1-10-16709/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-10-16709 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. novembri 2011 otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Nikita Zavjalov, isikukood kohtulikult karistatud 5 korda 38606262234, XXX, varem
3. Jätta Nikita Zavjalovi apellatsioon osas, millega vaidlustatakse maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas, kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Resolutsioon
4. Taotlus menetluskulude vähendamiseks rahuldada osaliselt. Tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti Nikita Zavjalovilt kohtumenetluses osutatud õigusabi katteks välja 191.75 eurot. 2.1 Teha selles osas uus otsus ja mõista Nikita Zavjalovilt talle kohtumenetluses osutatud õigusabi katteks välja 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti.
5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
6. Viru Maakohtu
7. novembri 2011 otsusega tunnistati N. Zavjalov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o kestuseni 2 aastat vangistust. Edasiselt moodustati KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määras kohus 2 aastat vangistust. Menetluskuluna mõisteti süüdistatavalt välja 695.05 eurot sundraha, 7.89 eurot toimikust koopia tegemise eest, 115.04 eurot eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja 191.75 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati veel A. Dmitrijeva, kelle osas apellatsioonimenetlust aga ei toimu. N. Zavjalov tunnistati süüdi grupiviisilises suure koguse narkootilise aine amfetamiin käitlemises, täpsemalt selle valdamises, edasiandmises ja vahendamises ajavahemikul detsember 2007 kuni suvi
9. Maakohtu otsuse peale esitas N. Zavjalov apellatsiooni, taotledes selles järgmist. 2.1 Apellant leiab, et talle mõistetud karistus on liiga karm. Ta tunnistas täielikult kuriteo toimepanemist, enam ta sellist süütegu toime ei pane, mistõttu tuleks talle mõistetud karistust kergendada. 2.2 Samuti jääb talle ebaselgeks menetluskuludega seonduv. N. Zavjalov leiab, et otsuses on selles osas tehtud ilmselge viga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on mõistetud karistuse vaidlustamise osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-5507). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt RKKKo 3-1-1-120-09).
11. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite, s.o mõistetud karistuse, muutmiseks. Nimelt näeb KarS § 184 lg 2 p 1, milles N. Zavjalov on süüdi tunnistatud, karistusena ette üksnes vangistuse ning seda vahemikus 3 kuni 15 aastat. Käesoleval juhul ongi süüdistatavale mõistetud karistus sanktsiooni minimaalses määras ning puuduvad seaduslikud võimalused selle täiendavaks vähendamiseks. Teisisõnu – kohus on juba võtnud maksimaalselt arvesse karistust kergendavaid asjaolusid ning mõistnud N. Zavjalovile karistuseks kergeima karistuse, mida seadus võimaldab. 2 Täiendav karistuse vähendamine on võimalik vaid KarS §-s 61 sätestatud juhtudel, s.o erandlike asjaolude esinemisel, millele apellatsioonis aga ei viidata ning mida ringkonnakohus ei tuvastanud ka apellatsiooni väliselt.
12. Eelnevast järeldub, et maakohtu otsus N. Zavjalovile mõistetud karistuse osas on täielikult seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad igasugused võimalused selle täiendavaks vähendamiseks, nagu seda taotleb apellant. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et apellatsioon tuleb selles osas jätta kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
13. Teisena on N. Zavjalov apellatsioonis vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulusid. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
14. peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluses. Edasiselt käsitlebki ringkonnakohus apellatsiooni seda osa määruskaebusena maakohtu otsuse menetluskulusid käsitleva osa peale.
15. Kriminaalkolleegium leiab, et selles osas väärib taotlus osaliselt tähelepanu ning tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise. Maakohtu otsusega on N. Zavjalovilt mõistetud menetluskuluna välja sundraha ja tasu kriminaaltoimikust koopia tegemise eest (tlk 161), milles kriminaalkolleegium minetusi ei näe. Õigustatult on süüdistatavalt mõistetud välja ka kohtueelses menetluses osutatud õigusabiteenuse eest 115.04 eurot. Sellekohane taotlus on süüdistatava kaitsja poolt esitatud tlk 166 summas 1500 krooni ja tlk 168 summas 300 krooni, mis teebki lõpliku summana kokku 115.04 eurot. 7.1 Küll leiab ringkonnakohus, et põhjendamatult on N. Zavjalovilt mõistetud kohtumenetluses osutatud õigusabi katteks välja 191.75 eurot. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on süüdistatava kaitsja advokaat G. Tšelnokova esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi suuruse ja selle hüvitamise kindlaksmääramiseks kohtumenetluses ja selle taotluse kohaselt on kaitsja osutanud süüdistatavale kohtumenetluses õigusabi summas 57.52 eurot (koos käibemaksuga, vt tlk 204). Muid taotlusi, mis käsitleks kaitsja poolt kohtumenetluses süüdistatavale osutatud õigusabi, kriminaaltoimikus ei sisaldu. Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning N. Zavjalovilt tuleb kaitsja poolt kohtus osutatud õigusabi katteks välja mõista summa 57.52 eurot. Selles osas tuleb taotlus seega rahuldada.
16. Kokkuvõtlikult leiab kriminaalkolleegium seega, et maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni osas, millega vaidlustatakse maakohtu otsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas, kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 390 lg-st 1,2,3 lähtudes rahuldab kriminaalkolleegium taotluse osas, millega vaidlustatakse maakohtu poolt süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulusid ning teeb selles osas ise uue otsuse. Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3