1-11-13919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-13919 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuistun

§ 384lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 20.

detsembri 2011 määrus muutmata ja kolmanda isiku Martin Merbachi esindaja advokaat Eve Laine määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 19.12.2011 Tartu Maakohtule taotluse kolmandale isikule Martin Merbachile kuuluva sõiduauto Audi A6 registreerimisnumbriga XXX XXX (VINkood WAUZZZ4F38N100931, ehitusaasta 2008) arestimiseks. Tartu Maakohus rahuldas 20.12.2011 määrusega vara arestimise taotluse. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond menetleb kriminaalasja nr 10760000064, milles alustati menetlust 30.03.2010 KarS § 3891 lg 2 tunnustel selles, et OÜ Auto Jack.ee (reg.kood 11406159, aadress Uus 55-18, Tartu linn) ja OÜ Wärdi Lex (reg.kood 10241549, aadress Kuu 18-5, Tartu linn) nimel tegutsevad isikud on ajavahemikul 01.01.2008 kuni detsember 2011 maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena on riigieelarvesse jäänud laekumata kohustuslikke makse rohkem kui 5 000 000 krooni ehk rohkem kui 320 000 eurot. Kriminaalasjas on käesolevaks hetkeks kahtlustatavatena üle kuulatud M.O. ja U.T. . Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on alust arvata, et M.O. on alates

1. aastast saanud kokku tulu 5 329 344 krooni, mille ta on jätnud riigile tasumata ja mis on käsitletav süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes. Liiklusregistri andmetel kuulus alates 10.12.2011 M.O. pojale M.O. sõiduauto Audi A6, ehitusaasta 2008, reg.nr XXX XXX . M.O. omandab käesoleval hetkel kõrgharidust ja ei ole seaduslikke tulusid deklareerinud. Pärast seda, kui menetleja andis M.O. ja E.O. teada neile kuuluvate autode arestimisest, muudeti liiklusregistris M.O. kuulunud auto omanikku ning kanti omanikuna registrisse M.O. tütre E.O. elukaaslane Martin Merbach. M.O. puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid tal soetada ca 21 000 eurot maksvat sõiduautot. Nimetatud asjaolu annab alust arvata, et M.O. kuulunud sõiduauto oli omandatud täielikult M.O. ebaseaduslike tulude arvelt ja/või kingitusena M.O. Pärast seda, kui menetleja tutvustas kolmandatele isikutele Marko ja E.O. arestimise määruseid, toimus liiklusregistris omanikuvahetus, mis annab alust arvata, et võõrandamiskanne tehti konfiskeerimise vältimiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et M.O. kahtlustatakse KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille kohaselt on ta aastatel 2008-2010 jätnud koos U.T. ga deklareerimata ja tasumata käibe- ja tulumaksu kokku vähemalt 1 302 030 eurot ning
2. aastal käibemaksu vähemalt summas 1 251 434 eurot. Kahtlustatav ise ennast esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnista. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et käesoleval ajal kuulub kahtlustatavale kuus sõiduautot ja ta on mitme kinnistu omanik (sh ühis- või kaasomanik). Kahtlustatava deklareeritud tulu on aastatel 2004-2010 olnud kokku 895 810 krooni ja tema abikaasa deklareeritud tulu 457 473 krooni. Samas nähtuvad kahtlustatava pangakontode väljavõtetelt tunduvalt suuremad rahalised liikumised kui tema ja tema abikaasa ametlikud sissetulekud. Arvestades eeltoodut ning kahtlustatavale kuuluva vara väärtust, on maakohtu arvates alust arvata, et kahtlustatava tegelikud sissetulekud pärinevad suuresti tema pikaaegsest ebaseaduslikust tegevusest ning ta on teenitud ebaseaduslikku tulu investeerinud muuhulgas erinevasse kinnis- ja vallasvarasse. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et alates 10.12.2011 kuni 15.12.2011 kuulus kahtlustatava pojale M.O. sõiduauto Audi A6 (ehitusaasta 2008), kuid pärast käesolevas kriminaalasjas temale ja tema õele E.O. kuuluvate teiste sõiduautode arestimist on nimetatud sõiduauto registreeritud E.O. elukaaslase Martin Merbachi nimele. M.O. ise ei ole ametlikke tulusid deklareerinud, mistõttu maakohus järeldas, et eelnimetatud sõiduauto ei saanud olla omandatud tema enda rahalistest vahenditest. Arvestades kahtlustatava ja tema abikaasa ametlikke sissetulekuid ja väljaminekuid, kahtlustatava poolt eeldatavalt kuritegelikul teel teenitud tulu suurust ning võttes aluseks kahtlustatava poja ametlikud sissetulekud, leidis maakohus alust arvata, et nimetatud sõiduauto oli M.O. omandatud kahtlustatava ebaseaduslike tulude arvelt või temapoolse kingitusena eesmärgiga vältida seeläbi nimetatud vara võimalikku konfiskeerimist. Samuti on maakohtu hinnangul alust arvata, et M.O. on sõiduauto võõrandanud Martin Merbachile eesmärgiga vältida seeläbi nimetatud sõiduauto konfiskeerimist. Nimetatud seisukohta kinnitavad nii sõiduauto omanikuvahetuse ajastus kui ka selle uue omaniku lähedane suhe kahtlustatava tütrega. Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et esineb seaduslik alus Martin Merbachile kui kolmandale isikule kuuluva sõiduauto arestimiseks, et tagada kahtlustatava süüdimõistmise korral vajadusel selle arvelt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine KarS § 84 2 alusel. Arvestades M.O. poolt kahtlustuse kohaselt kuritegelikul teel teenitud tulu suurust, on ilmne, et see ületab eelnimetatud sõiduauto väärtuse. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kolmanda isiku esindaja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada M. Merbachile kuuluv sõiduauto Audi A6 aresti alt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et määrusest ei nähtu, et maakohus vähemalt üldjoonteski oleks kontrollinud, kuidas kahtlustuses toodud deklareerimata ja tasumata käibe- ja tulumaksu summad on saadud ja kas antud kahtlustuse asjaoludel M.O. üldse oli võimalik märgitud ulatuses kuritegelikku tulu teenida ja selle eest autosid ja kinnistuid osta. Kaebuse esitaja märgib, et M.O. nimele vormistatud sõiduauto Audi A6 oli omandatud O. perekonna vajadusteks, s.o isiklikuks tarbimiseks ning selle võõrandamine ei ole käsitletav ettevõtluse tulemusena tekkinud maksustatava käibena KMS § 2 lg 2 ning § 4 lg 1 p 1 mõttes. Samuti ei ole sellise kauba võõrandamisest saadud kasu TMS § 15 lg 4 p 4 alusel maksustav tulumaksuga. Vaidlustatavas kohtumääruses on jäetud põhjendamatult tähelepanuta, et kahtlustuse kohaselt on maksustatud ka M.O. poolt isiklikuks tarbimiseks toodud auto(d), mida ebaseaduslikult soovitakse konfiskeerida. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu poolt sõiduauto Audi A6 omandamise asjaoludele antud hinnanguga. M.O. pakkus nimetatud sõiduautot M. Merbachile müügiks olukorras, kus praktiliselt kogu O. perekonna vara oli arestitud. M.O. vahistamisega kadus perekonnapeal sissetulekute teenimise võimalus, samas kaasnesid olulised lisaväljaminekud õigusabikulude näol. Seega vajas M.O. sõiduauto müügist saadavat raha pere rahavajaduste rahuldamiseks. M. Merbachi püüdes oma elukaaslase lähedasi aidata ei ole midagi taunitavat. Sõiduauto Audi A6 registreering M.O. oli menetlejatele avaliku registri kaudu nähtav ja kui menetlejad ei olnud selle arestimist vajalikuks pidanud, siis oli M. Merbachil põhjendatud alus arvata, et konfiskeerimise asendamise tagamiseks vajalikus väärtuses vara on menetlusorganite poolt arestitud ning sõiduauto Audi A6 müügiks ei ole mingeid takistusi. Sellistel asjaoludel ei ole sõiduauto omanikuvahetuse ajastusest tulenev maakohtu järeldus, et sõiduauto on kolmandale isikule võõrandatud eesmärgiga vältida seeläbi nimetatud sõiduauto konfiskeerimist, põhjendatud. M. Merbach omandas sõiduauto 15.12 2011 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 151211 alusel müügihinnaga 13 900 eurot, millest 6500 eurot tasus M.O. sularahas kohe pärast lepingu allkirjastamist ning 7400 eurot pidi sularahas tasuma hiljemalt 31.12.
3. Sõiduauto Audi A6 II osamakse tasumiseks raha saamiseks müüs M. Merbach endale kuuluva sõiduauto Škoda Octavia 14.12.2011 müügilepingu nr 01145346L alusel Swedbank Liising AS-ile. Seega on sõiduauto Audi A6 kaebuse esitaja poolt omandatud tema enda vahendite arvel ja hinna eest, mis vastab vastava kategooria sõidukite turuhinnale. Seega on sõiduk kolmanda isiku poolt omandatud igati õiguspäraselt ning selle arestimiseks puudub õiguslik alus. Kaebuse esitaja märgib, et vaidlustatud määrusega arestitud sõiduauto Audi A6 on M. Merbachilt Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt 20.12.2011 ka ära võetud. Kaebuse esitaja hinnangul on selline tegevus vastuolus

§ 142

lg-tes 1 ja 9 sätestatud menetlusnormidega ning koormab põhjendamatult ja liigselt M. Merbachi huve. Kaebuse esitaja leiab, et sõiduauto äravõtmise koormavuse hindamisel tuleb arvestada seda, et samas kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 14.12.2011 määruse alusel arestitud ja ära võetud ka kaebuse esitaja elukaaslasele E.O. kuuluv sõiduauto. Mõlemad nimetatud isikud elavad Tartust 20 km kaugusel asuvas XXX , kus lähim bussipeatus asub 4,5 km kaugusel. Kaebuse esitaja töötab OÜ-s T.M.D , mille asukoht on Tartu linnas. E. O. õpib T Ü ja töötab AS-is O Tartu linnas. Töö- ja õppimiskohta ning tagasi jõudmiseks on sõiduauto omamine elukaaslastele möödapääsmatult vajalik, sest bussiühendus lähima bussipeatuse kaudu toimub harvadel ning sobimatutel kellaaegadel. Sõiduautode äravõtmise tõttu on kaebuse esitaja ja tema elukaaslane sunnitud tegema märkimisväärseid ja ebamõistliku suurusega kulutusi 3 autode rentimisele ja taksosõitudele. Taoline olukord ei ole kaebuse esitaja arvates kooskõlas autode arestimise eesmärgiga ning kahjustab põhjendamatult M. Merbachi huve. Kuna sõidukite võõrandamine on autoregistrisse tehtud märkega välistatud, siis on kaebuse esitajal põhjendatult tekkinud kahtlus, et kolmandate isikute huvide ülemäärase kahjustamisega soovitakse kriminaalmenetluses kahtlustatavat M.O. menetlejale soovitud ütluste andmisele mõjutada. Prokuröri vastus määruskaebusele Prokurör märgib, et menetluse alguses ei ole võimalik eeldada, et kõik maksukohustuse aluseks olevad asjaolud on tuvastatud ning pole välistatud, et kohtueelses menetluses kogutavad tõendid annavad alust kas maksukohustuse suurendamiseks või vähendamiseks. Kriminaalmenetluses on VIES (Euroopa Ühenduse sisene käibemaksu andmebaas) alusel tuvastatud, et M.O. ja U.T. poolt OÜ Auto Jack.ee ja Wärdi Lex nimel teostatud tehingute käive on alates jaanuarist 2008 kuni september 2011 olnud 12 575 235 eurot, s.o 196 759 671 krooni, millelt on arvestatud tasumisele kuuluv käibemaks. M. O. tekkinud tulu ja sellelt tasumisele kuuluv tulumaks on määratud M.O. arvelduskontode alusel. Asjaolu, kas M.O. tuludelt on võimalik teha maksuseadustes sätestatud mahaarvamisi, selgub kohtueelse menetluse käigus. Veel märgib prokurör, et arestimistaotluse esitamiseks ei ole seadus sätestanud menetlejale tähtaega. Menetlejal on kogu kriminaalmenetluse vältel kuni kohtuotsuse jõustumiseni õigus arestida konfiskeerimise tagamiseks vara KarS § 831 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldustel. Arestimise määruses on toodud konkreetsed asjaolud, miks on alust arvata, et M.O. nimele registreeritud sõiduauto Audi A6 oli omandatud tahtliku süüteo läbi saadud vahenditest. Kuivõrd 3. isikule M.O. tutvustati arestimismäärust, oli ta teadlik M.O. esitatud kahtlustusest. Arvestades M. Merbachi lähedast seotust M.O. ja 3. isikute M. ja E.O. ga, on alust arvata, et ka talle oli teada, millises kuriteos M.O. kahtlustatakse ning et kahtlustus on seotud tema äritegevusega (sõiduautode ostu-müügiga). Samuti oli M. Merbachile läbi E.O. teada, et arestimise objektiks on sõiduautod, mis on imporditud M.O. poolt. Seega oli mõlemal tehingupoolel alust arvata, et konfiskeerimise tagamiseks võidakse arestida ka M.O. ja M. Merbachi vahelise müügitehingu objektiks olev Audi A6. M. Merbach võõrandas väidetavalt M. O. Audi A6 ostmiseks talle kuuluva sõiduauto Škoda Superb 9700 euro eest. Raha auto müügist on laekunud M. Merbachi arvelduskontole 29.12.2011. Arvelduskontolt ei nähtu, et M. Merbach oleks võtnud talle kuuluvatelt kontodelt välja sularaha tehingu tegemiseks vajalikus ulatuses, mis annab aluse oletada, et tegelikult ei ole M. Merbach müügiobjekti eest tasunud. Audi A6 müügitehingust järgmisel päeval on M. Merbach liiklusregistri andmetel omandanud ka sõiduauto Citroen Xsara Picasso registreerimisnumbriga XXX XXX , mille turuväärtus on ca 5500 eurot. Kahe auto samaaegseks omandamiseks vajalike vahendite olemasolu M. Merbachi kontodel ei nähtu. Arvestades sõiduauto Audi A6 võõrandamise aega ja asjaolusid, on alust arvata, et võõrandamistehing tehti võimaliku konfiskeerimise vältimiseks. Prokurör leiab, et kuivõrd menetleja ei suuda tagada kontrolli, et vastutavale hoiule antud sõiduautot ei kasutataks ja sellega vara väärtust ei vähendataks, ei ole võimalik anda vara vastutavale hoiule ning tuleb rakendada

§ 142lg-s 7 sätestatud arestitud vara äravõtmist.

Lisaks kuulub liiklusregistri andmetel M. Merbachile sõiduauto Citroen Xsara Picasso registreerimisnumbriga XXX XXX . E. O. ja M. Merbach saavad oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kasutada nimetatud sõidukit. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks määruskaebuses toodud põhjendustel puudub alus.

§ 142

lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Vara arestimine on kriminaalmenetluslik sunnivahend, mille eesmärgiks on piirata omandiõigust süüteo toimepanemises kahtlustatava varale. Vastavalt KarS § 831 lg-le 1 konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib kohus erandina konfiskeerida ka lõikes 1 sätestatud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. KarS § 84 kohaselt, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kahtlustatakse M.O. KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema koos U.T. ga jättis aastatel 2008-2010 deklareerimata ja tasumata käibe- ja tulumaksu kokku vähemalt 1 302 030 eurot ning

1. aastal käibemaksu vähemalt summas 1 251 434 eurot. Kahtlustatava deklareeritud tulu on aastatel 2004-2010 olnud kokku 895 810 krooni ja tema abikaasa deklareeritud tulu 457 473 krooni. Samas kuulub kahtlustatavale mitu sõiduautot ning kinnistut ja tema arvelduskontolt nähtuvad sadu kordi suuremad sissetulekud kui on deklareeritud äritulu. Eeltoodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on alust arvata, et kahtlustatava tegelikud sissetulekud pärinevad suuresti tema pikaaegsest ebaseaduslikust tegevusest ning teenitud ebaseadusliku tulu on ta investeerinud erinevasse kinnis- ja vallasvarasse. Sealhulgas on ta omandanud sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX XXX ), mis kuulus 10.10.2011 kuni 15.12.2011 kahtlustatava pojale M.O. e. Seega on süüteoga saadud varaks KarS § 831 lg 1 mõttes rahasumma, mille M.O. on kahtlustuses märgitud ajavahemikul jätnud riigile maksudena tasumata. Kuivõrd raha on M.O. ära tarvitanud, on KarS § 84 kohaselt olemas alus konfiskeerimise asendamise kohaldamiseks. Käesoleval juhul on ringkonnaprokurör taotlenud kolmandale isikule kuuluva vara arestimist, mistõttu taotluse lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas vara on omandanud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt võõrandas M.O. sõiduauto Audi A6 M. Merbachile eesmärgiga vältida nimetatud sõiduauto konfiskeerimist. Kaebuse esitaja leiab, et M. Merbach ostis sõiduauto eesmärgiga aidata elukaaslase lähedasi olukorras, kus praktiliselt kogu O. perekonna vara oli arestitud ning kaasnesid olulised lisaväljaminekud õigusabikulude näol. Ringkonnakohus, hinnanud M. Merbachi poolt sõiduauto omandamise asjaolusid, leiab, et määruskaebuses esitatud väited on põhjendamatud. Millegagi pole tõendatud O. perekonna äkiliselt kasvanud lisaväljaminekud. Pigem annab sõiduauto omanikuvahetuse ajastus ringkonnakohtu arvates tunnistust asjaosaliste soovist vältida selle võimalikku 5 konfiskeerimist. Müügilepingu sõiduauto Audi A6 müügiks M. Merbachile sõlmis M.O. vaid päev pärast temale ja tema õele E.O. kuuluvate teiste sõidukite arestimist. Kuivõrd kõik ülejäänud nimetatud isikutele kuuluvad sõidukid olid arestitud, oli M.O. alus arvata, et ka temale kuuluv Audi A6 võetakse suure tõenäosusega aresti alla. Siinkohal ei pea ringkonnakohus asjakohaseks määruskaebuses väljendatud seisukohta, justkui pidanuks prokuratuur taotlema koheselt ka Audi A6 arestimist. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene nõuet, mis kohustaks prokuratuuri taotlema korraga kogu vajalikuks peetud vara arestimist. Seega ei ole välistatud prokuratuuri poolt ka täiendava vara arestimise taotluse esitamine. Viidates 15.12.2011 M.O. ja M. Merbachi vahel sõlmitud ostu-müügilepingule leiab määruskaebuse esitaja, et sõiduauto Audi A6 oli omandatud M. Merbachi enda vahendite arvel ja hinna eest, mis vastab vastava kategooria sõidukite turuhinnale. Määruskaebusele lisatud müügilepingust nähtuvalt ostis M. Merbach sõiduauto Audi A6 müügihinnaga 13900 eurot, millest 6500 eurot kuulus tasumisele sularahas kohe pärast lepingu allkirjastamist ning ülejäänud osa samuti sularahas hiljemalt 31.12.
2. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi ostumüügilepingu olemasolu ei tõenda, et M. Merbach oleks lepingutingimustes märgitud summa M.O. ka tasunud. Samuti ei tõenda seda asjaolu, et M. Merbach sõlmis 14.12.2011 müügilepingu Swedbank Liising AS-ga endale kuuluva sõiduauto Škoda Octavia müügiks, millest saadud tulu pidi ta väidetavalt kasutama teise osamakse tasumiseks. Sellekohased määruskaebuses esitatud väited on paljasõnalised ega ole millegagi tõendatud. M. Merbachi arvelduskontolt ei nähtu, et ta oleks võtnud kontolt välja sularaha tehingu tegemiseks vajalikus ulatuses. Samas on M. Merbach omandanud sõiduauto Citroen Xsara Picasso (reg.nr XXX XXX ), mille turuväärtus on ca 5500 eurot. Kuivõrd M. Merbachi kontodelt ei nähtu kahe auto samaaegseks omandamiseks vajalike vahendite olemasolu, annavad eeltoodud asjaolud aluse arvata, et võõrandamistehing M.O. ga sõlmiti võimaliku konfiskeerimise vältimiseks ja tegelikult sõiduauto Audi A6 eest tasumist ei toimunud. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et on põhjendatud alus arvata, et sõiduauto Audi A6, mis käesoleval ajal kuulub kolmandale isikule M. Merbachile, on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel ning kolmas isik teadis, et see võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Viimast asjaolu kinnitab M. Merbachi lähedane suhe kahtlustatava tütrega ning samuti olukord, kus kõik ülejäänud O. perekonnale kuuluvad sõidukid olid juba aresti alla võetud. Veel on määruskaebuse esitaja leidnud, et sõiduauto Audi A6 äravõtmine Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt on vastuolus

§ 142lg-tes 1 ja 9 sätestatuga ning koormab põhjendamatult ja liigselt M.

Merbachi huve.

§ 142

lg 1 teise lause kohaselt seisneb vara arestimine kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.

§ 142

lg 9 teises lauses on sätestatud, et sõiduki arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse autoregistrile. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja on ülaltoodud sätetele viidates jätnud põhjendamatult tähelepanuta

§ 142lg 7, mille kohaselt võetakse arestitud vara ära või antakse vastutavale hoiule.

Tegemist on kohtu diskretsiooniga, mille rakendamisel peab kohus lähtuma eelkõige vara arestimise eesmärgist, s.o antud juhul konfiskeerimise asendamise tagamise vajadusest. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on oluline kindlustada arestitud vara säilimine ning vältida selle väärtuse vähenemist. Seega tuleb kohtul hinnata, kas vara andmisel vastutavale hoiule on tagatud selle väärtuse säilimine. 6 Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud M. Merbachilt arestitud sõiduauto äravõtmine ning sõiduki arestimise eesmärk ei ole realiseeritav üksnes liiklusregistrisse keelumärke kandmisega. M. Merbach on taotlenud sõiduauto andmist vastutavale hoiule, kuivõrd Tartu Maakohtu 14.12.2011 määruse alusel on arestitud ja ära võetud ka tema elukaaslasele E.O. kuuluv sõiduauto. Mõlemad nimetatud isikud elavad Tartust 20 km kaugusel XXX, kus lähim bussipeatus asub 4,5 km kaugusel. Nii M. Merbach kui ka E.O. vajavad sõiduautot kodu ning töö- ja õppimiskoha vahel liiklemiseks. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kolmas isik soovib kasutada aresti all olevat sõidukit igapäevaseks liiklemiseks, ei ole liiklusregistrisse keelumärke tegemine piisav, tagamaks vara säilimist. Lisaks sõidukite väärtuse vähenemisele nende tavapärase kasutamise läbi ei ole välistatud, et arestitud sõiduauto võib sattuda liiklusõnnetusse ning muutuda väärtusetuks. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et arestitud sõiduauto Audi A6 tuleb M. Merbachilt ära võtta. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-22-07 on käesoleval juhul asjakohatu, kuivõrd sõiduauto Audi A6 ei ole arestitud tsiviilhagi tagamiseks ja seega ei ole kohaldatavad TsMS §-s 378 nimetatud hagi tagamise abinõud. Prokuröri vastusest määruskaebusele nähtub, et liiklusregistri andmetel kuulub M. Merbachile sõiduauto Citroen Xsara Picasso (reg.nr XXX XXX ). Seega saavad M. Merbach ja E. O. oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks lisaks ühistranspordile kasutada ka nimetatud sõidukit. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et vara arestimise eesmärgiks on üksnes tagada võimalikku konfiskeerimise asendamise vajadust ning vara arestimine ei tähenda tingimata selle konfiskeerimist. Küsimus, kas arestitud vara on kuriteoga saadud ja kuulub konfiskeerimisele lahendatakse alles kohtuotsuse tegemisel. Kui edasise kriminaalmenetluse käigus tehakse kohtuotsus, millega piiratakse kolmandate isikute õigusi, siis konfiskeerimise korral on kolmandate isikute õigused kaitstud

§-de 402 ja 318 lg 21 kaudu. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kolmanda isiku M. Merbachi vara arestimine konfiskeerimise asendamise tagamiseks on

§ 142lg 1 ning Kar

S § 831 lg 1 ja 2 p 2 ning § 84 alusel lubatud ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7 Mati Kartau