1-08-7743/179

1-08-7743 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7743 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maaris Pihu kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Maaris Pihu kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõisteti Maaris Pihu süüdi KarS § 184 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat 19 päeva. Karistuse kandmise aja algus 17.11.2010 ja lõpp 06.12.
5. Viru Maakohtu 29.11.2011 määrusega jäeti Maaris Pihu Tartu Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta M. Pihu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus leidis, et M. Pihu ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik. M. Pihu on varem karistatud varavastase kuriteo (kelmuse) ja dokumendi võltsimise eest. Käesoleval ajal kannab M. Pihu karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (kelmuse) ja I astme narkokuriteo (narkootilise aine suures koguses omandamise) eest. Seega on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, varavastastele kuritegudele on lisandunud I astme narkokuritegu. Karistusregistri andmetel tuli Tartu Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud karistust mitmel korral edasi lükata M. Pihu tervisliku seisundi tõttu. Samas pani M. Pihu selle aja jooksul toime uusi väärtegusid. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole M. Pihu puhul täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus leidis, et arvestades M. Pihu poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ja tema käitumist kriminaalhoolduse ajal, ei ole M. Pihu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega õigustatud. M. Pihu pani katseajal toime uue raske kuriteo. Seega ei osuta kriminaalhooldus M. Pihule piisavalt mõju ning eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli M. Pihul perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu M. Pihu kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning M. Pihu vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole maakohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtunud eesmärgist mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. M. Pihu on eeskujulik kinnipeetav, kes kannab karistust avavanglas, kus M. Pihul on võimalus käia väljaspool vanglat tööl ja poes. Samuti on M. Pihu saanud juba mitu korda käia kodus Tartus. Avavangla tingimustes on M. Pihu alates 05.10.2011 XXXX OÜ-s T T G. Maakohus on pidanud OÜ T T G ekslikult M. Pihu varasemaks töökohaks. Kaitsja leiab, et eelnimetatud asjaolud näitavad, et M. Pihu on usaldatav ja ta on valmis ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja leiab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ei saa üle tähtsustada katseajal toime pandud uut tegu, sest kõige suurem karistus oli M. Pihule juba see, et katseajal toimepandud teo tagajärjel pöörati varasem karistus täitmisele. M. Pihu on enne vangistust rikkunud liikluseeskirju vaid vähesel määral, sh. kinnitamata turvavööga sõidu eest. M. Pihu ei ole sõitnud alkoholijoobes, nagu maakohus on ekslikult oma lahendis järeldanud. See võis aga saada maakohtu jaoks otsustavaks, kui ta jättis M. Pihu vabastamata. Viru vangla peab M. Pihu puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 17%, ja avavanglasse paigutamine näitab juba iseenesest, et tema suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ehkki M. Pihu on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks elektroonilise valve kohaldamisega vabanemiseks vajaliku karistusaja, võib kohus siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. M. Pihu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab ta karistust I astme rahvatervisevastase süüteo ja varavastase kuriteo (kelmuse) eest mitmes episoodis. Mitmed episoodid kelmuses pani ta toime Tartu Maakohtu 15.11.2006 otsusega mõistetud katseajal. Seega ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistus täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. M. Pihu kriminaalhooldust kontrollinud ametniku arvamuse järgi puudus M. Pihul arusaam vastutusest, normide ning seaduste täitmise tähtsusest. Kriminaalhoolduse ajal määrati M. Pihule korduvalt karistusi liiklusalaste rikkumiste eest. Vangla iseloomustuse järgi näeb M. Pihu enda eksimusi väheolulistena ja leiab oma käitumisele õigustusi. Varasema kriminaalhoolduse ajal oli M. Pihu rahaliste nõuete täitmine problemaatiline, samuti olid tasumata väärteokorras mõistetud rahatrahvid alates 2009.a. Ehkki M. Pihu mõisteti Tartu Maakohtu 05.06.2009 otsusega süüdi ja karistati kokkuleppemenetluses, asus ta vanglakaristust kandma alles 17.11.
6. M. Pihu taotles korduvalt erinevatel põhjustel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, muuhulgas ka pere majandusliku olukorra kindlustamiseks, arvestades M. Pihu elukaaslase vähenenud sissetulekut, samas on M. Pihul tasumata kohtuotsusega väljamõistetud tsiviilhagi summas 1917 eurot ning vangla iseloomustuse järgi on M. Pihul tasumata hagisid kokku 11 393,21 eurot. Ehkki M. Pihu soovib ennetähtaegse vabanemise korras asuda tööle isale kuuluvasse firmasse OÜ F K ning toimiku materjalide järgi töötas ta seal ka enne vangistust, ei takistanud see tal toime panna kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus leiab, et M. Pihu positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks on temal sotsiaalse lähivõrgustiku ja elektroonilise valve tingimustele vastava kindla elukoha ja töökoha olemasolu, kuid ringkonnakohus osundab, et maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud (varasem karistatus, kuriteo toimepanemine katseajal, käitumine varasemal katseajal), millest tulenevalt maakohus ei pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Seoses sellega tuleb märkida, et oluline ei ole üksnes see, kas rohkem on vabastamist toetavaid või selle vastu rääkivaid näitajaid, vaid neid iseloomustuse punkte tuleb hinnata ka sisuliselt. Antud juhul on kohus leidnud, et eelnimetatud asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et kantud karistus ei ole piisav, et mõjutada M. Pihu uusi kuritegusid mitte toime panema. Lisaks on maakohus leidnud, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu, riivaks süüdimõistetu praegune vabastamine ühiskonna õiglustunnet. -3- Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole käesoleval ajal ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus