, § 122, § 136 lg 1, § 263 p 1 ja 4, § 188 lg 2 p 1, 2, § 184 lg 2 p 2, § 4181 lg 1, § 418 lg 1 järgi; Lembit Semjonovi (Semjonov) süüdistuses
lg 2 p 1, § 184 lg 2 p 2, § 418 lg 1, § 120, § 200 lg 2 p 7, 8, järgi; Tarmo Veepalu süüdistuses
, § 200 lg 2 p 7, 8 järgi; Anatoli Zubovi (Zubov) süüdistuses
järgi; Ardi Aleksandrovi (Aleksandrov) süüdistuses
detsembri 2011 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Riivo Nugise kaitsja adv Paul Järve Prokurör Küllike Kask Riivo Nugis, isikukood 37504280337, elukoht xxxxxxx, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 22.09.1993 Lääne Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 139 lg 2 p 1,2,3-§ 15 lg 2 järgi 2 aastane vabadusekaotus tingimisi 3 aastase katseajaga ja rahatrahv 1000 krooni; 2) 03.12.1996 Harju Maakohus KrK § 185 lg 2, § 139 lg 2 p 2, § 186, § 166 lg 1 -§ 17 lg 5 järgi rahatrahv 3000 krooni; 3) 21.02.2001 Pärnu Maakohus KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,41, § 1411 lg 2 p 2 järgi 7 aasta ja 6 kuuline vabadusekaotus; Kriminaalasi Süüdistatav 1 Kaitsja 4) 14.02.2008 Harju Maakohus
lg 1 - § 25 lg 2 järgi rahaline karistus 15000 krooni, vahi all alates 08.03.2011 Adv Paul Järve RESOLUTSIOON
järgi ja karistati vangistusega 6 kuud;
p 1, 4 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud;
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud;
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ning
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
Karistusaja alguseks loeti 08.03.2011. Süüdistuses
Nugis õigeks. R. Nugiselt mõisteti riigituludesse välja sundraha 695,05 eurot, kriminaaltoimiku materjalist kaitsjale koopiate tegemise kulud 43,83 eurot, tulirelvaekspertiisi maksumus 62,63 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 183,75 eurot. R. Nugiselt ja L. Semjonovilt mõisteti solidaarselt välja narkootilise aine ekspertiisi maksumus 15,41 eurot ja tulirelvaekspertiisi maksumus 62,63 eurot. A. L kasuks mõisteti R. Nugiselt ja A. Aleksandrovilt solidaarselt välja 391,78 eurot. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti süüdi veel L. Semjonov, T. Veerpalu, A. Zubov ja A. Aleksandrov, kuid nende osas apellatsioonimenetlust ei toimu. 2. R. Nugisele oli
järgi esitatud süüdistus selle, et tema 08.02.2009 kella 15.00 paiku sisenes A S elukohta xxxxxxxxx eramusse ning käitudes sotsiaalselt ebaadekvaatselt ja ohustades kannatanu tervist, lõi A. S ühel korral rusikaga näkku (suu piirkonda), mille tulemusel purunes huul ja toimus
p 1, 4 järgi süüdistati teda selles, et tema 2009 veebruaris eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, peksis xxxxxxxxxxxx J P, käitudes sotsiaalselt ebaadekvaatselt ja ohustades kannatanu tervist, lõi J. P harjavarrega kolm korda pähe, mille tulemusena harjavars purunes. Peksmisega tekitas ta kannatanule paremale poole kukla piirkonda suure lahtise haava ja J. P kaotas peksmise tõttu teadvuse, 2 samuti selles, et tema, 08.02.2009 ajavahemikul kella 00.45 kuni 01.25-ni xxxxxx klubis „Relax” koos A. Aleksandroviga avaliku korra rikkumise eesmärgil ja vägivallaga, ohustades kannatanu A L tervist ning häirides avalikku kindlustunnet, lõi klubis töötavat A. Lt ühel korral õllekannuga näkku, mille tulemusena tekitas kannatanule tervisekahjustuse: ülahuulele 4 cm pikkuse haava, vasema kulmu haava, alahuule põrutuse ja esihamba murru ning põhjustas kannatanule löömisega füüsilist valu. Seejärel võttis A. Aleksandrov baariletil oleva kassaaparaadi ja viskas A. L suunas, mistõttu kassaaparaat purunes ning lõhkusid koos klubi sisustust;
lg 2 p 1, 2 järgi süüdistati teda selles, et olles 14.02.2008 süüdi mõistetud ja karistatud
lg 2 - § 392 lg 1 järgi narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise eest Eesti Vabariigi territooriumile, olles seega
S ja J. P, pani toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil, mis seisnes selles, et alates 2008 kevadest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast organiseeris Pärnumaal Koonga vallas Rabavere külas Külaotsa kinnistul ning sellega piirnevatel maadel kanepikasvatust – muretses kanepiseemneid, käskis J. P ja L. S kasvatada seemnetest pottides istutuskõlblikud kanepitaimed ja lasi ettekasvatatud kanepitaimed L. S ja J. P istutada ettenäidatud alale ning käskis neid hooldada, mis tagaks kanepitaimede arengu kuni valmimiseni. Seejärel toimetas ülesvõetud kanepitaimed eeluurimisel tuvastamata kohta. 13.08.2009 Pärnumaal Koonga vallas Rabavere külas Külaotsa talus teostatud läbiotsimise käigus andis L. Semjonov välja Külaotsa talu elumajast ca 90 meetrit eemal kasvava ühe kanepitaime ja lisaks leiti ning võeti kaasa Külaotsa talust ca 200 meetrit eemal kasvav teine kanepitaim, mille kohta L. S avaldas, et tema koos J. P kasvatasid ja hooldasid R. Nugise käsul ebaseaduslikult kanepit. 13.08.2009 ütluste olustikuga seostamise käigus J. P osavõtul leiti veel 2 kanepitaime. Ekspertiisiakti nr AN-816-09/3281 kohaselt 2 rohelist taime massiga 38,35 gr on kanepitaimed, mille THC (tetrahüdrokannabinooli) sisaldus on üle 0,2 % ( 0,24% ), 2 rohelist taime massiga kokku 16,87 gr on kanepitaimed, mille THC sisaldus on üle 0,2 % (0,80%). Narkootiline aine kanep kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusele nr. 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Oma tegevusega rikkus R. Nugis „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse” § 3 lg 2 sätteid, mille kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud;
lg 1 järgi süüdistati teda selles, et tema käitles, s.o omas ja hoidis 2009 algusest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast ebaseaduslikult oma maamajas Pärnumaal Koonga vallas Rabavere külas Külaotsa talus laskekõlbulikku sileraudset ühelasulist sulepeakujulist püstolit, mis on valmistatud mittetööstuslikult ja kuulub tsiviilkäibes keelatud tulirelvade hulka. Vastavalt Relvaseaduse (RT I, 2001, 65, 377) § 20 lg 1 p 1 on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju. Oma tegevusega rikkus R. Nugis Relvaseaduse § 20 lg 1 p 1 ja § 3 lg 1 p 1, 2 sätteid ning
lg 1 järgi süüdistati teda selles, et tema käitles, s.o omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult laskekõlbliku üheraudse sileraudse jahipüssi Remington Magnum mudel 870 Wingmaster kaliibriga 12, mille raamil olev number on muudetud loetamatuks ning mida hoidis ja kasutas alates 2009 algusest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast Pärnumaal Koonga vallas Rabavere külas Külaotsa talus ebaseaduslikult, s.t omamata selleks soetamis- või relvaluba, rikkudes Relvaseaduse (RT I, 2001, 65, 377) § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba ja lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse 3 relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. R. Nugise nõudmisel peitis ja hooldas jahipüssi talus sulasena töötav L. Semjonov kuni 11.07.2009, mil ütluste olustikuga seostamise käigus eelnimetatud jahipüssi politseile välja andis. 3. Maakohus leidis, et R. Nugise süüdistus
P ütlustel, milliseid teised tõendid ei kinnita. Tunnistajate H. L, M. K, I. E ja A. E ütlustest nähtub, et nad viibisid antud perioodil talus, kuid ei näinud kedagi korstna külge aheldatuna ega ka kannatanu piinasid sellega seoses. Hoonel puudusid aknad ja uksed, mida asendas üksnes kile. Kuna oli novembrikuu, siis ilma kütteta ruumis pikaajaline aheldamine ja ellujäämine, oli kohtu hinnangul võimatu. Süüdistuses
Nugisele süükspandav tegu ei ole koosseisupärane ja R. Nugis ei ole süüdi. Kohtulikult uuritud tõendid kinnitavad, kust aine leiti ja mis ainega on tegemist, kuid ei kinnita aine kuuluvust ühele ega teisele isikule. Tunnistaja H. L kinnitas, et kinnistu osteti 2007 kolmandate isikute käest. Samas süüdistuses loobus prokurör kohtuvaidluses ka süüdistusest L. Semjonovi vastu. Süüdistuses
Nugise süü tõendatud kannatanu J. P ja tunnistaja T. K haakuvate ütlustega, samuti kannatanu A. S (surnud), tunnistaja A. S ütlustega, mille kohaselt lõi R. Nugis A. S parema rusikaga suu piirkonda. Tunnistaja M. K ütlusi pidas kohus eluliselt mitteusutavaks ja antuks R. Nugise huvides. Süüdistuses
Nugise süü tõendatud kannatanu A. L ütlustega, kes tundis kallaletungijates ära nii R. Nugise kui A. Aleksandrovi kui ka tunnistajate R. K ja J. P ütlustega. Süüdistuses
Nugise süü tõendatud L. Semjonovi ütlustega ja ütluste olustikuga seostamise protokolliga, mille kohaselt on L. Semjonov ette näidanud kohad, kus ta nägi kasvamas kanepitaimi, millised olid istutanud J. P ja R. Nugis. Süüdistuses
lg 1 ja
Nugise süü tõendatud kannatanu J. P ütlustega, tunnistaja K. S ütlustega, ekspertiisiaktiga ja ütluste olustikuga seostamise protokolliga. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava R. Nugise kaitsja adv P. Järve, kes palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus R. Nugise süüdimõistmise
, § 263 p 1 ja 4, § 188 lg 2 p 1, 2, § 418 1 lg 1, § 418 lg 1 järgi, karistamise, karistusaja alguse, sundraha, tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmise osas tühistada kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse, materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning teha uus otsus, millega mõista R. Nugis õigeks. Apellandi põhiargumendid on järgmised: 4.1. Süüdistuses
Nugis eitanud igasugust kanepi kasvatamise organiseerimist ja kinnitanud, et avastas ühel korral Külaotsa talu lähedal neli kanepitaime, millised hävitas põletamise teel ja selle juures viibisid ka tunnistajad. Et Pärnu Maakohtu 21.11.2011 otsusega mõisteti J. P süüdi kokkuleppemenetluses
lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, mis loeti kaetuks temale 26.05.2011 liitkaristusena (süüdistusasi
P võimalus süüstada nii R. Nugist kui L. S ilma, et tema ise millegagi riskiks. R. Nugis ja L. Semjonov olid aga juba ette süüdi mõistetud, saamata enda kaitseks midagi öelda. Apellandi hinnangul toimus materjalide eraldamine kriminaalasjast vana kriminaalmenetlusseaduse alusel, kokkuleppemenetlus aga juba uue
-i redaktsiooni järgi. Sellist käitumist tuleb hinnata kui R. Nugise ja L. Semjonovi kaitseõiguse rikkumist. Kuigi J. P oli samas asjas väidetavalt kannatanu, tekitati tema süüdimõistmise võimaldamisega kokkuleppemenetluses vastuoluline rõõnamist soodustav olukord. Olemasolevad tõendid ei kinnita R. Nugise süüd kuriteo toimepanemises grupis J. P ja L.S. Kohus on apellandi arvates ekslikult kord hinnanud L. S ütlusi, kord jätnud need kõrvale. Kuivõrd kohtus L. S teatas, et tema keeldus J. P poolt talle pealepressitud ülesandest kanepitaimi hooldada ja 4 ei puutunud neid üldse ega kinnitanud R. Nugise osalust selles, siis on tegemist risti vastupidiste ütlustega. R. Nugise ütlusi, et 2008 kevadel nägi ta emale kuuluvatel maadel nelja kanepitaime, millised tunnistajate juuresolekul hävitas ja et need taimed võis kasvatada J. P, ei ole millegagi ümber lükatud. Kohtu viide asitõendi vaatlusprotokollile ei anna apellandi arvates mingit konkreetset ainest süüdlase kohta. Kanepiseemnete karbilt ei ole leitud DNA-d ega sõrmejälgi, mis viitaks R. Nugise osalusele kanepi kasvatamisel. 4.2. Süüdistuses
lg 1 ja
Nugis end süüdi ei tunnistanud. Tema selgituse kohaselt ei ole ta enda käes hoidnud ega kasutanud, ei tsiviilkäibes keelatud omatehtud pastapliitsile sarnanevat tulirelva ega ka jahipüssi, kes relvad talus töötanud inimestest sinna tõi ja kasutas, tema ei tea, kuid selleks võis olla J. P. Kohtuotsuses on käsitletud mitmeid süüdistusepisoode (relvade käitlemine, röövimine) läbisegi, mistõttu kohtu põhjendused selles osas on sumbuursed ja mitteammendava sisuga. J. Püttsepa ütlused, et R. Nugisel oli talus mitmeid relvi, et ta nägi neid R. Nugise käes ning et ja joobnuna tulistas R. Nugis ruumis tema suunas, on paljasõnalised väited. Tõendite hindamine sulepeakujulise relva kuulumisest R. Nugisele on jäetud poolikuks. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas sai nn sulepeakujuline püstol tunnistaja A kätte. See on aga oluline, sest sellest tõendist järelduks, et R. Nugisel polnud nimetatud relvaga mingit pistmist. Ilmselgelt on prokurör jätnud selle kuriteoepisoodi mitte ainult kohtus vaid ka süüdistusaktis poolikult avatuks, sest vastasel korral polnuks tal võimalik R. Nugist süüstada ning ükski kohtu järeldustest ei kinnita relvade kuulumist R. Nugisele. Et J. P tundis ühe või teise relva ära, ei tõenda apellandi arvates nende kuulumist R. Nugisele enam, kui J. P. Menetleja ei ole kohtueelse uurimise käigus isegi proovinud tuvastada, kellele need relvad võisid kuuluda, nendelt ei ole proovitudki leida R. Nugise DNA-d või sõrmejälgi. 4.3. Süüdistuses
Nugis end süüdi tunnistanud. Apellant leiab, et kohtu järeldus, mille kohaselt on R. Nugise seletus ümber lükatud teiste tõenditega, ei ole õige. Kannatanu J. P avaldas nii kohtus, kui ka kohtueelses menetluses, et R. Nugis, saanud teada, et kannatanu käis politseile ütlusi andmas, peksis teda harjavarrega pähe, nii et pea oli lõhki, ta kaotas teadvuse ja tundis valu. Tunnistaja T. Kausi ütlused kinnitavad, et temal kui politseiametnikul oli vaja kannatanut üle kuulata ja selleks sõitis ta Koonga valda Rabavere külla, nägi J. P kinniseotud pead, mille kohta viimane avaldas, et R. Nugis peksis teda harjavarrega, kuid keeldus tookord avaldust esitamast, kartes R. Nugist. Samas kinnitas kannatanu kohtus, et sai kaevu puhastamisel kiviga löögi pähe ja oli uimane. Puuduvad igasugused tõendid sellest, et esinedes T. K sidemes peaga, ei esitanud J. P talle järjekordset valeversiooni. Puutuvalt A. S löömisesse on R. Nugis kinnitanud, et kannatanu lööjaks oli M K. Kohus asus seisukohale, et M. Ki tunnistus on eluliselt mitteusutav, et vana mees tuli noormehele vastu ootamatult kardina tagant ja jooksis tema rusika otsa. Apellant leiab, et M. Kl puudus igasugune põhjus ja vajadus võtta kellegi süüd enda peale. Kohtu viide kannatanu vanusele ei ole reaalne põhjendus, miks kannatanu A. S ei tundnud R. Nugises ära enda lööjat. 4.4. Kogutud tõendid ei võimalda R. Nugist süüdi tunnistada ka
Kohtus tundis kannatanu A. L ära üksnes A. Aleksandrovi, tuleb tugineda tema poolt varem antud ütlustele ja äratundmiseks esitamise materjalidele. R. Nugist ei tundnud kohtus ära ega tuvastanud teda väidetava kannatanu A. L lööjana ka teised tunnistajad. Tunnistajad J. P, J. L ega R. K ei viidanud sellele, et R. Nugis oleks kannatanut õllekannuga löönud. 4.
P ütlustele ja kohus leidis, et need teiste tõendite puudumisel R. Nugise süüd ei kinnita, ei tähenda see kohtukolleegiumi arvates seda, et kannatanu J. P ütlused tuleb tervikuna ebausaldusväärseteks lugeda. Kohtukolleegium kordab, et maakohus on kõiki asjaolusid vaaginud ja hinnanud, kohtu järeldused on põhjendatud. Kohtu poolt kontrollitud tõenditest kogumis tuleneb üheselt, et kohus on R. Nugise
, § 263 p 1, 4, § 188 lg 2 p 1, 2, § 4181 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi põhjendatult süüdi tunnistanud. Ühtegi uut argumenti, mida maakohus poleks arvestanud, apellatsioonis ei esitata. Seetõttu ei pea kohtukolleegium tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1, maakohtu otsuse põhiosa asjaolude täies mahus kordamist vajalikuks. 9. Seonduvalt R. Nugisele esitatud süüdistusega
Pa ja A. S peksmises on kohus õigustatult leidnud, et kannatanu J. Pa ütlused peksmise kohta riimuvad tunnistaja T. Kausi ütlustega, kellele kannatanu avaldas, et teda peksis harjavarrega R. Nugis. Kannatanu vigastused on fikseeritud fotodel ning nagu kohus leidis, ei ole eluliselt usutav, et kannatanu sai sellise vigastuse 2009 veebruaris kaevu puhastamise käigus. Kahtlemata ei puhasta keegi kaevu veebruarikuus, kui väljas on miinuskraadid ja vesi, kui see ei ole kaevus külmunud, on samuti miinuskraadides, vaid selleks valitakse sobivam aastaaeg, mis on igati loogiline. Kohtukolleegium selle kohtu seisukohaga nõustub ja see on kooskõlas ka kohtupraktikaga, mille kohaselt tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tõendatud on, et A. L löömine õllekruusiga näkku leidis klubis Relax aset samal päeval, kui R. Nugis peksis A. Si. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu on kohtueelses menetluses osutanud fotode järgi äratundmisel R. Nugisele kui isikule, kes lõi teda õllekannuga näkku. Asjaolu, et kohtus ei tundnud kannatanu ega tunnistajad J. P, J. L ega R. K ära R. Nugist kui kannatanu lööjat, ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistajate R. K ja J. P ütlustest kohtus nähtub, et just R. 7 Nugis ja A. Aleksandrov panid toime avaliku korra raske rikkumise ja see oli neile ja kõigile teistele kaastöötajatel traumeeriv. Veel nähtub kannatanu ja tunnistajate ütlustest üheselt, et seltskond, kelle hulgas oli ka R. Nugis, käitus klubis provotseerivalt ega allunud A. L märkustele ebaviisaka käitumise kohta. Selline R. Nugise käitumine on kohtukolleegiumi arvates haakuv otsuse eelnevas punktis märgitud nn modus operandi põhimõttega ja iseloomustab R. Nugise käitumise eripära. 11. Erinevalt apellandist leiab kohtukolleegium, et kriminaalasja materjalide eraldamine J. P suhtes on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei saa isik olla samas kriminaalasjas nii kannatanu kui süüdistatav. Samas nähtub vaidlustatud otsusest, et R. Nugise süü tõendamisel
P suhtes kokkuleppemenetluses 21.11.2011 tehtud otsusele, vaid hinnanud kohtuistungil kõiki esitatud tõendeid kogumis, sh nende elulist usutavust, mis on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-3-10 p-s 13 märgituga. Kohtu seisukohaga, et eluliselt on mitteusutav, et asotsiaalsete eluviisidega, alkoholilembesed töömehed, kellele maksti palka söögi näol, said kanepiseemneid osta, veel vähem R. Nugise talumaadel kanepitaimi kasvatada, kohtukolleegium nõustub. Kohtukolleegiumi arvates puudub alus seada kahtluse alla kannatanu J. P kohtus antud üksikasjalikke ütlusi selles, et tallu tõi kanepiseemned R. Nugis, kes õpetas talle ja L. S nende kasvatamist ja maha istutamist. J. P sellekohased ütlused haakuvad ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, mille kohaselt J. P näitas ette kohad, kuhu R. Nugise juhendamisel taimi istutas ja hiljem koos L. Semjonoviga neid kastis, väetas ja hooldas. Tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et R. Nugise emale kuuluvas Külaotsa talus käis kogu elu R. Nugise diktaadi järgi ning R. Nugis oli ainuke, keda on eelnevalt (14.02.2008) ebaseaduslikult kanepi Eestisse toomise eest karistatud. Süüdistatava ütlused selles, et talus võis omal initsiatiivil kanepit kasvatada J. P, on kohtukolleegiumi arvates paljasõnalised, kuna eelnevalt nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kõiki töid Külaotsa talus juhtis ja korraldas R. Nugis, kellele ei saanuks jääda märkamata seal töötavate tööliste n-n võimalik omaalgatuslik tegevus. Kuigi kohus luges ebausaldusväärseteks ja tõenditena mitte kasutatavateks L. S ütlused, on L. S ütluste olustikuga seostamisel ette näidanud kohad, kus ta nägi kasvamas kanepitaimi, millised olid istutanud J. P ja R. Nugis ning milliseid nad koos J. P hooldasid, samuti näitas ta ette talus aidas tühjad karbid, kus kasvatas ette kanepitaimi. Kohtukolleegium nõustub apellandiga osaliselt selles, et viitamine asitõendi vaatlusprotokollile ei anna konkreetset ainest süüdlase kohta ning et kanepiseemnete karbilt ei ole leitud DNA-d ega sõrmejälgi, mis viitaks R. Nugise osalusele kanepi kasvatamisel, kuid samas on teiste kohtuistungil hinnatud tõenditega kogumis leidnud tõendamist, et R. Nugis grupis koos J. P ja L. S kasvatasid süüdistuses märgitud ajal ja kohas ebaseaduslikult kanepit narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Valitseva kohtupraktika kohaselt on ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik teovalitsemise teooria mõttes oma olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud. Seega vastutab üks isik ka teise poole faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Eeltoodust tuleneb, et isegi juhul, kui R. Nugis ise vahetult kanepiseemneid mulda ei külvanud ja ka taimi ise maha ei istutanud, vastutab ta J. Püttsepa ja L. Semjonovi poolt tehtu eest samamoodi nagu oleks seda ise teinud. 12. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi etteheitega selles, et süüdistuses
lg 1 ja
lg 1 järgi ei ole menetleja kohtueelse uurimise käigus püüdnudki tuvastada, kellele need relvad võisid kuuluda ega määranud ekspertiise relvadelt R. Nugise DNA või sõrmejälgede leidmiseks. KrMS § 60 lg 2 sätestab, et tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Maakohus on tõendite analüüsi tulemusena õigustatult lugenud ebausaldusväärseteks R. Nugise ja L. Semjonovi ütlused, samas lugenud relvade kuuluvuse R. Nugisele tõendatuks J. P ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kohtukolleegium sellega nõustub. 8 Kriminaalmenetluses on ekspertiisi määramine nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega on ekspertiis nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. Olukorras, kus relvi on käideldud mitme isiku poolt, ei ole võimalik ka ekspertiisiga tuvastada relvade kuuluvust konkreetsele isikule ega tuvastada, kellele kuulub, kui üldse leitav, DNA või enamus sõrmejälgedest. Apellandi ja süüdistatava väide, et relvad võisid kuuluda mitte R. Nugisele vaid J. P, kes need ära tundis, ei ole eluliselt usutav, sest 2009 aasta juulis, kui relvad politsei poolt ära võeti, oli J. P Külaotsa talust lahkunud. Tõendeid relvade kuulumisest J. P esitatud ei ole. J. P ütlustes, et R. Nugisel oli talus mitmeid relvi, mida ta R. Nugise käes nägi ja millest R. Nugis joobnuna tema suunas tulistas, ei ole alust kohtukolleegiumil kahelda. J. P ütlused haakuvad äratundmiseks esitamise protokollis antud ütlustega, et pastakakujulist relva nägi ta R. Nugise käes ja teadis et see on „tsoonis“ tehtud, samuti on ta osundanud majas sees seintes olevatele krohvitud ja lahti aukudele, millised vigastused tekkisid siis kui R. Nugis relvast toas tulistas. 13. Kohtukolleegium nõustub apellandiga aga osaliselt selles, et kohus on ebaõigesti arvestanud R. Nugise karistuse kandmise algusaega. Kohtukolleegium leiab, et karistuse kandmise aja algust tuleb korrigeerida, seda aga mitte apellandi poolt esitatud tähtajaga. Apellandi seisukohaga, et R. Nugise kinnipidamist tuleb lugeda alates 18.11.2009, kohtukolleegium ei nõustu. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium alljärgnevaga: R. Nugis oli kinni peetud ja vahistatud Saksa Liitvabariigis mitte Euroopa Vahistamismääruse (EAW), vaid seoses narkokuriteo toimepanemisega. Nordholmi alamaastme kohus mõistis R. Nugise süüdi ja karistas teda vangistusega 3 aastat 8 kuud (kohtuotsuse tõlge II kd lk 143-147). Osnabrücki Maakohtu 24.01.2011 otsusega mõisteti R. Nugis süüdistuses narkootiliste ainete ebaseadusliku sisseveoga mitte väikeses koguses õigeks ja talle hüvitati esialgne kinnipidamine 14.07.2009 ja eeluurimisvangistus alates 15.07.2009 kuni 24.01.2011 (kohtuotsuse tõlge II kd lk 148-149). Õigeksmõistva kohtuotsuse puhul tulnuks R. Nugis 24.01.2011 vahi alt vabastada. Et R. Nugise suhtes oli 13.11.2009 välja antud EAW tema vahi alla võtmiseks ja väljaandmiseks (II kd lk 123129) ning selle alusel toimetati R. Nugis EAW alusel Saksamaalt Eestisse 8.03.2011 (II kd tl 130), tuleb temale vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda mitte 8.03.2011, vaid 24.01.2011, millest alates saaks lugeda R. Nugise eelvangistuses viibimist.
lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. 14.
Kohtukolleegium on seisukohal, et R. Nugisele karistust mõistes on maakohus lähtunud
§-s 56 sätestatust ning on oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Maakohus ei ole toimepandud kuriteole karistusõiguslikku hinnangut andes jätnud kehtiva kohtupraktika kohaselt samaaegselt arvestamata ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06). Apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb R. Nugist karistada reaalse vangistusega ja nimelt sellises määras. Kohus on R. Nugisele karistuse mõistmisel mh arvestanud tema varasemat karistatust ja asjaolu, et teda süüdistatakse reas kuritegudes, millest üks on esimese astme kuritegu. Tõendatud on, et narkokuritegu pandi toime tema initsiatiivil ja osavõtul, tema ebaseadusliku tulirelvaga pandi teiste isikute poolt toime raske kuritegu ning teda iseloomustab jõhkrus ja teiste inimeste huvide eiramine. Arvestades R. Nugise süüd ja isikut iseloomustavaid andmeid, on 9 maakohtu poolt mõistetud vangistus, mille kestus jääb raskeima sanktsiooni keskmise määra lähedusse, põhjendatud. Mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Et R. Nugis ei ole kohtumenetluses A. L nõuet kulutustele hammaste raviks vaidlustanud ja kannatanu on ravi maksumuse tõendamiseks kohtule kirjalikud tõendid esitanud, on R. Nugiselt ja A. Aleksandrovilt solidaarselt 391,78 euro väljamõistmine kannatanu kasuks seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt vastutavad ühiselt kahju tekitanud võlgnikud solidaarselt. 15. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2011 otsuse osaliselt R. Nugisele mõistetud karistuse kandmise aja alguse osas, muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja apellatsiooni rahuldab osaliselt. Urmas Reinola Pavel Gontšarov Ivi Kesküla 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.