← Eesti

1-11-10789/17

1-11-10789 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-10789 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola Oleg Obširnovi süüdistuses KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Oleg Obširnovi kaitsja Natalja Lausmaa Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Elle-Mai Velling Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus apellatsioon rahuldamata. Oleg Obširnovi suhtes muutmata ja Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsusega üldmenetluses tunnistati O. Obširnov süüdi KarS 2681 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.
  10. O. Obširnov tunnistati KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi süüdi isikute grupis prostitutsioonile kaasaaitamises. Tema tegevus seisnes selles, et ta kuni
  11. detsembrini
  12. a, kaasa arvatud
  13. ja
  14. novembril
  15. a, töötades autojuhina klientide raha eest intiimteenuseid osutavas firmas xxxxxxxxxxxxx asuvas G. P, Z. K G. R poolt üüritud korteris, vedas prostituute, sealhulgas T. R klientide juurde dispetšerite öeldud aadressidele, võttis vastu tasulise seksteenuse eest makstava tasu klientidelt ja prostituutidelt klientide poolt neile makstava tasu osutatava seksteenuse eest, saades oma tegevuse eest hüvitist rahast, mida maksid kliendid prostituutide poolt nendele osutatud intiimteenuste eest, seega vahendas prostitutsiooni.
  16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja O. Obširnovi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Prostitutsiooni vahendamise all Kars § 2681 tähenduses mõeldakse tegevust, mis seisneb prostituudi ja potentsiaalse kliendi kokkuviimises seksuaalsuhte loomise eesmärgil, mida varem ei olnud. See seisneb prostituudile kliendi leidmises või spetsiaalse olukorra loomises seksuaalsuhte loomise eesmärgil. Ei saa kuidagi väita, et O. Obširnov oleks tegutsenud otseselt seksuaalsuhte loomise või selleks soodsa olukorra loomise eesmärgil. Vastupidiselt süüdistuses väidetule ei töötanud O. Obširnov intiimteenuseid osutavas firmas. Ta osutas selles firmas töötavatele isikutele transporditeenust oma vahetute tööülesannete täitmise käigus. Ta ei osalenud selle firma klientidelt raha kasseerimises ega ka raha hilisemas jaotamises. Intiimteenuseid osutav firma töötas pikema aja vältel ning nagu kinnitas tunnistaja T. R, kasutas ta ka teiste taksojuhtide teenuseid. O. Obširnovi telefon oli talle antud teiste sarnaste numbritega koos. Jälitusprotokolli tekstist nähtub, et G. P ja T. R on pahased O. Obširnovi hilinemise pärast ning O. Obšsirnov selgitab, et oli tegevuses teiste tellimuste täitmisega, mille tõttu ei jõudnud õigel ajal kohale. Seda tõendab lause: “ma teenin tunni ajaga 300-400 krooni, kas nad ei või siis mind natuke oodata, mina ju ootan neid“. Ainuüksi asjaolu, et O. Obširnov oli või pidi olema teadlik, millega tema poolt transporditavad isikud tegelevad, ei ole piisav selleks, et tema tegevuses tuvastada prostitutsioonile kaasaaitamise koosseis. KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele tegevusele füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Seega kaitsja arvates peab olema tuvastatud mitte kaudne, vaid otsene tahtlus. Otsene tahtlus prostitutsioonile kaasaaitamises peab olema väljendatud otseses prostitutsiooni vahendamises või selleks tingimuste loomisele suunatud tegevuses. O. Obširnov ei olnud selleks isikuks, kes oleks omanud eesmärki luua sellist olukorda, kus intiimteenuseid osutatakse, mida varem ei olnud. O. Obširnovi poolt transporditeenuse osutamine osal päevadest, mil intiimteenust osutati, ei kujutanud endast sellist tegu, ilma milleta tagajärge, so intiimteenuste osutamist, saabunud ei oleks. Intiimteenuseid osutati nii enne kui ka pärast neid päevi, kusjuures ilmselt kasutati teiste taksojuhtide teenuseid. Selle eest üksnes O. Obširnovi vastutusele võtmine prostitutsiooni vahendajana läheb vastuollu isikute seaduse ees võrdse kohtlemise printsiibiga. Seaduse ees võrdse kohtlemise printsiibi alusel kõiki taksojuhte koheldes tuleks alustada kriminaalasja praktiliselt kõigi taksojuhtide suhtes, kes on vähemalt kord viinud prostituuti kliendi juurde või klienti prostituudi juurde. Kaitsja on veendunud, et mitte ükski taksojuhina töötav isik ei saa väita, et ta seda teinud ei ole. Teona conditio sine qua non põhimõtte alusel võinuks tõlgendada O. Obširnovi poolt transporditeenuse osutamist prostitutsiooni vahendamiseks üksnes sel juhul, kui tal peale selle teenuse osutamise muid elatusallikaid üldse ei oleks olnudki ning tema ainuke teenistus oleks seisnenudki prostituutide sõidutamises. Nii see aga ei olnud, ammugi ei töötanud ta intiimteenuseid osutavas firmas autojuhina, nagu väidab süüdistus. Seega leiab kaitsja, et kuriteo objektiivne külg O. Obširnovi tegevuses pole tõendatud, samuti pole tõendatud tema otsene tahtlus luua spetsiaalne olukord intiimteenuste osutamiseks.
  17. Apellatsioonile esitatud vastuväidetes taotleb prokurör jätta maakohtu otsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 2

(4)Kohtuistungil on nii O. Obširnovi kui tunnistajate ütlustega tõendatud, et ta osutas transportteenust isikutele, kes osutavad tasu eest intiimteenuseid. Tasu nimetatud naisterahvaste transportimise eest G. P või Z. K poolt nimetatud aadressile oli fikseeritud ning taksomeeter töötas vaid taksoteenuse osutamise kontrollimisel võivate probleemide vältimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja kaitsja apellatsiooni väidetega ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.1 Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsuses nr 3-11-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  4. oktoobri
  5. a otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, O. Obširnovi süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS § 2681 lg 2 p-s
  6. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on O. Obširnovi süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja poolt esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. 5.2 Vastuseks apellatsioonis tõstatatud väidetele märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu poolt kujundatud praktika kohaselt tuleb prostitutsiooni vahendamise ehk kupeldamise all mõelda igasugust tegevust, mille käigus üritatakse kokku viia prostituut ja klient, seega konkreetse seksuaalsuhte vahendamine prostituudi ja tema partneri vahel. Vahendamine seisneb üldjuhul kliendile prostituudi või prostituudile kliendi leidmises, kuid võib seisneda ka poolte kohtumist võimaldava olukorra loomises, näiteks autojuhi poolt prostituutide sõidutamises kliendi juurde, prostituutide kontrollimises, klientidelt raha vastuvõtmises neile prostituutide poolt osutatud teenuste eest jms. Kuna tegemist on formaalse koosseisuga, siis pole oluline, kas taotletud eesmärk ka saavutati. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-7-08 väljendatud seisukohaga märgib kohtukolleegium, et prostitutsioonile kaasaaitamine KarS § 2681 tähenduses ei ole teise isiku teole kaasaaitamine karistusseadustiku üldosa ehk KarS § 22 lg 3 tähenduses. Prostitutsioonile kaasaaitamise näol on tegemist iseseisva süüteoga, millest on omakorda võimalik osa võtta või toime panna selle katse. Seega ei ole siin piiratud aktsessoorsuse teooria kohaldatav, kuna prostitutsioonile kaasaaitamise toime pannud isik vastutab täideviijana ning tema teo karistatavus tuleneb vahetult karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisust, mitte KarS § 22 lg-st
  7. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. aprilli
  9. a otsus nr 3-1-1-20-
  10. Seega on kaitsja apellatsiooni viide prostitutsioonile kaasaaitamise sisustamisel KarS § 22 lg-le 3 ekslik, sest O. Obširnovile täideviijana inkrimineeritud prostitutsioonile kaasaaitamise karistatavus 3
(4)tuleneb vahetult KarS § 2681 lg 2 p-st
  1. Sellest tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et prostitutsioonile saab kaasa aidata vaid otsese tahtlusega. Tunnistades käesoleval juhul mõtet, et naisterahvad, kellele ta osutas taksoteenust, võivad olla prostituudid, on O. Obširnov kohtukolleegiumi hinnangul tunnistanud ka kaudse tahtluse olemasolu. Kaudse tahtluse olemasolu vastu O. Obširnovi tegevuses ei vaidle ka kaitsja oma apellatsioonis. Lisaks sellele leiab kohtukolleegium, et kuriteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas taksojuht osutab veoteenust ainult prostituutidele või töötab ta lisaks sellele mõnes taksofirmas ametlikult. Kohtukolleegium märgib, et kuna käesoleva kriminaalasja raames on prostitutsioonile kaasaaitamise süüdistus esitatud ja süüdi tunnistatud vaid O. Obširnov, siis ei oma temale omistatud kuriteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni seisukohast tähtsust kaitsja apellatsioonis tõstatatud väide, et valdav osa taksojuhte võib enda teadmata prostituutidele taksoteenuseid osutada.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsuse O. Obširnovi suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.