1-10-8334/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8334 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2012 määrus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Taavi Toomsalu Tiit Toomsalu määruskaebused RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja tema kaitsja Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Taavi Toomsalu ja tema kaitsja Tiit Toomsalu määruskaebused rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud T. Toomsalu mõisteti süüdi Harju Maakohtu 08.09.2010 otsusega KarS §-de 142 lg 2 p 1,2, § 145, § 146, § 178 lg 1 ja § 182 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 04.02.2010 ja lõpp 04.02.
4. Tartu Maakohtu 17.02.2012 määrusega jäeti T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et T. Toomsalu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegude raskust, ärakandmata karistusaja pikkust kui ka kuriteoriske. Kohus leidis, et T. Toomsalu puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning lähedaste igakülgse toetuse olemasolu, samuti asjaolud, et tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning ta on tegelenud vangistuses õppimisega, läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise ja suitsetamisest loobunud. Ta on käinud XXXX nõustamisel ja alustanud XXXX mõeldud sotsiaalabiprogrammi, mis temast mitteolenevatel põhjustel küll pooleli jäi ning võtnud ühendust erialaspetsialistiga vabanedes ravi saamiseks. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja edaspidise elukvaliteedi parandamiseks. Samas pidas kohus vajalikuks arvestada, et vangistus on süüdimõistetule mõistetud mitme aasta vältel konkreetse alaealise suhtes toimepandud seksuaalkuritegude ja tema alkoholi tarvitamisele kallutamise ning lapsporno omamise eest. Käesoleval ajal on süüdimõistetul mõistetud karistusest veel kandmata ligikaudu 2 aastat. Seega leidis kohus, et arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust, riivaks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse eesmärkidega, eriti arvestades seda, et osaliselt on süüdimõistetu poolt toimepandud tegude raskusastet praeguseks võrreldes kuritegude toimepanemise ajaga ka raskendatud. T. Toomsalu poolt avaldatust kohtuistungil ilmnes vastuolu, kui ta nimetas kuritegude toimepanemise põhjuseks naise puudumist. Samas avaldas, et kannatanu oli tema endise elukaaslase laps. Seega ei saa väita, et süüdimõistetul naissuhted puudusid, seda ka pikkade aastate jooksul. Samuti leidis kohus, et süüdimõistetu peab veel vangistuses tegelema oma kuriteoriskide mõtestamisega ning võimalusel läbima juba vangistuses XXXX mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi või muu vastavalt toetava ning kuriteoriske maandava sekkumise. Kuigi süüdimõistetu sõnul tunnistab ta oma kuritegusid täielikult, mõistab nende tagajärgi ja leiab, et käesoleval ajal puudub tal vajadus ning tahtmine samasugust käitumist jätkata, tekkis kohtul kahtlusi sellest, kas süüdimõistetu ka tegelikult oma käitumise iseloomu, mõjutegureid ning ravivajadust täiesti adekvaatselt analüüsida ja hinnata suudab ega kaldu seejuures oma vabaduses hakkamasaamise võimalusi liigselt optimistlikult hindama. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal näib kohati, et ta peab oma kuriteoriske maandavaid ja seksuaalkäitumist korrastada aitavaid sekkumisi vajalikuks pigem teiste isikute arvamuse tõttu, mitte enda sisemisest ravivajadusest ja mõistmisest tulenevalt. Ta leiab, et kuna on nüüd abielus, siis ei ole tal põhjust enam kuritegelikult käituda. Selline suhtumine on ilmselt liigagi ebaadekvaatne. T. Toomsalu avaldas veendumust, et talle oli kokkuleppe sõlmimisel korraliku käitumise eest kinnipidamiskohas lubatud ennetähtaegset vabastamist 2 aasta möödudes, milline asjaolu on samuti ilmselt kallutanud isiku adekvaatset hinnangut nii enda isiku suhtes, temal diagnoositud tõsisele probleemile ning selle võimalikule vältimisele vabaduses. Samas leidis kohus, et just isiku enda sisemine motivatsioon muutumiseks on eduka rehabiliteerimisprotsessi juures oluliseks teguriks. Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et kuigi süüdimõistetu on vangistuses käitunud positiivselt, tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning materiaalne kindlustatus, siis ei ole nimetatud asjaolud siiski piisavad, et teda ennetähtaegselt vabastada. Tuleb arvestada, et sarnased elutingimused olid süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei ole takistanud tal kuritegude toimepanemist ega pruugi seda ka käesolevalt teha. Süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma kuriteoriskidega tegeleda, neid analüüsida ja võimalusel XXXX rehabilitatsiooniprogramm läbida. Samuti leidis kohus, et eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kohaldada T. Toomsalu suhtes ka KarS § 76 lg 3 ning lühendada seaduses ettenähtud järgmise ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumise aega. -2- Määruskaebustes esitatud taotluste sisu T. Toomsalu kaitsja määruskaebus T. Toomsalu kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamise keeldumise korral taotleb kaitsja määrata uueks ennetähtaegse vabastamise läbivaatamise tähtajaks 6 kuud kohtumääruse jõustumisest. T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetasid Tartu Vangla, prokurör ja kaitsja. Kaitsja märgib kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, et tegemist on teise astme kuriteoga ning kuriteo toimepanemisel ei kasutatud vägivalda. Süüdimõistetu isiku kohta juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus lähiaastatel on 7-8%. Kinnipeetav ise usub retsidiivi välistatusse vabanemisjärgselt, kuna terendub pereelu, mille puudumine soodustas kuritegu. Kinnipeetav on valmis vabatahtlikuks vaimseks profülaktikaks nii osaluse kaudu sotsiaalprogrammides kui ka psühhiaatrilise eriravi kaudu. Kaitsja märgib, et karistuse kandmise ajal puuduvad T. Toomsalul distsiplinaarkaristused. Ta on jätkanud vangistuses õpinguid, jätnud maha suitsetamise, käinud XXXX nõustamisel ja osalenud XXXX mõeldud sotsiaalprogrammis, mis katkes temast mitteolenevatel põhjustel. T. Toomsalu evib vabastamisjärgselt elutingimusi enesega hakkama saamiseks, kuna asub elama abikaasa juurde, kellega ta abiellus vangistusaja kestel. Ta omab vabanemise korral töökohta, on kogunud vabanemisfondi vajaliku summa ja on säilitanud teda toetava sotsiaalse suhtlusvõrgustiku. Kaitsja märgib, et karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise tingimused on määratletud seadusandja poolt (KarS § 76 lg 3) ning puudub alus selles sisalduvaid aluseid kitsendavalt või laiendavalt tõlgendada. Hinnates kohtulahendis esitatud põhistusi leiab kaitsja, et kohtul puudub alus võtta toimepandud kuriteo asjaolude hindamisel aluseks kuriteo toimepaneku ajale järgnevaid seadusmuudatusi. Vastavalt KarS §-le 5 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ning puudub alus kuriteo raskusastme ümberhindamiseks hilisemate seadusmuudatuste alusel. Kaitsjale on arusaamatud kohtu näited kinnipeetava isikuomaduste hindamisel, mis nagu seaksid kahtluse alla tema seaduskuulekuse ja asumise paranemise teele. Kohus ei nõustu kinnipidamisasutuse hinnanguga retsidiivi korduvuse madala tõenäosusprotsendi suhtes. Kohus nõuab seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi läbitust vaatamata sellele, et kinnipidamiskohas ei ole see võimalus tagatud. Kohus naeruvääristab terenduvat pereelu kui psühholoogilist puhvrit kinnipeetava eluviiside korrapärastumisele ja taandab sellise suhte pelgalt seksuaalpartnerlusele. Kohus käsitleb kinnipeetava autunnet kui kinnipeetava „sisemaailma ebaadekvaatsust“ ning aktsepteerimata kinnipeetava autunnet käsitleb kohus kinnipeetavat väljaspool sõnapidamise ja aususe mõõdet. Kohus ei pidanud oluliseks seadusandja poolt ennetähtaegse vabastamise kriteeriumiteks tehtud „vabanemisjärgseid elutingimusi“ ja „käitumist karistuse kandmise ajal“. Kaitsja hinnangul esitleb olulisema põhjendusena määrus kohtu „siseveendumust“, mis väljub KarS § 76 lg-s 3 loetletud argumentide raamest – „kas süüdimõistetu ka tegelikult oma käitumise iseloomu, mõjutegureid ning ravivajadust täiesti adekvaatselt analüüsida ja hinnata suudab“. Kaitsja leiab, et T. Toomsalu on teinud oma eksimustest vajalikud järeldused, on asunud paranemise teele ja soovib seda jätkata ka rehabilitatsiooniprogrammide raames väljaspool kinnipidamiskohta. Jätkuv karistuse kandmine ei ole enam vajalik ja ei saa anda midagi sellist, mida senine karistusaeg ei ole võimaldanud. Kaitsja leiab, et keeldumine rahuldamast taotlust lühendatud tähtaja määramiseks, mida võimaldab KrMS § 426 lg 2, ei sea eesmärgiks mitte paranemisele kaasaaitamise, vaid repressiooni tugevdamise, mis ei ole millegagi õigustatud. -3- T. Toomsalu määruskaebus T. Toomsalu taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamise keeldumise korral taotleb T. Toomsalu määrata tema uueks ennetähtaegse vabastamise läbivaatamise tähtajaks 6 kuud kohtumääruse jõustumisest. T. Toomsalu määruskaebuse põhjendused on samad, mis T. Toomsalu kaitsja esitatud määruskaebuse motiivid, mistõttu ei ole siinkohal õigustatud nende kordamine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T. Toomsalu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on arvamusel, et maakohus on T. Toomsalu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata, mistõttu käsitleb üksnes määruskaebustes esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Esmalt nõustub ringkonnakohus määruskaebustes märgituga selles, et karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimused on määratlenud seadusandja KarS § 76 lg-s 3 ning rõhutab, et kõiki nimetatud sättes toodud asjaolusid tuleb hinnata kogumis ning süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmine ei tähenda koheselt seda, et kohus oleks jätnud midagi hindamata. 2.1 Kuritegude toimepanemise asjaolude puhul on määruskaebustes välja toodud, et T. Toomsalu kuritegude puhul oli tegemist teise astme kuriteoga ning vägivalda ei kasutatud. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et KarS § 76 lg-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemise asjaolude all ei peeta silmas üksnes kuritegude raskusastet või vägivalla kasutamist, vaid kõiki kuritegudega seonduvaid asjaolusid. Nii peab ringkonnakohus oluliseks osundada, et T. Toomsalu pani aastate jooksul regulaarselt toime erinevaid seksuaalse enesemääramisõiguse vastu suunatud kuritegusid noorema kui XX-aastase, s.o X-aastase, isiku suhtes, kes oli tema endise elukaaslase poeg. Ringkonnakohtu hinnangul on T. Toomsalu toimepandud kuriteod, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, äärmiselt rasked ja taunitavad. Kuritegude osas on T. Toomsalu maakohtu istungil väitnud, et kuna tal on abikaasa olemas, ei ole tal poisikesi enam vaja (tl 3 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Toomsalu selline suhtumine kuritegelikku käitumisse on ebaadekvaatne, kuigi peab samuti oluliseks T. Toomsalu kinnitusi, et ta on kuritegudest aru saanud ja sellest järeldused teinud. Sellest olenemata leiab ringkonnakohus, et kõiki kuritegude toimepanemise asjaolusid arvesse võttes ei võimalda need T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ligikaudu 2 aastat enne karistuse kandmise tähtaja lõppu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega oleks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne ning karistuseesmärgid ei oleks saavutatud. 2.2 Määruskaebustes on rõhutatud asjaolu, et kohtul puudus alus võtta toimepandud kuriteo asjaolude hindamisel aluseks kuriteo toimepanemise ajale järgnevaid seadusmuudatusi, kuna vastavalt KarS §-le 5 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ning kuriteo raskusastme ümberhindamiseks hilisemate seadusmuudatuste alusel puudub alus. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et asjaolu, mille kohaselt on süüteokoosseisude sanktsioonimäärasid seadusandja pidanud vahepeal vajalikuks raskendada, on -4- ümberlükkamatu fakt. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates kontekstist lähtuvalt korrektne määruskaebustes toodud viide KarS §-le 5, kuivõrd T. Toomsalule mõistetud karistuse temaatikat ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel kahtluse alla seada. Seetõttu on ainetu käsitleda küsimust sellest, kas süüdimõistetule mõistetud karistus oli õiglane või mitte. Käesoleval ajal tuleb lähtuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel asjaolust, et Harju Maakohtu 08.09.2010 otsusega mõisteti T. Toomsalu süüdi erinevates kuritegudes ning karistati nende toimepanemise eest 4-aastase vangistusega. 2.3 Määruskaebustes on osundatud kinnipeetava iseloomustuses märgitud riskivalemi tulemusena saadud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendile. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et vangla poolt märgitav hinnang lähtub riskivalemist, milles arvestatakse konkreetseid (ja mitte kõiki) asjaolusid. Seega on oluline rõhutada, et tegemist on pigem formaalse näitajaga, millele ainuüksi tuginemine ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Vähemalt ei tähenda riskihinnangu tulemuse arvesse võtmine seda, et kohtul ei tuleks kõikidele KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaoludele sisulist hinnangut anda. Puutuvalt määruskaebustes toodule peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et kuigi riskihinnangu kohaselt on T. Toomsalu puhul mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vastavalt 7% ja 8%, on arvutuslikult seksuaal- ja vägivalla kuritegudes süüdimõistmise tõenäosus 5 aasta jooksul 23–40%. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline silmas pidada eelkõige asjaolu, et T. Toomsalu mõisteti süüdi seksuaalkuritegudes, mistõttu on riskivalemi järgi arvutatud tõenäosusprotsendi osas põhjendatud tugineda pigem arvutuslikule seksuaal- ja vägivallakuritegude toimepanemise tõenäosusprotsendile. 2.4 Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt märgitud ja ka määruskaebustes väljatoodud T. Toomsalu puhul esinevate positiivsete asjaoludega, sealhulgas distsiplinaarkaristuste puudumine, vangistuses õpingute jätkamine, suitsetamise mahajätmine, osalemine seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammis. Lisaks peab ringkonnakohus positiivseks, et vabanedes on T. Toomsalul kindel elu-ja töökoht, ta on abielus, tal on lähedaste toetus ja piisav haridus, tal ei ole tasumata nõudeid ning tal on kogutud vabanemisfondi arvestatav rahasumma. Samas leiab ringkonnakohus, et pelgalt eelnimetatud asjaolude põhjal ei ole võimalik T. Toomsalut tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, kuna ka kõik positiivsed asjaolud kogumis ei veena ringkonnakohut selles, et T. Toomsalu suhtes oleks käesoleval ajal karistuseesmärk saavutatud.
7. Puutuvalt karistuseesmärkide saavutamisse, peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et vastavalt karistuse mõistmise üldistele põhimõtetele on karistuse üheks eesmärgiks küll eripreventsioon – süüdimõistetu arusaamine toimepandud teost – kuid oluline on ka karistuse teine eesmärk – üldpreventsioon, mille puhul tuleb hinnata õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine veidi vähem kui 2 aastat enne karistuse kandmise lõppu, arvestades tema poolt toimepandud kuritegusid, oleks vastuolus karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Nimetatud ringkonnakohtu arvamust ei muuda ka T. Toomsalu kinnitused selle kohta, et ta on kuritegudest aru saanud, kahetseb ning vabaduses on ta motiveeritud seaduskuulekusele. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohased määruskaebustes toodud argumendid, justkui kinnipidamisasutus ei suuda T. Toomsalule enam midagi pakkuda ning seetõttu on T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabaneda, tuleb süüdimõistetutel reeglina -5- kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna siiski ära kanda. Seega tuleb süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist pidada selgelt erandlikuks. Ringkonnakohus kordab siinjuures, et T. Toomsalule mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust, millest on tal käesolevaks ajaks ära kantud veidi rohkem kui 2 aastat vangistust.
8. Lisaks eelmärgitule peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et vastavalt KarS § 76 lg-le 3 kuulub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine üksnes kohtu pädevusse ning siinjuures ei ole kohtule siduvad erinevate asutuste või menetlusosaliste soovid.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T. Toomsalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning T. Toomsalu tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
10. Määruskaebustes on esitatud alternatiivsena taotlus KrMS § 426 lg 2 alusel lühendada tähtaega, millal T. Toomsalu saaks uuesti taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 426 lg 2 sätestab, et kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata VangS § 76 lg-s 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Toomsalu suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks lühema tähtaja määramine ei ole põhjendatud. Lisaks osundab ringkonnakohus, et tähtaja lühendamata jätmine ei võta T. Toomsalult veel õigust enne karistuse kandmise lõppu taotleda kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tiit Lõhmus Paavo Randma -6- Mati Kartau