4-12-1842/10

Ärakiri Väärteoasi nr 4-12-1842 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 01.08.2012.a., Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1842 Väärteoasi Simo Jõe kaebus väärteoasjas nr 2590,11,006923 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 05.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,11,006923 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Kaebuse esitaja: Simo Jõe (ik: 39211065237; elukoht: xxxx) Esindaja: vandeadvokaat Indrek Sirk (e-posti aadress: indrek@sirk.ee) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 05.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,11,006923 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. 1 Rahuldada Simo Jõe taotlus menetluskulude summas 525 eurot hüvitamiseks. Mõista riigi eelarvest Simo Jõe kasuks 525 eurot menetluskulude katteks. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. saata Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud: 15.03.2012 koostas avariipolitseinik Argo Vahula Simo Jõe suhtes väärteoprotokolli nr AB

1. Väärteoprotokolli kohaselt Simo Jõe, juhtides 14.11.2012 kella 02.30 paiku LääneVirumaal Vihula vallas Mere ja Viru tn ristmikul mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul enda sõidukogemusi, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, mille tagajärjel teele jooksnud metsloomadele otsasõidu vältimiseks kaotas juhitavuse ja sõitis paremale vastu posti, tekitades sellega varalise kahju V K ja Vihula Vallavalitsusele. Juht ei teatanud juhtunust politseid, kuna teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus Simo Jõe LS §-ides 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 sätestatut ning väärtegu kvalifitseeriti LS §-ide 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi. Politsei- ja piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 05.04.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,11,006923 karistati Simo Jõed liiklusseaduse 223 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses ja 236 lg 1 alusel rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 14.11.2011 02.30 paiku Mere ja Viru tn ristmikul Võsu alevikus Vihula vallas Lääne-Virumaal mootorsõidukit, kuid ei arvestanud sõidukiiruse valikul enda sõidukogemusi, tee- ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, mille tagajärjel teele jooksnud metsloomadele otsasõidu vältimiseks kaotas juhitavuse ja sõitis paremale vastu posti, tekitades sellega varalise kahju V K ja Vihula Vallavalitsusele. Juht ei teatanud juhtunust politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. 27.04.2012 esitas Simo Jõe esindaja advokaat Indrek Sirk kaebuse väärteoasjas nr 2590,11,
2. Kaebuse kohaselt vaidlustab Simo Jõe otsuse ning palub väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt loobub Simo Jõe oma varasematest ütlustest täielikult. Formaalselt ei ole menetlusaluse isiku ülekuulamist toimunudki – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil puudub ülekuulamist teostanud ametniku allkiri. Menetleja poolt menetlusdokumendi allkirjastamata jätmine tähendab seda, et menetlustoimingu protokolliga ei ole menetleja tegelikkuses tutvunud ning õiguste ja kohustuste selgitamine on olnud vaid formaalne, mitte tegelik. Kaebuse kohaselt puuduvad käesolevas väärteoasja tõendid, mis kinnitaksid, et Simo Jõe oleks 14.11.2011 või 14.11.2012 juhtinud mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ja põhjustanud sellega liiklusõnnetuse. Ühtegi tunnistajat ei ole, teostatud ei ole ka väidetavalt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vaatlust, mis lubaks sündmuskohta ja sõidukit seostada. 2 Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik talle etteheidetava väärteo toime 14.11.
3. Asjas tehtud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise ajaks 14.11.
4. Väärteoprotokolli parandatud ei ole ning menetlusalust isikut ei ole mitte mingisugusel viisil informeeritud sellest, et tema väärteoasja arutatakse teistsuguse väärteokirjelduse järgi. Menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokolli järgi oli üheselt arusaadav, et selline tegu ei saa olla karistatav, kuna teo toimepanemise aeg ei ole veel saabunud. Seetõttu ei hakanud menetlusalune isik üldse esitama muid argumente oma kaitseks. Karistuse määramine teo eest, mille kohta ei ole koostatud väärteoprotokolli, on ebaseaduslik. Vaatamata olulistele väärteomenetlusõiguse rikkumistele osundati kaebuses sellele, et liiklusseaduse § 223 lg 1 koosseis väärteoprotokollis ja asjas tehtud otsuses esitatud teokirjelduse järgi puudub. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Väärteoprotokollist ei nähtu, milline etteaimatav takistus oli teel. Teele jooksnud metsloom ei saa olla etteaimatav takistus. Sündmus olevat toimunud kell 02.30 öösel, seega pimeda ajal, kus tumedat teele jooksnud metslooma on võimalik näha alles siis, kui loom on jõudnud teele. Eeltoodust tulenevalt ei saa menetlusalusele isikule ette heita LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumist. Väärteoprotokollis esitatud teokirjelduse kohaselt oli politseile teatamine kohustuslik. Väärteoprotokollis viidatud LS § 169 lg 5 sätestab mitu politseile teatamise alust, kuid teokirjeldusest ei ole võimalik tuvastada, milline neist alternatiivsetest alustest rakendub käesolevas väärteoasjas. Jättes viitamata konkreetsele õigusnormile, on kohtuväline menetleja olulisel määral rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kaebemenetluses on kohtu roll kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse õiguspärasust, mitte parandada kohtuvälises menetluses tehtud vigu. Väärteomenetluses ei ole võimalik saata ka asja uueks aruteluks, seetõttu arvestades eeltoodut ei ole võimalik kohtul ka asuda sisustama kohtuvälise menetleja otsust põhjenduste ja viidetega väidetavatele rikutud õigusnormidele. Menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja poolt 30.05.2012 esitatud vastuskirjas palutakse rahuldada Simo Jõe kaebus 05.04.2012 vanemväärteomenetleja Arnas Jõe tehtud otsusele, kuna oluliselt on rikutud menetlusnorme. Avariipolitseinik Argo Vahula koostas 15.03.2012 Simo Jõele väärteoprotokolli AB 1292975, millele kirjutas ekslikult kuupäevaks 14.11.2012 (õige on aga 2011). Väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditel aastaarvuga küll eksitud ei ole aga kuna väärteoprotokoll on süüdistuskokkuvõte siis tuleb aluseks võtta süüdistusaktis ehk väärteoprotokollis olevat kuupäeva, mis on 14.11.
5. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist tuleb tõendusteavet täiendada või muuta siis tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS § -s sätestatud korras teatavaks. Antud juhul ei ole väärteoprotokolli parandatud ning menetlusalust isikut ei ole mitte mingisugusel viisil informeeritud sellest, et tema väärteo asja arutatakse teistsuguse väärteokirjelduse järgi (otsusel kuupäevaks 2011). VTMS § 87 sätestab väärteoasja arutamise piirid – väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on tegemist kohtuvälise menetleja poolt olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega ning otsus väärteoasjas 2590,11,006923 tuleb lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le
6. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. 3 Kohtuotsuse põhjendused: Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kuivõrd nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas kaebusele avaldanud, et menetlusaluse isiku Simo Jõe kaebus tuleb rahuldada, kuna menetlusnorme on oluliselt rikutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 05.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,11,006923 tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Simo Jõe teos väärteo tunnuste puudumisega. Simo Jõe kaitsja on kohtule esitanud advokaadibüroo Sirk & Saareväli arve, mille kohaselt tasus Simo Jõe õigusteenuse osutamise, s.o materjalidega tutvumine, kaebuse koostamine ja KVM vastusega tutvumine ning taotluse koostamine, eest kokku 525 eurot. Kohus leiab, kuna antud juhul on menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõpetatud väärteotunnuste puudumise tõttu, tuleb menetluskulu hüvitada riigil. Seega tuleb menetluskulu summas 525 eurot Simo Jõe kasuks riigilt välja mõista. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134 ja §
7. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
8. augustil
9. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 4