1-08-5209/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-5209 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu

1. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Budilovi määruskaebus Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Aleksei Budilovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 15.04.2009 otsusega mõisteti Aleksei Budilov süüdi KarS § 113 järgi ja karistati 6 aasta vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 20.10.2007 ja lõpp 20.10.
4. Viru Maakohtu 17.11.2011 määrusega jäeti Aleksei Budilov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta A. Budilov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuna kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik. Maakohus tuvastas, et A. Budilovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus luges positiivseks, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ja käesoleval ajal osaleb XXXX treeningus ja alates 15.12.2010 töötab vanglas. Vabanemisel on A. Budilovil küll kindel elukoht vanemate juures ühiselamus, kuid kohtuotsuse järgi pani A. Budilov kuriteo toime samas ühiselamus, olles alkoholijoobes ja isiklike suhete pinnal. Maakohus leidis, et vabanemisel puudub A. Budilovil lähedaste toetus ning töökoht. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension ning tal puudub töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus asus seisukohale, et arvestades A. Budilovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (raske I astme isikuvastane kuritegu - tapmine), tema käitumist vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. A. Budilovi käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vanglarežiimi tingimustes. A. Budilovi karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi 2 aastat. Maakohus leidis, et teise isiku tapmise toimepannud isiku vabastamine 2 aastat enne karistusaja lõppu ei vastaks ühiskonna ootustele. See ilmselt devalveeriks karistuse olemust ja ühiskonna õiglustunne saaks oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Budilov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ta 6 aasta pikkusest vanglakaristusest ära kandnud 4 aastat vangistust. See on tema esimene kriminaalkaristus ning ta kahetseb toimepandud kuritegu. Ta soovib aidata oma vanemaid ja last. Asjaolu, et ta asub elama samasse korterisse, kus toimus tapmine, ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks. Karituse täielikul ärakandmisel tuleb tal samuti asuda elama samasse korterisse, sest rohkem kortereid tal ei ole. Kuna ta on 80% töövõimetu, ei ole tal vaja käia tööl. 09.11.2011 lõpetas ta vanglas sotsiaalprogrammi XXXX treening. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Läbi vaadanud toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtumäärus ei ole vastuolus seadusega ja selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks tuleb hinnata süüdimõistetu käitumist tervikuna. Kohus on oma siseveendumuse kujundamisel õigustatud ja kohustatud arvesse võtma kõiki isikut iseloomustavaid andmeid. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A. Budilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. -2- Ehkki A. Budilov on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja, töötab vanglas, on osalenud sotsiaalprogrammides, vabanemisel on tal olemas elukoht, peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid asjaolusid. Nimelt seab KarS § 76 lg 3 isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Sellest tulenevalt on maakohus õigustatult pööranud olulist tähelepanu toimepandud kuriteole. A. Budilov kannab karistust väga raske I astme isikuvastuse kuriteo - tapmise eest. A. Budilovi suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab kohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on vabaduses võimeline käituma kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Ringkonnakohus rõhutab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Viru vangla küll toetab A. Budilovi ennetähtaegset vabastamist, samas vangla iseloomustuse järgi A. Budilov õigustab teatud osas oma käitumist kuriteo toimepanemisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on teinud kaalutletud otsuse, märkides ära ka positiivsed jooned A. Budilovi käitumises, aga need ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid alust ümber hinnata maakohtu järeldust. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et arvestades toimepandud kuritegu ja selle asjaolusid ei ole A. Budilovi ennetähtaegne vabastamine ca 2 aastat enne karistusaja lõppu põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ühiskonna õiglustunne saaks oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Budilovi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Aarne Sarjas