KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7537 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelik

§ 113

ja § 184 lg 1 järgi ja Aleksei Pojarkovi (Pojarkov) süüdistuses

§ 113järgi.

Harju Maakohtu

1. novembri 2011 otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Ainar Koik, süüdistatav Deniss Rogaten Prokurör Ainar Koik Kriminaalasi Deniss Rogaten, isikukood 38504140251, elukoht: xxxxxx, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, tõkend vahistamine; Süüdistatavad Aleksei Pojarkov, isikukood 38405100291, elukoht: xxxxxxxx, kodakondsus puudub, põhiharidusega, emakeel vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, tõkend vahistamine Kaitsjad Adv Dmitri Školjar, adv Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. novembri 2011 otsus osaliselt, s.o Aleksei Pojarkovi süüditunnistamise ja karistamise

§ 121ja § 307 lg 1 järgi, sundraha väljamõistmise, süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise osas. Teha uus otsus, millega: 1

§ 113järgi ja karistada teda 7 aastase vangistusega.

Lugeda Aleksei Pojarkovi karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 31.01.2011-28.11.2011, s.o 9 kuud 29 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat 2 kuud 1 päev. Karistuse kandmist lugeda Aleksei Pojarkovi karistuse kandmisele asumisest. 1.

1. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Pojarkovilt riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 695,05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja 5 senti) . 1.
2. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud (s.h ekspertiisi- ja õigusabikulud) riigi kanda. 1.
3. VÕS § 1043 alusel välja mõista Deniss Rogatenilt ja Aleksei Pojarkovilt solidaarselt Niina M kasuks 355,72 eurot (kolmsada viiskümmend viis eurot ja 72 senti).
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. Jätta riigi kanda Deniss Rogatenile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale makstud tasu katteks 460,80 eurot (nelisada kuuskümmend eurot ja 80 senti).
6. Jätta riigi kanda Aleksei Pojarkovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale makstud tasu katteks 460,80 eurot (nelisada kuuskümmend eurot ja 80 senti).
7. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt, Deniss Rogateni apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
8. aprillil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. novembri 2011 otsusega tunnistati D. Rogaten süüdi

§ 113

järgi ja karistati vangistusega 10 aastat; süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus alates 31.01.2011 karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 31.01.2011. D. Rogatenilt mõisteti menetluskuludena välja riigituludesse sundraha 695,05 eurot, ekspertiisitasud summas 7007,22 eurot ja kaitsjatasu 500 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti menetluskulud ülejäänud osas riigi kanda. N. M kasuks mõisteti D. Rogatenilt VÕS § 1043 alusel välja 355,72 eurot. A. Pojarkov tunnistati süüdi

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 4 kuud; süüdi

§ 307

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud 28 päeva.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus alates 31.01.2011 karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 31.01.2011. A. Pojarkov vabastada vahi alt kohtusaalis seoses karistuse ärakandmisega. Süüdistuses

§ 113järgi mõistis kohus A.

Pojarkovi õigeks. A. Pojarkovilt mõisteti menetluskuludena välja riigituludesse sundraha 417,03 eurot, ekspertiisitasud summas 6079,97 eurot ja kaitsjatasu 200 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti menetluskulud ülejäänud osas riigi kanda. 2. D. Rogateni süüdistati

§ 184

lg 1 järgi selles, et tema eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ebaseaduslikult suures koguses, s.o. koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, kokku 28,69 g minigrip-kilekottidesse pakitud marihuaanat, milles oli tetrahüdrokannabiooli sisaldus 17%, millist narkootilist ainet ta valdas 2

§ 113järgi süüdistati D.

Rogateni selles, et tema

1. detsembril 2010 kella 23.50 paiku Tallinnas Betooni 4 kortermaja juures pani toime D S (s. xxxx) tahtliku tapmise, mis seisnes selles, et eelneval kokkuleppel koos A. Pojarkoviga võtsid mõlemad spetsiaalselt kättemaksmise eesmärgi kaasa puidust pesapallikurikad, meelitasid D.S välja samas majas asuvast korterist ning D. Rogaten ühiselt ja kooskõlastatult koos A. Pojarkoviga lõid korduvalt D. S pesapallikurikatega pea ja keha piirkonda, tekitades viimasele tömbi peaaju-kolju trauma: peaajupõrutuse, koljuluude murrud, verevalumid ja põrutushaavad vasakul kõrvalestal, verevalumid peanaha all ja vasakul käeseljal, põrutushaavad paremal pool kukla piirkonnas, pealagimikul ja vasakul pool lagimiku-kuklaosas (eksperdi hinnangul võivad surma põhjustanud vigastused olla tekitatud 4 löögist pea piirkonda), milliste tagajärjel ohver kiiresti suri (sündmuskohale saabunud kiirabiautos
2. detsembril 2010 kell 00.40). A. Pojarkovi süüdistati

§ 113järgi selles, et tema 26.

detsembril 2010 kella 23.50 paiku Tallinnas Betooni 4 kortermaja juures pani toime D S (s. xxxx.a.) tahtliku tapmise, mis seisnes selles, et eelneval kokkuleppel koos D. Rogateniga, võtsid mõlemad spetsiaalselt kättemaksmise eesmärgi kaasa puidust pesapallikurikad, meelitasid D.S välja samas majas asuvast korterist ning A. Pojarkov ühiselt ja kooskõlastatult koos D. Rogateniga lõid korduvalt D. S pesapallikurikatega pea ja keha piirkonda, tekitades viimasele tömbi peaaju-kolju trauma: peaajupõrutuse, koljuluude murrud, verevalumid ja põrutushaavad vasakul kõrvalestal, verevalumid peanaha all ja vasakul käeseljal, põrutushaavad paremal pool kukla piirkonnas, pealagimikul ja vasakul pool lagimikukuklaosas (eksperdi hinnangul võivad surma põhjustanud vigastused olla tekitatud 4 löögist pea piirkonda), milliste tagajärjel ohver kiiresti suri (sündmuskohale saabunud kiirabiautos

1. detsembril 2010 kell 00.40).
2. Maakohus, võttes arvesse kohtuistungil hinnatud tõendeid, tuvastas, et kannatanule tekitas surmavad vigastused D. Rogaten vähemalt otsese tahtlusega. Et süüdistatava ähvardamine või muu tegevus D. S poolt ei leidnud aset vahetult enne tema tapmist, ei ole võimalik D. Rogateni käitumist kvalifitseerida ei provotseeritud tapmisena ega surma põhjustamisena ettevaatamatusest, kuna D. Rogaten pidi aru saama, et kurikaga löömine mitmel korral ja tugevalt inimese pea piirkonda, tekitab raskeid tervisekahjustusi ning võib lõppeda inimese surmaga. Samas ei saa D. Rogateni käitumist kvalifitseerida ka surma põhjustamisena ettevaatamatusest, kuivõrd tema ütluste kohaselt lõpetas ta kannatanu peksmise mitte niivõrd temast endast tulenevate, vaid kõrvaliste asjaolude tõttu. A. Pojarkovi süüd D. S tapmises maakohus ei tuvastanud. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavad leppisid kokku kannatanu hirmutamises mitte tapmises ja A. Pojarkovi ettekujutuse kohaselt pidid nad kannatanut peksma, mitte tekitama raskemaid vigastusi, kui selliseid, mis vajaksid kuupikkust haiglaravi. Arvestades A. Pojarkovi käitumist sündmuskohal ja tema osalemist kannatanu löömises mõne sekundi vältel kehasse kohtu arvates ei piisa, et saaks rääkida A.Pojarkovi olulisest teopanusest. A. Pojarkovi tegevusena on tõendamist leidnud kannatanu löömine keha piirkonda kahel korral, millised ei oleks saanud eraldiseisvalt olla eluohtlikud. A.Pojarkovit tuleb tulenevalt süüpõhimõttest

§ 32

lg 2 järgi karistada vaid sellise kuriteo eest, mille toimepanemises ta on süüdi. Kohus asus seisukohale, et A. Pojarkovi tegu on kvalifitseeritav

§ 121

ja

§ 307lg 1 järgi. 4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör A. Koik ja süüdistatav D. Rogaten. 3

§ 113järgi ja karistada 9 aastase vangistusega; lugeda A.

Pojarkovil karistusest kantuks tema vahi all viibitud ajavahemik 31.01.-

2. 2011 (9 kuud 29 päeva) ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 2 kuud 1 päev vangistust, mille kandmist arvestada A. Pojarkovi karistuse kandmisele asumisest ning tühistada A. Pojarkovi ekslik süüditunnistamine

§ 307

lg 1 järgi ja materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tulenev süüditunnistamine

§ 121järgi.

D. Rogateni karistada

§ 113

järgi 12 aastase vangistusega ning

§ 64

lg 1 alusel karistuste osalise liitmise teel kogumis

§ 184lg-ga 1 13 aastase vangistusega.

Süüdistatavatelt tuleb välja mõista kõik menetluskulud seoses kohtuistungil uuritud tõenditega (sh ekspertiisi- ja õigusabikulud), A. Pojarkovilt sundraha mitte teise, vaid esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning tsiviilhagi kannatanu kasuks välja mõista süüdistatavatelt solidaarselt. Apellatsiooni põhiargumendid on järgmised: kogutud ja hinnatud tõendite põhjal on kohtu õiguslik hinnang A.Pojarkovi käitumisele (

§ 121) liialt leebe, rääkimata mõistetud karistusest.

Kohtu selline juhtumi lahendus ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga kaastäideviimise kohta ja hälbib kohtupraktikast sarnaste juhtumite puhul. Samas kohtu seisukoht, millega A.Pojarkov tunnistati süüdi

§ 307

lg 1 järgi, on prokuratuuri arvates kunstlik ja kummaline - kohtu hinnangul pidanuks A.Pojarkov D.S tapmisest D.Rogateni poolt teatama koheselt ametivõimudele, kuigi D.Rogateni käitumisest sai A.Pojarkov teadlikuks vahetult D.Rogateniga koos ja kõrvuti ohvrit lüües ehk kaastäideviijana. Kuigi A.Pojarkovi käitumine iseenesest ei oleks põhjustanud ohvri surma, ei ole võimalik A.Pojarkovi käitumist mitte kuidagi vaadata lahus D.Rogateni käitumisest. Nähes D. Rogateni D. S kurikaga pähe peksmas, ei püüdnud A. Pojarkov D. Rogateni kuidagi takistada, vaid vastupidi näitas A. Pojarkov oma järgnenud käitumisega ehk ohvri korduva kurikaga kehasse ja jalgadesse löömisega, et ta nõustus D. Rogateni käitumisega ja toetas seda. Kohtu väide, et tegemist oli D. Rogateni poolse nn täideviija ekstsessiga, ei ole õiguslikus mõttes tõsiseltvõetav. A. Pojarkov ei viibinud sündmuskohal juhuslikult, vaid tuli sinna ühise varasema plaani alusel, mis sisaldas vägivalla kasutamist ohvri suhtes, ta oli ise kaasa võtnud pesapallikurika ja sai väga hästi aru, et nö „jutuajamist“ ohvriga ei toimu. A. Pojarkov ühines D. Rogateniga kui kaastäideviija ning tema nö omakäeline (antud juhul „omakurikaline“) tegevus kaastäideviimise ehk ühise ja vaikivalt kooskõlastatud tegevuse ajal ei pea tingimata olema surma põhjus.

§ 121järgi saaks A.

Pojarkovi tuvastatud käitumist e. kokku kahel korral ohvrile keha ja/või jalgade piirkonda pesapallikurikaga löömist kvalifitseerida apellandi arvates vaid juhul, kui see olnuks ajalis-ruumiliselt või vähemalt kas ainult ajaliselt või ainult ruumiliselt D. Rogateni käitumisest selgelt eristatav. Kohtus uuritud tõenditele tuginedes tuleb seda kategooriliselt eitada. Juhul, kui hüpoteetiliselt asuda seisukohale, et A. Pojarkovi teopanust D. Rogateni kõrval ei saa pidada oluliseks, tulnuks kohtul seejärel analüüsida A. Pojarkovi tuvastatud käitumise kvalifitseerimise võimalikkust tapmisele kaasaaitamisena

§ 113– 22 lg 3 järgi, millele aga kohus tähelepanu ei pööranud.

Sõltumata A. Pojarkovi käitumisele antavast õiguslikust hinnangust, tuleb mõistetud karistust igal juhul väga oluliselt karmistada.

§ 121

järgi mõistetud karistus 4 kuud vangistust on sanktsiooni alammäära lähedane, mis ilmselgelt ei vasta etteplaneeritud ja kavatsetusega ning pesapallikurikat kasutades toimepandud kuriteo raskusele ega A. Pojarkovi süü suurusele. D. Rogatenile mõistetud karistusmäära osas leiab apellant, et D. Rogateni roll ja teopanus A. Pojarkoviga võrrelduna tingib temale mitte ainult oluliselt raskema, vaid ka

§ 113sanktsiooni 4

§ 113

järgi mõistetud 10 aastat vangistust jääb alla sanktsiooni keskmäära, millega ei saa põhimõtteliselt nõustuda, sest just tema planeeris toimepandavat ja kutsus endaga kaasas A. Pojarkovi ning kasutas D. S suhtes ohtlikumalt vägivalda. 4.

1. Süüdistatav D. Rogaten taotleb apellatsioonis talle mõistetud karistuse kergendamist. Apellant leiab, et mõistetud karistusaeg võtab ära parimad aastad tema elust, võimaluse hoolitseda ema eest ja võimaluse kinkida emale lapselapsi. Apellant heidab kohtule ette, et kohus ei arvestanud D. S ähvardusi teda tappa, kohtul puudusid tõendid, et ta soovis D. S surma. Isikuna ei kujuta ta ohtu ühiskonnale, mistõttu võiks teda karistada ka osaliselt tingimisi karistusega.
2. Ringkonnakohtu istungil toetas prokurör enda apellatsiooni, süüdistatav toetas enda apellatsiooni. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, esitatud apellatsioonide sisuga ja ära kuulanud menetlusosalised leiab, et prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Süüdistatava D. Rogateni apellatsioonis esitatud taotlus mõistetud karistuse kergendamiseks otsuse tühistamiseks alust ei anna.
4. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsiooni seisukohaga selles, et kohus, kvalifitseerides A. Pojarkovile esitatud süüdistuse D. S tapmises ümber

§ 121ja § 307 lg 1 järgi ning mõistes A.

Pojarkovi D. S tapmises õigeks, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kindlaks tehtud faktiliste asjaolude pinnalt saaks A. Pojarkovi tuvastatud käitumist ehk kahel korral pesapallikurikaga D. S keha ja/või jalgade piirkonda löömist kohtukolleegiumi arvates kvalifitseerida

§ 121

järgi vaid juhul, kui selline tegevus olnuks ajalis-ruumiliselt või siis vähemalt kas ainult ajaliselt või ainult ruumiliselt D. Rogateni poolt kannatanu peksmisel selgelt eristatav. Kohtuistungil uuritud tõenditest selline eristatavus ei nähtu. Vaidlust ei ole selles, et A. Pojarkov, minnes 26.12.2010 hilisõhtul D. S elukohta, võttis ise kaasa puidust kurika ning et tema püüdis esimesena D. S majja põgenemise takistamiseks kurikaga lüüa. Vaidlus puudub ka selles, et seejärel jooksis ohvrile järele D. Rogaten, kes alustas esimesena maja trepikoja juures maha kukkunud D. S peksmist, lüües kannatanut korduvalt kurikaga pea piirkonda. Kohtuistungil asitõendina vahetult vaadeldud Betooni 4 turvakaamerate salvestiselt (I kd tl 57-109) ning fotodelt nähtub, üheselt, et mõnesekundilise vahega jooksis nende juurde A. Pojarkov, kes täpselt samal ajal kui D. Rogaten tema kõrval maas lamavat D. S korduvalt kurikaga pähe peksis, lõi ohvrile kurikaga ühel korral keha ja ühel korral jalgade piirkonda. Sellist A. Pojarkovi käitumist, mille tagajärjel tekitati ohvrile kehavigastusi, saab vaadelda üksnes D. Rogateni tegevuse toetamisena, kuivõrd A. Pojarkov ei teinud midagi selleks, et D. S kurikaga peksmine D. Rogateni poolt lõpetada või kuidagi takistada. Selline käitumine tõendab ilmekalt, et A. Pojarkov soovis oma teopanust näha osana ühtsest tegutsemisest, mille organisaatoriks oli D. Rogaten. A. Pojarkov sai ajaliselt D. S kurikaga lüüa niikaua, kui ta julges, sest nii D. Rogaten kui tema said aru, et majast nende tegevust märgati. A. Pojarkovi käitumine viitab üheselt sellele, et ta ei viibinud sündmuskohal ega löönud D. S mitte juhuslikult, vaid osales ohvri peksmises ühise varasema plaani alusel, milles vägivalla kasutamine D. S suhtes oli tal D. Rogateniga kokku lepitud ning võttes kaasa pesapallikurika, sai ta eelnevalt väga hästi aru, et nö jutuajamist D. Sga ei saa toimuda. Kuigi surnu ekspertiisiaktiga (I kd tl 42-48) on tuvastatud, et kõik eluohtlikud ja surmavaks osutunud vigastused paiknesid D. Sl just pea piirkonnas ning nendes kohtades, kuhu ohvrit lõi kurikaga A. Pojarkov, eluohtlikke vigastusi ei tuvastatud, ei ole võimalik vaadata A. Pojarkovi käitumist lahus D. Rogateni käitumisest ning tegemist on kuriteo ehk D. S tapmisega klassikalises 5

§ 21lg 2 mõttes vaadeldav kaastäideviimisena.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-08 märkinud, et „Kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige

§ 21

lg 2 esimene lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud.

§ 21

lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui funktsionaalset teovalitsemist (RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKKo nr 3-1-1-101-05, p 8). Otsustamaks, kas tegemist on kaastäideviimisega, tuleb kohtul tuvastada iga toimepanija panus teosse, analüüsides seda kõigi ülejäänud isikute teopanuste suhtes 6

§ 307

lg 1 näeb ette vastutuse teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest. Maakohtu hinnangul pidanuks A. Pojarkov seega D. Rogateni poolt D. S tapmisest teatama koheselt ametivõimudele. Kohtukolleegiumi arvates jättis maakohus A. Pojarkovi

§ 307lg 1 järgi süüditunnistamisel tähelepanuta asjaolu, et D.

Rogateni käitumisest sai A. Pojarkov teadlikuks mitte juhuslikult ega kunagi hiljem, vaid vahetult D. Rogateniga koos ja kõrvuti ohvrit

1. detsembril 2010 pekstes ehk kaastäideviijana, st sisuliselt pidanuks A. Pojarkov D. Rogateni kui oma väga hea sõbra käitumisest ametivõimudele teada andes andma otseselt ka enda kui koos D. Rogateniga ohvrile vigastusi tekitanud isiku kohta süüstavaid ütlusi, mis läheb vastuollu Põhiseaduse § 22 lg-ga 3, mille kohaselt kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda vastu.
2. Maakohus on D. Rogatenile karistuse mõistmisel võtnud arvesse tema rolli ja teopanust võrrelduna A. Pojarkoviga D. S tapmise toimepanemisel. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri seisukoht D. Rogatenile mõistetud karistuse karmistamiseks apellatsiooni motiividel ei ole põhjendatud. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. Käesoleval juhul on maakohus D. Rogatenile

§ 113

järgi kuriteo toimepanemise eest mõistnud 10 aastat vangistust, arvestades karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus leidis õigustatult, et kuivõrd D. Rogateni süü

§ 113

järgi on suur, tuleb teda tapmise eest karistada vangistusega alla seaduses ette nähtud karistuse keskmist määra. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. Kuigi D. Rogatenile on esitatud süüdistus kahe I astme kuriteo toimepanemises, on D. S tapmise eest mõistetud karistus sanktsioonimäära aritmeetilise keskmise lähedane. Süüdistatava enda apellatsioon talle mõistetud karistuse kergendamiseks alust ei anna. 7

§ 113järgi süüdimõistmisel taotletava karistusega.

Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-43-06 sätestatust, on kaastäideviimise korral iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel tähtsus karistuse mõistmisel.

§ 113

sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. A. Pojarkov on varem kriminaalkorras karistamata, kes on toime pannud I astme kuriteo, teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegium leiab, et põhjendatud on mõista A. Pojarkovile sanktsiooni alammmäära lähedane, seda aga minimaalselt ületav vangistus. Arvestades tema osavõtu astet ja teosüüd D. S tapmise toimepanemisel ning puhtsüdamliku kahetsusega, peab kohtukolleegium põhjendatuks karistada teda seitsme aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusest tuleb lugeda kantuks vahi all viibitud ajavahemik ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat 2 kuud 1 päev, mis vastab tema teosüüle. 12. Vaidlustatud otsuses leidis kohus, et süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaateid ja nende varalist seisundit arvestades on põhjendatud jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning N. M tsiviilhagi 355,72 eurot tuleb rahuldada ja välja mõista D. Rogatenilt kui D. S surma põhjustajalt. Et ringkonnakohus tunnistab otsusega A. Pojarkovi

§ 113järgi süüdi, tuleb vaidlustatud otsus tühistada tsiviilhagi väljamõistmise osas.

A. Pojarkovilt tuleb ringkonnakohtu otsusega riigi kasuks välja mõista sundraha mitte II, vaid I astme kuriteo toimepanemise eest ning tsiviilhagi kannatanu N. M kasuks tuleb välja mõista solidaarselt D. Rogatenilt ja A. Pojarkovilt.

1. Maakohtu otsuse vaidlustasid prokurör ja süüdistatav D. Rogaten. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab, kannab menetluskulud riik. Kuna ringkonnakohus tühistab prokuröri apellatsiooni alusel maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, jäävad kõik menetluskulud (s.h apellatsioonimenetluses kantud kulud) riigi kanda.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2; § 340 lg 4 p 2, 3, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja nimelt, A. Pojarkovi süüditunnistamise ja karistamise

§ 121

ja § 307 lg 1 järgi, temalt sundraha väljamõistmise, süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise osas ja teeb selles osas uue otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt, süüdistatava D. Rogateni apellatsiooni jätab rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla 8