1-10-17210/15

1-10-17210 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-17210 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. veebruari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Rait Raabi (Raap) määruskaebus Viru Maakohtu
3. veebruari 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2012 määrus muutmata ja süüdistatava Rait Raabi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 07.01.2011 otsusega mõisteti Rait Raap süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning KarS § 74 lg 5, § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega karistati 2 aasta ja 29 päeva vangistusega. Karistusaja algus 17.08.2010 ja lõpp 15.09.
5. Viru Maakohtu 13.02.2012 määrusega jäeti Rait Raap Harju Maakohtu 07.01.2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole R. Raabi ennetähtaegse vabastamise taotlus põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalidest nähtub, et R. Raap on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkokuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et kinnipeetavale on määratud 25 karistust väärteokorras. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kinnipeetava näol ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavale vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust, käesoleval ajal kehtib neist üks. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus pidas positiivseks kindla elukoha, töökoha ja perekonna olemasolu, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht ja perekonna toetus oli kinnipeetaval olemas ka süüdimõistmise ajal; veel enam, elukoht, kuhu ta ka peale vabanemist soovib elama asuda, oli kinnipeetava kuriteo toimepanemise kohaks, kus ta valmistas ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Seega ei takistanud need asjaolud kinnipeetavat kuritegusid toime panemast. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabaduses olid kinnipeetaval probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. R. Raap kinnitas ka maakohtu istungil, et ta ei ole vangistuse ajal oma sõltuvusprobleemidega tegelenud. Kuna kinnipeetava karistuse tähtaeg saabub 7 kuu pärast, on tal selleks veel võimalus. Aktiivne tegelemine sõltuvusprobleemidega võimaldab vabanemise korral vältida võimalikku tagasilangust. Maakohus leidis, et arvestades ülaltoodut ei ole põhjendatud vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Raap esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on karistusaja lõpuni jäänud 7 kuud. R. Raap leiab, et karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta on motiveeritud edaspidi elama seadusekuulekalt. Ta kannab vanglakaristust esimest korda ning tema ennetähtaegset vabastamist toetab ka Viru vangla. Distsiplinaarkaristus määrati talle tööst keeldumise pärast, kuid ta tegi seda tervislikel põhjustel. R. Raabil on diagnoositud XXXX, mis mõjutab tema igapäevast elu ning tal olid suured XXXX. Põhjendamatu on maakohtu etteheide selles, et R. Raap ei ole läbinud sõltuvusteemalist programmi. R. Raabi Individuaalses täitmiskavas oli ette nähtud sotsiaalprogrammi XXXX läbimine
6. a teises pooles, kuid vangla ei ole siiani võimaldanud R. Raabil selles programmis osaleda. R. Raap on seisukohal, et sellise programmi läbimine on võimalik ka kriminaalhoolduse ajal. R. Raabil on vabanemise korral elu- ja töökoht ning toetav perekond. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vabadusekaotuslik karistus -2- kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Nagu eespool märgitud, peab KarS § 76 lg 3 kohaselt kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku, mistõttu tuleb arvestada seda, et R. Raap on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R. Raap kannab karistust raske narkokuriteo toimepanemise eest katseajal. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et süüdimõistetu vabastamine arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust ja ühiskonnaohtlikkust oleks antud hetkel ennatlik. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et R. Raabi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör. Vangla iseloomustuse järgi on R. Raabi poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Ringkonnakohus möönab, et alkoholi- ja narkosõltuvust käsitlevates programmides mitteosalemine ei ole põhjustatud R. Raabi käitumisest, mistõttu ei saa programmides mitteosalemist R. Raabile ette heita. Ringkonnakohus leiab, et R. Raap ei ole isikuks, kelle puhul oleks alus arvata, et ta suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid. R. Raap mõisteti süüdi Harju Maakohtu 30.08.2006 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi ja karistati tingimisi karistusega katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 03.05.2010 otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti R. Raap süüdi KarS § 121 ja KarS § 424 järgi ja karistati 4 kuu ja 29 päeva vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, kuid KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani R. Raap toime juba 2008.a detsembris. Seega jätkas R. Raap vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist juba ca 4 kuud peale katseaja lõppemist. Harju Maakohtu 03.05.2010 otsusega mõistetud tingimisi karistuse kandmise ajal, ca 5 kuud peale süüdimõistmist, pani R. Raap toime uue kuriteo, valmistades oma elukohas suure koguse psühhotroopset ainet. Seega ei ole suutnud varasemad kriminaalhooldused avaldada R. Raabile positiivset mõju, ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist nii vahetult peale kriminaalhooldust kui ka kriminaalhoolduse ajal ning seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et ei ole põhjendatud vabastada R. Raap tingimisi enne tähtaega ning allutada ta kriminaalhooldusele. Ringkonnakohus leiab, et R. Raabile kokkuleppemenetluses mõistetud karistus tuleb tal täielikult ära kanda. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole käesoleval ajal ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -3- Mati Kartau