4-12-2237/8

Ärakiri Väärteoasi nr 4-12-2237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 01.08..2012, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-12-2237 Väärteoasi Roman Jagodin 2230,12,010213 Vaidlustatav lahend Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokari 07.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2230,12,010213 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Roman Jagodin (ik: 37505112238; elukoht: xxxx; e-post: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Menetluse liik Kirjalik menetlus kaebus väärteoasjas nr RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokari 07.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2230,12,010213 Roman Jagodini suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel. Mõista Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel Roman Roman Jagodini karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot. Rahatrahv summas 480 eurot tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates augustist 2012.a. kuni maini 2013.a. (kaasa arvatud) selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 48 eurot. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. 1 Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. ASJAOLUD. Politseija Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Liiklusbüroo Liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Birgit Niin koostas 06.04.2012 Roman Jagodinile väärteoprotokolli 20120406227901 selle kohta, et Roman Jagodin 06.04.2012 kell 4.33 Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinn-Narva maantee 76 kilomeetril suunaga Narva poolt juhtis mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,3 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 mg/L, +/-0,05 mg/L. Sellega rikkus R. Jagodin LS § 69 lg 5 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on asjas tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokari 07.05.2012 otsusega väärteoasjas nr 2230,12,010213 määrati R. Jagodinile karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot. Otsuse kohaselt on menetlusalune isik esitanud vastulause, milles tunnistab süüd, kahetseb ja palub juhtimisõiguse äravõtmist mitte rakendada, kuna see tähendaks isikule töö- ja sissetuleku kaotust, mis halvendaks mitte üksnes tema enda olukorda, vaid mõjutaks ka tema laste heaolu. Menetleja seisukoht oli, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud õigusrikkumine on üks kõige raskemaid tegusid ning et selline käitumine on tahtlik, mitte ettevaatamatus. Isik, kes tarbib alkoholi, peab ise kõik selleks tegema, et selline olukord ei juhtuks. Isik oleks pidanud enne rooli istumist mõtlema sellele, et sellisele teole võib järgneda juhtimisõiguse äravõtmine. Otsuse vastuvõtmisel arvestatakse kõikide asjaoludega, sh kergendavate asjaoludega ning määratakse sel korral karistuseks rahatrahv. 22.05.2012 saabus Viru Maakohtule Roman Jagodini kaebus 07.05.2012 Ida Prefektuuri otsusele väärteoasjas nr 2230,12,

1. Kaebuse esitaja palub tühistada Ida Prefektuuri otsus mõistetud karistuse osas ning palub teha VTMS § 132 lg 2 alusel uus otsus vähendades karistuse määra. Kaebuse kohaselt määrati kaebuse esitajale karistuseks rahatrahv 180 trahviühikut, s.o summas 720 eurot. LS § 224 lg 2 näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, seega otsusega määratud karistuse määr ületab keskmist määra. Kuna rikkumine on esmakordne, juhiload on kaebuse esitajal alates
2. aastast ja käesoleval hetkel kaebuse esitajal kehtivaid karistusi ei ole, võiks karistus olla alla karistuse keskmist määra. Kaebuse kohaselt on karistamise aluseks süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata 2 eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Kaebuse esitajale ei ole piisavalt pika aja vältel väärteokorras karistusi määratud, kehtivad õigusrikkumised puuduvad ning selline rikkumine on esmakordne ja ta on sellest juba õppust võtnud. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Toimepandu eest karistusena mõistetud rahatrahv mõjutab mitte üksnes kaebuse esitaja enda olukorda, vaid ka tema pere heaolu. Kohtuväline menetleja nõustus kohtule esitatud vastuskirjas asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja märkis väärteootsuse määramise aluseks olnud asjaolude kohta järgmist. Karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses kümneid ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas lubatud alkoholi piirmäära ületavate juhtide näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega. Menetlusalusel isikul puudusid kehtivad karistused ja ta tunnistas süüd. Raskendamata menetlusaluse isiku ja tema lähedaste olukorda, ei kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on natukene üle keskmise maksimummäärast. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud õigusrikkumine on üks kõige raskematest tegudest ning selline käitumine on tahtlik, menetlusalune isik teadlikult, olles tarvitanud alkoholi, asus mootorsõidukit juhtima. Enne väljasõitu ei teinud menetlusalune isik midagi veendumaks, kas alkohol on juba organismist väljunud. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebuses esitatud seisukohad ei ole piisavad vähendamaks väärteo toimepanemise eest määratud karistust. Väärteootsuse koostamisel rahuldati menetlusaluse isiku taotlus, jättes kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmist ning samas anti võimalus tasuda määratud rahatrahv 10 kuu jooksul. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 3 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Antud juhul on väärteo toimepanemine Roman Jagodini poolt tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, vastulause, HM tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tunnistaja Kati Luht ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik ei vaidle teo toimepanemisele ega rikkumise kvalifikatsioonile vastu. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalide ja kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatuga on tõendatud, et Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning et selle väärteo pani toime menetlusalune isik Roman Jagodin. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule Roman Jagodinile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o. 720 eurot, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja otsuses on leitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et isikul puuduvad kehtivad karistused, ta tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Karistust raskendavad asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt puuduvad. Kohus leiab, et Roman Jagodini karistust kergendavateks asjaoludeks on kehtivate karistuste puudumine, süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus märgib, et oma süüd on menetlusalune isik tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauses on ta samuti oma süüd tunnistanud ning tehtut kahetsenud. Roman Jagodin on kaebuses avaldanud, et tal puuduvad kehtivad karistused ja kinnitab, et on rikkumisest õppust võtnud. Roman Jagodin palub arvestada sellega, et tal on kaks alaealist last ning karistusena määratud rahatrahv mõjutab ka nende heaolu. Menetlusalune isik palub talle määratud trahvisummat vähendada, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik Roman Jagodin on aru saanud enda rikkumise tõsidusest, on tunnistanud oma süüd, kahetseb toimepandut, isikul ei ole kehtivaid karistusi ning tal on kaks alaealist last, siis on võimalik vähendada menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi määra. Kohus leiab, et olukorras, kus esinevad karistust kergendavad asjaolud, on menetlusalusele isikule üle keskmise määra määratud rahatrahv liiga range. Kohus peab rikkumise raskusega proportsionaalseks ja isiku süüle vastavaks rahatrahvi, mis vastab 120 trahviühikule. Kohus leiab, et oluline on arvestada ka asjaoluga, et LS § 224 lg 2 koosseis hõlmab juhtumit, mil alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,25 kuni 0,74 milligrammi. Antud juhul on menetlusaluse isiku puhul olnud mõõtetulemuseks 0,35 mg/L +/-0,05 mg/L. Seega on rikkumine lähedane kõnealuses lõikes sätestatud rikkumise vahemiku miinimumile. Sellest tulenevalt ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumise raskusega. 4 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse talituse juhi Alvar Ottokari 07.05.2012 otsuse väärteoasjas nr 2230,12,010213 Roman Jagodini suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel ning mõistab Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel Roman Jagodinile karistuseks rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 eurot. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale esitatud vastuväites palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuväline menetleja on oma otsuses määranud rahatrahvi ositi tasumisele 10 kuu jooksul. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab, Roman Jagodinil tasuda rahatrahv 480 eurot ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates augustist 2012.a. kuni maini 2013.a. (kaasa arvatud) selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 48 eurot. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
3. augustil
4. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 5