohtuistung lükati edasi sellesama väidetava põlveoperatsiooni pärast, siis ei olnud tegemist vältimatu esmaabi korras tehtud operatsiooniga ning J.L. oleks saanud teha kõik endast oleneva, et enne kohtuistungi toimumist nõuetekohane arstitõend esitada. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-45-07 leidnud, et isiku lugemine haigestunuks ei sõltu kohtu suvast, vaid eeldab tema terviseseisundile hinnangu andmist (haiguse diagnoosimist). Selline hinnang on oma olemuselt tervishoiuteenus, mida saab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 alusel osutada vaid registreeritud tervishoiutöötaja, kelleks sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt on üksnes Tervishoiuametis registreeritud arst või õde. Kaitsja ei esitanud tõendit, mis oleks diagnoosinud mõne haiguse, mis takistas J.L. u ilmumist kohtuistungile. Riigikohtus on otsuses nr 3-1-2-1-04 leidnud, et ka arstitõendi esitamine ei ole automaatne istungi edasi lükkamise alus. Arutatavas asjas esitas menetlusalune isik arstitõendi, et ta ei saa istungist osa võtta haiguse tõttu. Seega tulnuks kohtul kaaluda, kas tegemist on mõjuva põhjusega kohtuistungile mitteilmumiseks. Kuna
lg 2 p 3 on üldnorm, millest tuleb
lg 1 kohaldamisel lähtuda, siis on kohus põhjendatult leidnud, et Tervishoiuametis registreeritud arsti määratud diagnoosi puudumine ja tõendi mitte väljastamine on piisav põhjendus
Kui arst leiab, et kohtusse ilmumise takistust ei ole, siis ta tõendit ei väljasta. Kuna kaitsja on selgelt väljendanud, et tal ei olnud ilma OÜ Ärma Talu JL juhatajata kohtus esindamise õigust, siis on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et kaitsjal ei olnud õigust esitada ka kohtuistungi edasilükkamise taotlust OÜ Ärma Talu JL nimel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et OÜ Ärma Talu JL esindaja vandeadvokaat M. Sikuti määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt
§-st 190 on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve.
lg 1 sätestab, et kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Seega tuleneb
lg 1 esimesest lausest, et kui väärteoasi on lahendatud suulises menetluses kohtuistungil, tuleb määruskaebus esitada kümne päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest, mitte määruse kätte saamisest. Antud juhul on maakohus teinud vaidlustatava määruse 01.03.
§-s 193 lg 1 sätestatud tähtaega ületades. Antud juhul saabus kaebuse esitamise tähtaeg 12.03.2012.
lg 2 p 1 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast
lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Tulenevalt
§-st 194 lg 3 määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse käesoleva seadustiku 11.–14. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoluga, et OÜ Ärma Talu JL esindaja vandeadvokaat M. Sikut on esitanud määruskaebuse selle tähtaega rikkudes ning ta ei ole taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist, jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle kaebuse esitajale. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuses esitatud sisuliste väidete osas. Mati Kartau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.