← Eesti

1-12-5305/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 1-12-5305 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas Vaidlusta

§ 7lg 1 p 12 alusel rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Kaldre taotleb maakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi. A. Kaldre kirjeldab määruskaebuses tema kahtlustatavana kinnipidamise asjaolusid ja kohtuistungil toimunut ning väidab, et uurijad kasutasid tema ja A. Kaldre abikaasa suhtes vägivalda. Määruskaebuse esitaja märgib, et vajab riigi õigusabi selleks, et esitada avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks tema suhtes politseinike poolt toime pandud vägivallaga seoses ning asjast saadav kasu ei ole väike, kuna tal tekkisid juhtunu tagajärjel terviseprobleemid ja ta soovib pärast terviseuuringutel käimist nõuda vägivalla tarvitamise eest kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et A. Kaldre määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega A. Kaldrele riigi õigusabi andmata jätmise osas, kuid muudab selles osas maakohtu põhjendusi.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

§ 7

lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

§ 7

lg 1 p 12 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. 2. Ringkonnakohus, olles tutvunud A. Kaldre kriminaalasja materjalidega, leiab, et A. Kaldrele riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda

§ 7lg 1 p 1 ja § 7 lg 1 p 2 järgi ning põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

A. Kaldre 15.12.2011 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et A. Kaldre ei allunud politseiametniku korduvatele korraldustele sõidukist väljuda ning selle asemel kiirendas sõiduautoga politseiametniku suunas sundides viimase sõiduki eest ära hüppama. Protokollist tuleneb, et politseiametnik purustas seejärel teleskoopnuiaga A. Kaldre juhitava sõiduauto klaasi ning politsei asus autoga põgenevat A. Kaldret siniste vilkuritega jälitama. A. Kaldre põgenes politsei eest autoga suurel kiirusel läbides kihutades muuhulgas lasteaia territooriumi, kõnniteed ja haljasala ning jõudis läbi maantee kruusateele, kus keegi autos viibinud isikutest viskas auto aknast välja plastikkoti pulbriga. Seejärel jätkas A. Kaldre sõitu kuni kruusakattega tee lõppemiseni taluõuel, kus ta jättis auto seisma, misjärel politseiametnikud kasutasid A. Kaldre ja autos viibinud D.K. kinnipidamiseks füüsilist jõudu ja käeraudu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et politsei kasutas A. Kaldre suhtes vägivalda põhjendatult seoses tema kui põgeneva ja kiirust ületanud narkootikumide käitlemises kahtlustatava 2 isiku kinnipidamisega. A. Kaldre enda ütlused kahtlustatavana ülekuulamise protokollis põgenemise kohta kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul kahtlustatavana kinnipidamise protokollis fikseeritut ning ei anna alust kahelda politseiametnike poolt jõu kasutamise seaduslikkuses. 3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega põhjendatud A. Kaldre väited, et ta soovib kannatanuna esitada kuriteoavalduse politsei poolt tarvitatud vägivallaga seoses ning vajab sellega seoses riigi õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et A. Kaldret ei saa tema kahtlustatavana kinnipidamise asjaoludest tulenevalt käsitleda kannatanuna ning seega puudub tal

§ 7lg 1 p 2 järgi õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

Ringkonnakohus viitab siinkohal Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-66-05, milles Riigikohus jättis

§ 7

lg 1 p 2 järgi riigi õigusabi taotluse rahuldama seoses taotlejal kannatanu staatuse puudumisega. Ringkonnakohus leiab ka, et A. Kaldre on ise võimeline politseile kuriteoteadet esitama ning seetõttu on talle riigi õigusabi andmine välistatud ka

§ 7lg 1 p 1 järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul on alusetud A. Kaldre määruskaebuses esitatud seisukohad, et ta vajab kuriteoteate esitamiseks advokaadi abi, et vältida tulevase kriminaalasja ebaseaduslikku lõpetamist. 4. Kuna A. Kaldre puhul on riigi õigusabist keeldumine põhjendatud

§ 7lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata A.

Kaldre majanduslikku seisundit tuvastamaks, kas A. Kaldre puhul oleksid täidetud

§ 6

lg 1 ja

§ 7lg 1 p 4 sätestatud riigi õigusabi saamise eeldused.

Ringkonnakohus märgib lisaks seoses maakohtu poolt tehtud viitega

§ 7

lg 1 p-le 12, et nimetatud sätte alusel tuleks riigi õigusabist keelduda olukorras, kus asja tähendus riigi õigusabi taotlejale on väheoluline ja asjast tulenev võimalik kasu seetõttu ebamõistlikult väike. Seevastu olukorras, kus riigi õigusabi taotlejal puudub õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, on riigi õigusabist keeldumise aluseks ringkonnakohtu hinnangul

§ 7lg 1 p 2.

5. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Kaldre taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja A. Kaldre määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma 3 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.