1-10-9669/15

1-10-9669 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9669 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Jaasi (Jaas) kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Vladimir Jaasi kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 38,40 eurot sealhulgas käibemaks 6,40 eurot advokaat Anne Vissaku poolt Vladimir Jaasile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vladimir Jaasilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, kokku 38,40 eurot riigituludesse. Vladimir Jaasil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Vladimir Jaas 110-9669 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 07.12.2005 otsusega mõisteti Vladimir Jaas süüdi KarS § 331 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 17.11.2004 otsusega KarS §-de 120, 121, 141 lg 2 p 1, 6 alusel kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja algus 07.12.2005 ja lõpp 25.09.
6. Tartu Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti Vladimir Jaas Harju Maakohtu 07.12.2005 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole V. Jaasi vabastamine põhjendatud. V. Jaasi ennetähtaegne vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet ning ärakantud karistus ei vastaks toimepandud kuritegude raskusele. Käesoleval ajal saab V. Jaas vangla meditsiiniosakonnas XXXX ravi. Kuigi ka vabaduses on võimalik XXXX ravi jätkata, ei ole kindel, et V. Jaas seda teeb. V. Jaasi allumatus vangla eeskirjadele, mida tõendavad arvukad distsipliinirikkumised, viitab sellele, et ta võib ka mitte alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Maakohus möönis, et V. Jaasi põhjendused, et ta paneb vanglas toime distsiplinaarsüütegusid selleks, et pääseda kaaskinnipeetavate alandustest, võivad olla õiged, kuid selline käitumisviis näitab, et V. Jaas ei oska teha õigeid valikuid. Ahistamist kaaskinnipeetavate poolt oleks kindlasti võimalik vanglas vältida ka muul viisil, kui selleks kartserisse paigutamist esile kutsudes. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et V. Jaas on toime pannud kuriteod nii varasema kriminaalhoolduse ajal kui ka vangistuses viibides. Maakohus leidis, et V. Jaasi isik, kuritegude toimepanemise asjaolud, varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning tagajärjed, mida võib kaasa tuua tema ennetähtaegne vabastamine, ei võimalda V. Jaasi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Jaasi kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V. Jaasi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei pööranud maakohus piisavalt tähelepanu V. Jaasi positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. V. Jaasil on vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanemate juures Tartus. Kinnipeetava vanemad on seadusekuulekad ja ei toeta kriminaalset mõtteviisi ning on V. Jaasile kindlasti heaks eeskujuks. V. Jaasil on vabanemisfondis olemas raha esialgseks toimetulemiseks vabaduses. Peale venna ei kuulu sotsiaalvõrgustikku kriminaalkorras karistatud isikuid. Vangistuse jooksul on V. Jaas töötanud korduvalt XXXX. Lisaks on ta läbinud
7. a programmi XXXX esimese osa ning osalenud programmis XXXX. Samuti oleks ta valmis vabanemisel jätkama teraapiat psühholoogi juures, et leida abi oma XXXX, mis aga vangistuse jätkudes võivad süveneda. Ennetähtaegselt vabanedes annaks elektrooniline järelvalve hea ülevaate V. Jaasi tegemistest ning kriminaalhooldus oleks heaks võimaluseks isiku paranemise jälgimiseks, kohandades isikule sotsiaalprogramme ja psühholoogide külastusi. V. Jaasi kaitsja on seisukohal, et tuleb arvestada V Jaasi põhjendusi distsiplinaarsüütegude toimepanemise kohta ning neid tuleks ka ennetähtaegse vabastamise arutamisel arvesse võtta. -2- Tegemist on sotsiaalselt vähevõimeka inimesega, kellelt ei ole võimalik nõuda vangistuses tekkinud keeruliste situatsioonide adekvaatset lahendamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vabadusekaotuslik karistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et maakohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu V. Jaasi positiivselt iseloomustatavatele asjaoludele. Kaitsja peab V. Jaasi positiivselt iseloomustatavateks asjaoludeks elukoha olemasolu ja vanemate toetust ning seda, et V. Jaas on vangistuses töötanud abitöölisena ja osalenud mõningates sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus võttis V. Jaasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvesse ka kaitsja nimetatud asjaolusid, kuid KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. V. Jaasi on neli korda kriminaalkorras karistatud ning nendest kolmel korral on teda karistatud seksuaalse enesemääramise vastase süüteo eest alaealise suhtes. Seega ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, vaid tema puhul on tegemist juba väljakujunenud äärmiselt ühiskonnaohtliku käitumismustriga. Samuti tuleb arvesse võtta, et V. Jaasi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka Tartu Vangla ning kinnipeetava iseloomustuse järgi peab Tartu Vangla lähema 5 aasta jooksul V. Jaasi süüdimõistmise tõenäosuseks seksuaal- ja vägivalla kuritegudes 41% - 62%. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et V. Jaasil praktiliselt puudub töökogemus vabaduses ning arvestades tema haridustaset ning asjaolu, et vabanemisel tal töökoht puudub, on tema võimalused käesolevas majandusolukorras tööjõuturul konkureerimiseks väga väikesed. Tulenevalt ülaltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalhooldus, isegi koos elektroonilise valvega, ei ole V. Jaasi puhul piisavaks meetmeks, et ära hoida tema poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemise ohtu. Arvestades toimepandud kuritegude iseloomu, riivaks V. Jaasi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Asja materjalidest selgub, et käesoleval ajal on V. Jaasil Tartu Vanglas pooleli XXXX ravi, ta käib vanglas regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. Ringkonnakohus leiab, et range järelevalve tingimustes, s.o vanglas, on V. Jaasi ravimine siiski eeldatavalt palju tulemuslikum kui vabaduses, kus ta võib jätta arsti vastuvõtule minemata. Kuna V. Jaasi puhul on tegemist isikuga, kellel on diagnoositud XXXX, on ringkonnakohtul arvates ravi katkestamine käesoleval ajal põhjendamatu. Samuti ei saa vaidlustatud kohtumääruse tühistamise aluseks olla määruskaebuse esitaja väide, et V. Jaasil tuleb selleks, et ennast teiste vangide eest kaitsta, panna vanglas toime distsiplinaarrikkumisi. -3- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus