lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Mario Polinit katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 7 kohaselt kohustada Mario Polinit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna tööturuametis, jätkama õpinguid T T G, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. 6.
lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 7. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 12.02.2009 otsusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2009 otsusega) mõisteti Mario Polin süüdi
§-de 214 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4,7,8 ja 202 lg 2 p 2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aasta ja 8 kuu vangistusega. Karistusaja algus 02.12.2009 ja lõpp 29.07.2012. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti Mario Polin Tartu Maakohtu 12.02.2009 otsusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2009 otsusega) mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole süüdimõistetut võimalik ennetähtaegselt vabastada ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist tähtaja lõpuni. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Teda on karistatud kriminaalkorras 2 korda. Vangistust kannab ta muuhulgas väljapressimise ja varguste eest. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetul kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele. Maakohus leidis, et M. Polin võib vabaduses eelkõige alkoholi tarvitamise järgselt või kehva majandusliku seisundi tõttu toime panna uue varavastase kuriteo, kuna tal on suhted kriminogeensete kalduvustega isikutega ja tasumata on rahalisi nõudeid ligikaudu XXXX euro ulatuses. Peale Tartu Maakohtu 20.04.2011 määrust, millega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja lubati vanglal esitada uuesti materjalid vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks 6 kuu möödumisel määruse jõustumisest, on süüdimõistetut 2011 .a veel kahel korral distsiplinaarkorras karistatud ning see näitab, et ta ei ole suuteline alluma kehtestatud korrale ja käituma õiguskuulekalt. Järelikult ei ole ta suure tõenäosusega võimeline alluma ka käitumiskontrollile. Eelneva alusel leidis maakohus, et puudub kindel veendumus selles, et süüdimõistetu on oma varasemast käitumisest teinud vajalikud järeldused ja oleks võimeline praegu vabaduses elama seadusekuulekalt vaatamata sellele, et ta kannab vangistust esmakordselt, ta on läbinud sotsiaalprogrammi XXXX, tal on vabaduses olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht OÜ-s K ja lähedaste toetus. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Polini kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada M. Polin tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi jäeti samadel põhjendustel sama kohtukoosseisu poolt ka eelmisel korral M. Polin ennetähtaegselt vabastamata. Eelmises määruses rõhutati, et M. Polinil on enne vabastamist vajalik läbida sotsiaalprogramm XXXX, tänaseks on märgitud sotsiaalprogrammi läbitud. M. Polin on poole aastaga tasunud nõudeid üle 4000 euro. Kaitsja leiab, et isiku vastu rahaliste nõuete olemasolu ei saa olla tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise aluseks. Nii vangla, kriminaalhooldusosakond kui ka prokurör toetasid M. Polini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. M. Polinil on olemas elukoht, töökoht, samuti nii abikaasa kui ka vanemate toetus. Kaitsja on seisukohal, et M. Polini eelnev elukäik, millele maakohus on tuginenud, ei ole antud juhul asjaolu, mis kaalub üles M. Polini arusaamise oma teo õigusvastasusest, kahetsuse toimunu üle ja valmisoleku edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Kaitsja leiab, et lubamatu on kohtu käitumine, kus kohus on teinud eelotsustuse enne kaitsja seisukohti ära kuulamata, kuna vahetult peale kaitsja seisukoha ärakuulamist avaldas kohus kohtumääruse. Seega oli kohtul seisukoht olemas ja kohtumäärus valmis juba enne istungi toimumist, mis on lubamatu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et arvesse võttes M. Polini isikuomadusi, suhteid lähedastega ning võimalusi vabanemisel, on need kaalukamad kui tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud. M. Polin kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, varasema kohtuotsusega karistuseks mõistetud üldkasuliku töö täitis M. Polin nõuetekohaselt. Kuigi M. Polinit on vanglas distsiplinaarkorras karistatud, on Tartu Vangla iseloomustuse järgi M. Polini käitumine vanglas hea, ta saab aru oma kuritegeliku käitumise põhjustest, väljendab ühiskonnas aktsepteeritud hoiakuid, tunnistab oma süüd toimepandud kuritegudes ning on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. M. Polin on vangistuses lõpetanud T T G XX. ja XX. klassi, käesoleval ajal õpib XX. klassis. Ajavahemikul 13.09. kuni 25.10.2011 läbis sotsiaalprogrammi XXXX. Vangla on M. Polini poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud üsna madalaks. Ringkonnakohus leiab, et M. Polini puhul on vangistus täitnud oma eesmärgi ning ta on motiveeritud varasemat käitumist muutma ja elama edaspidi seaduskuulekalt. Samuti on ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul kaalukaks asjaoluks see, et M. Polini vabastamisega on nõustunud nii vangla kui prokurör. Oluline on arvesse võtta ka seda, et M. Polin on vangistuse ajal tasunud rahalisi nõudeid ca 4000 euro ulatuses. M. Polinit on vabaduses valmis toetama vanemad, samuti on tal olemas töökoht. -3- Tulenevalt ülaltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et M. Polinile tuleb anda võimalus kriminaalhoolduse kaudu kohaneda eluga vabaduses ja näidata üles distsiplineeritust ning võimet käituda õiguskuulekalt. Ringkonnakohus möönab, et varasem alkoholi tarvitamine kinnipeetava poolt võib olla soodustavaks teguriks uue kuriteo toimepanemisel, kuid nimetatud riski on võimalik maandada. Kriminaalhooldusametniku ettepanekutest lähtudes leiab ringkonnakohus, et lisaks
§-s 75 lg 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb
Polinile kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna tööturuametis, jätkata õpinguid T T G, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Asja materjalide kohaselt on M. Polini karistusaja lõpp 29.07.2012.
lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Seega on M. Polini katseaja kestvuseks 1 aasta alates käesoleva määruse jõustumisest. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb M. Polin vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata ning sellest lähtudes tuleb kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga ning ühe aasta pikkuse katseaja algus määrata käesoleva määruse jõustumise päeva seisuga. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tartu Maakohtu 21.12.2011 määruse. Paavo Randma Tiit Lõhmus -4- Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.