, § 122, § 136 lg 1, § 263 p 1 ja 4, § 188 lg 2 p 1,2, § 184 lg 2 p 2, § 4181 lg 1, § 418 lg 1 järgi Lembit Semjonov süüdistuses
lg 2 p 1, § 184 lg 2 p 2, § 418 lg 1, § 120, § 200 lg 2 p 7,8, järgi Tarmo Veepalu süüdistuses
, § 200 lg 2 p 7,8 järgi Anatoli Zubov süüdistuses
järgi Ardi Aleksandrov süüdistuses
Süüdistatav RIIVO NUGIS Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 37504280337 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: väärteokorras 2010/2011 karistatud ei ole kriminaalkorras karistatud 4 korral 1) 22.09.1993 a Lääne Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 139 lg 2 p 1,2,3-§ 15 lg 2 järgi 2 aastane vabadusekaotus tingimisi 3 aastase katseajaga ja rahatrahv 1000 krooni 2) 03.12.1996 a Harju Maakohus KrK § 185 lg 2, § 139 lg 2 p 2, § 186, § 166 lg 1 -§ 17 lg 5 järgi rahatrahv 3000 krooni 3) 21.02.2001 a Pärnu Maakohus KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,41, § 1411 lg 2 p 2 järgi 7 a 6 kuuline vabadusekaotus 4) 14.02.2008a Harju Maakohus
lg 1 - § 25 lg 2 järgi rahaline karistus 15000 krooni Tõkend: vahistamine alates 08.03.2011 a. Paul Järve Süüdistatav LEMBIT SEMJONOV 1 1-11-9229 Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 36903200091 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: väärteokorras karistatud 2009-2011 6 korral kriminaalkorras karistatud 3 korral 1) 23.10.1987 a Harju Rajooni Rahvakohus KrK § 139 lg 3, § 202, §140 lg 3, § 207 lg 1 järgi 5 a vabadusekaotus 2) 09.12.1992 a Harju Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2, § 139 lg 3 p 1 - § 15 lg 2, § 203 järgi 2 a 6 kuud vabadusekaotus 3) 04.04.2001 a Järva Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,3, § 207 lg 1, § 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 a 4 kuud tingimisi 1 a 6 kuulise katseajaga Tõkend: elukohast lahkumise keeld Ants Nõmmik Süüdistatav TARMO VEEPALU Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 37507224266 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata 2009-2011 Tõkend: elukohast lahkumise keeld Priit Tartu Süüdistatav ANATOLI ZUBOV Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 36106230342 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata 2009-2011 Tõkend: elukohast lahkumise keeld Rünno Roosmaa Süüdistatav ARDI ALEKSANDROV Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 37908104219 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: väärteokorras karistamata 2009-2010a. kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 15.09.1995a Pärnu Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a 6 kuud vabadusekaotus tingimisi 2 a katseajaga. 2) 20.03.2002 a Pärnu Maakohus KrK § 107 lg 2 p 2, § 108 lg 2 Kaitsja 1-11-9229 2 p 4, § 195 lg 2, § 175 lg 1, § 174 lg 1 järgi 5 aastat vabadusekaotus 3) 15.04.2002 a Pärnu Maakohus KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 15000 krooni 4) 09.04.2009 a Pärnu Maakohus
MS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Õigeks mõista Riivo Nugis süüdistuses
Süüdi tunnistada Riivo Nugis ja karistuseks mõista:
järgi kuus kuud vangistust;
p 1, 4 järgi kuus kuud vangistust;
lg 2 p 1, 2 järgi kaks aastat ja kuus kuud vangistust;
lg 1 järgi üks aasta vangistust;
lg 1 järgi üks aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust.
a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista Lembit Semjonov süüdistuses
Süüdi tunnistada Lembit Semjonov ja karistuseks mõista:
lg 1 järgi üks aasta vangistust;
lg 1 järgi üks aasta vangistust;
järgi kuus kuud vangistust;
lg 2 p 7, 8 järgi kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemikud 10.07.2009 – 11.07.2009, s.o. 2 päeva ja 13.08.2009 – 14.08.2009, s.o. 2 päeva, kokku 4 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub kaks aastat, üksteist kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Tarmo Veepalu ja karistuseks mõista:
järgi kuus kuud vangistust;
lg 2 p 7, 8 järgi kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks kolm aastat vangistust.
10.07.2009 kuni karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub kaks aastat, üksteist kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui isik kolme aastase 3 1-11-9229 katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Anatoli Zubov
järgi ja karistuseks mõista kuus kuud vangistust.
10.07.2009 karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub viis kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Ardi Aleksandrov
MS § 424 alusel määrata rahalise karistuse summa tasumine ositi 12 kuu jooksul, iga kuu 20-ndaks kuupäevaks mitte vähem kui 80 € korraga. Välja mõista Anatoli Zubovilt ja Ardi Aleksandrovilt igaühelt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigi tuludesse sundraha 417,03 €. Välja mõista Riivo Nugiselt, Lembit Semjonovilt, Tarmo Veepalult igaühelt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigi tuludesse sundraha 695,05 €, Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel riigi tuludesse kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopiate tegemise kulud Riivo Nugiselt 43,83 €, Lembit Semjonovilt 43,83 €, Tarmo Veepalult 0,45 €, Anatoli Zubovilt 0,45 € ja Ardi Aleksandrovilt 0,45 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi: - narkootilise aine ekspertiisi AN-817-09/3283 eest Riivo Nugiselt ja Lembit Semjonovilt solidaarselt 15,41 €; - tulirelvaekspertiis ekspertiisi TB-158-09/3417 eest Riivo Nugiselt 62,63 €; - tulirelvaekspertiis ekspertiisi TB-143-09/3017 eest Riivo Nugiselt ja Lembit Semjonovilt 62,63 €. - isiku kohtuarstlik ekspertiisi nr 15 11.03.2009 eest Riivo Nugiselt 183,75 €. Kulutused narkootilise aine ekspertiisile AN-816-09/3281 kogumaksumusega 135.11 € ja DNA ekspertiisile GE-0987-09/3282 kogumaksumusega 1213.04 € jätta riigi kanda. Sisse nõuda KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel L. Semjonovilt, T. Veepalult ja A. Zubovilt solidaarselt riigi tuludesse kannatanu M kohtusse tulemise kulud summas 40,17 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb sisse nõuda tasu riigi õigusabi eest Anatoli Zubovilt 1208,04 € ja Lembit Semjonovilt 1208,04 €. Asitõendid: Kaks kanepitaime KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Võileivakarp, sangadega kilekott, minigripp kilekott; kaks lennupiletite ümbrist kõnekaartide tühjade alustega, neli paberilehte numbrite ja nimedega, 6 Elion’i taksofonikaarti ja paberitükk ETS ja number; relva optiline sihik; kanepiseemnete pakend;valuutavahetuse tšekid 2 tükki ja paber kirjete ja numbritega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Relvataoline ese tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutuse relvakollektsiooni. Asitõend – tulirelv Remington jätta KrMS § § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusse relvakollektsiooni. 4 1-11-9229 Rebitud äärtega jooneline paberileht, millel nimed ja telefoninumbrid, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada K M tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Lembit Semjonovilt ja Tarmo Veepalult solidaarselt 35,15 €. KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada A L tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Riivo Nugiselt ja Ardi Aleksandrovilt solidaarselt 391,78 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi 1-11-9229 menetluskulud“. Välja mõistetud kohtukulude summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida „nimi 1-11-9229 rahaline karistus“. Kui riigi rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Eesti Advokatuuril hüvitada riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas Ants Nõmmikule 1208,04 € ja Rünno Roosmaale 1208,04 €. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riivo Nugist süüdistatakse selles, et tema, 2007.a. novembris - detsembris, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal võttis seadusliku aluseta vabaduse J P, kinnitades ta käeraudade ja trossiga P K vallas R külas K talus korstnajala külge ning hoidis teda seal kinni 42 päeva jooksul, võttes kannatanult liikumisvabaduse ning millise tegevusega rikkus Põhiseaduse § 20 sätteid, mille kohaselt igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ning vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seega tema, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega, pani toime
Samuti tema, 2007.a. novembris - detsembris, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, P K vallas R külas K talus, peksis järjepidevalt mitme päeva jooksul J P rusikaga ja jalaga mitmel korral näkku ja pähe, tehes seda ka ajal, mil kannatanult oli võetud vabadus ja võimalus end kaitsta, kui ta oli kinnitatud käeraudade ja trossiga korstnajala külge, millega põhjustas kannatanule pikemaajaliselt suurt füüsilist valu ja peksmise tulemusena tekitas kannatanule tervisekahjustuse purustades J.P ninaluu, huuled ja põhjustades näo paistetuse. Seega tema, järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, pani toime
Samuti tema, 08.02.2009.a. kella 15:00 paiku sisenes A S (sünd 1943) elukohta Pärnu maakonnas x eramusse ning käitudes sotsiaalselt ebaadekvaatselt ja ohustades kannatanu tervist, lõi kannatanu A S ühel korral rusikaga näkku ( suu piirkonda), mille tulemusel purunes huul ja toimus
Samuti tema, 08.02.2009.a. ajavahemikul kella 00:45 kuni 01:25-ni Pärnu linnas Jannseni 33 klubis „Relax” koos Ardi Aleksandroviga avaliku korra rikkumise eesmärgil ja vägivallaga, ohustades kannatanu A L tervist ning häirides avalikku kindlustunnet, lõi klubis töötavat A L ühel korral õllekannuga näkku, mille tulemusena tekitas kannatanule tervisekahjustuse: ülahuulele 4 cm pikkuse haava, vasema kulmu haava, alahuule põrutuse ja esihamba murru ning põhjustas kannatanule löömisega füüsilist valu. Seejärel võttis Ardi Aleksandrov baariletil oleva kassaaparaadi ja viskas A.L suunas, mistõttu kassaaparaat purunes ning lõhkusid koos klubi sisustust. Seega tema rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani toime
Samuti tema, olles 14.02.2008.a. süüdi mõistetud ja karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega ( kriminaalasi 1-08-933 )
lg 2 - § 392 lg 1 järgi narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise eest Eesti Vabariigi territooriumile, olles seega
lg 2 p 2 tähendatud isik, grupis koos Lembit Semjonovi ja J P pani toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil, mis seisnes selles, et alates 2008.a. kevadest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast organiseeris Pärnumaal x kinnistul ning sellega piirnevatel maadel kanepikasvatust – muretses kanepiseemneid, käskis J P ja Lembit Semjonovil kasvatada seemnetest pottides istutuskõlblikud kanepitaimed ja lasi ettekasvatatud kanepitaimed L.Semjonovil ja J.P istutada ettenäidatud alale ning käskis neid hooldada, mis tagaks kanepitaimede arengu kuni valmimiseni. Seejärel toimetas ülesvõetud kanepitaimed eeluurimisel tuvastamata kohta. 13.08.2009 a. Pärnumaal x talus teostatud läbiotsimise käigus andis Lembit Semjonov välja x talu elumajast ca 90 meetrit eemal kasvava ühe kanepitaime ja lisaks leiti ning võeti kaasa x talust ca 200 meetrit eemal kasvav teine kanepitaim, mille kohta Lembit Semjonov avaldas, et tema koos J P kasvatasid ja hooldasid Riivo Nugise käsul ebaseaduslikult kanepit. 13.08.2009 a ütluste olustikuga seostamise käigus J.P osavõtul leiti veel 2 kanepitaime. Ekspertiisiakti nr AN-816-09/3281 kohaselt 2 rohelist taime massiga 38,35 gr on kanepitaimed, mille THC ( tetrahüdrokannabinooli ) sisaldus on üle 0,2 % ( 0,24% ), 2 rohelist taime massiga kokku 16,87 gr on kanepitaimed, mille THC sisaldus on üle 0,2 % ( 0,80% ). Narkootiline aine kanep kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määrusele nr. 73 – „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Oma tegevusega rikkus R.Nugis „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse” § 3 lg 2 sätteid, mille kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Seega tema, kanepi ebaseadusliku kasvatamisega grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo, pani toime
Samuti tema, olles 14.02.2008.a. süüdi mõistetud ja karistatud Harju Maakohtu Liivalaia 6 1-11-9229 kohtumaja otsusega ( kriminaalasi 1-08-933 )
lg 2 - § 392 lg 1 järgi narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise eest Eesti Vabariigi territooriumile ja toime pannud
lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, olles seega
lg 2 p 2 tähendatud isik, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema omandas ja valdas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast kuni 13.08.2009.a. oma maamajas Pärnumaal x talus nelja minigripp kilekotti pakendatuna 392,3 grammi valget värvi paakunud pulbrit, mis sisaldas 33% kokaiinhüdrokloriidi, seega oli pulbris 115,6 grammi puhast narkootilist ainet - kokaiini, mis on narkootilise aine suur kogus ja mis leiti ning võeti kaasa 13.08.2009.a. samas talus teostatud läbiotsimise käigus. Samuti leiti ja võeti läbiotsimisel kaasa kilekotis olev valget värvi pulber massiga 988,1 grammi, ekspertiisi kohaselt oli tegemist glükoosiga ja minigripp kilekott valget värvi pulbriga massiga 130,5 grammi, ekspertiisi kohaselt oli tegemist mannitoliga. Oma tegevusega rikkus Riivo Nugis „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 sätteid, mille kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ja § 31 lg 3 sätteid, mille kohaselt on suur kogus narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega tema, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo ja
lg 2 p 1, 2 tähendatud kuriteo, pani toime
Samuti tema käitles, s o omas ja hoidis 2009.a. algusest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast ebaseaduslikult oma maamajas Pärnumaal x talus laskekõlbulikku sileraudset ühelasulist sulepeakujulist püstolit, mis on valmistatud mittetööstuslikult ja kuulub tsiviilkäibes keelatud tulirelvade hulka. Vastavalt Relvaseaduse (RT I, 2001, 65, 377) § 20 lg 1 p 1 on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju. Oma tegevusega rikkus R.Nugis Relvaseaduse § 20 lg 1 p 1 ja § 3 lg 1 p 1, 2 sätteid. Seega tema, tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
Samuti tema käitles, s o omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult laskekõlbliku üheraudse sileraudse jahipüssi Remington Magnum mudel 870 Wingmaster kaliibriga 12, mille püssi raamil olev number on muudetud loetamatuks ning mida hoidis ja kasutas alates 2009.a. algusest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast ebaseaduslikult, s t omamata selleks soetamis- või relvaluba, rikkudes Relvaseaduse (RT I, 2001, 65, 377) § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba ja lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. Riivo Nugise nõudmisel peitis ja hooldas jahipüssi eeltoodud talus sulasena töötav Lembit Semjonov kuni 11.07.2009 a, mil ütluste olustikuga seostamise käigus eelnimetatud jahipüssi politseile välja andis. Seega tema, tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
7 1-11-9229 LEMBIT SEMJONOVIT süüdistatakse selles, et tema grupis koos Riivo Nugise ja J P pani toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil, mis seisnes selles, et alates 2008.a. kevadest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast organiseeris R.Nugis Pärnumaal K kinnistul ning sellega piirnevatel maadel kanepikasvatust. 2009 a aprillikuus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal tõi R.Nugis K tallu kanepiseemned, käskis Lembit Semjonovil ja J P kasvatada seemnetest pottides istutuskõlblikud kanepitaimed ja lasi ettekasvatatud kanepitaimed L.Semjonovil ja J.P istutada ettenäidatud alale ning käskis neid hooldada, mis tagaks kanepitaimede arengu kuni valmimiseni. Seejärel toimetas R.Nugis osa taimi ära seni tuvastamata kohta. 13.08.2009 a. Pärnumaal K talus teostatud läbiotsimise käigus andis Lembit Semjonov välja K talu elumajast ca 90 meetrit eemal kasvava ühe kanepitaime ja lisaks leiti ning võeti kaasa K talust ca 200 meetrit eemal kasvav teine kanepitaim, mille kohta Lembit Semjonov avaldas, et tema koos J P kasvatasid ja hooldasid alates 2009.a. kevadest Riivo Nugise käsul ebaseaduslikult kanepit. 13.08.2009 a ütluste olustikuga seostamise käigus J.P osavõtul leiti veel 2 kanepitaime. Ekspertiisiakti nr AN-81609/3281 kohaselt 2 rohelist taime massiga 38,35 gr on kanepitaimed, mille THC ( tetrahüdrokannabinooli ) sisaldus on üle 0,2 % ( 0,24% ), 2 rohelist taime massiga kokku 16,87 gr on kanepitaimed, mille THC sisaldus on üle 0,2 % ( 0,80% ). Narkootiline aine kanep kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määrusele nr. 73 – „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Oma tegevusega rikkus L.Semjonov „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse” § 3 lg 2 sätteid, mille kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Seega tema, kanepi ebaseadusliku kasvatamisega grupi poolt, pani toime
Samuti tema, olles eelnevalt toime pannud
lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, olles seega
algusest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast ehitustöölisena tööle ja elama asunud Pärnu maakonda K tallu Riivo Nugise juurde, leidis 2009.a. suvel Pärnumaal K talus remondi käigus lae soojustuse eemaldamise ajal soojustuse ja lae vahelt valget värvi paakunud pulbrit, mis oli pakendatud nelja minigripp kilekotti. Kilekotid paigutas ta talu köögis asuvasse kappi ning valdas neid kuni 13.08.2009 a, mil läbiotsimise käigus nelja minigripp kilekotti pakendatud pulber politsei poolt ära võeti. Ekspertiisi tulemusena tuvastati, et neljas kilekotis oli 392,3 grammi valget värvi paakunud pulbrit, mis sisaldas 33% kokaiinhüdrokloriidi, seega oli pulbris 115,6 g puhast narkootilist ainet - kokaiini, mis on narkootilise aine suur kogus. Samuti leiti ja võeti läbiotsimisel kaasa kilekotis olev valget värvi pulber massiga 988,1 grammi, ekspertiisi kohaselt oli tegemist glükoosiga ja minigripp kilekott valget värvi pulbriga massiga 130,5 grammi, ekspertiisi kohaselt oli tegemist mannitoliga. Oma tegevusega rikkus Lembit Semjonov „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 sätteid, mille kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ja § 31 lg 3 sätteid, mille kohaselt on suur kogus narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega tema, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pani toime
8 1-11-9229 Samuti tema, olles alates 2009.a. algusest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast asunud ehitustöölisena tööle ja elama Pärnu maakonda K tallu Riivo Nugise juurde käitles, s o hoidis ja hooldas ebaseaduslikult, omamata selleks soetamis- või relvaluba enda valduses R.Nugise teadmisel ja nõudmisel laskekõlbulikku üheraudset sileraudset 12 kaliibrilist jahipüssi Remington Magnum mudel 870 Wingmaster, mille number oli muudetud loetamatuks. Samuti toimetas relva 09.07.2009 Lääne maakonda külla K M kuuluvale M maaüksusele, kus ähvardas sellega E.K ja pani toime röövimise ning pärast seda peitis relva K vallas R külas V talu kõrvalhoone juurde, kus hoidis relva kuni 11.07.2009.a, mil ütluste olustikuga seostamise käigus eelnimetatud jahipüssi politseile välja andis, rikkudes Relvaseaduse (RT I, 2001, 65, 377) § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba ja lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, § 55 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba omaval füüsilisel isikul. Seega tema, tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
Samuti tema, koos Tarmo Veepaluga, olles alkoholijoobes, 09.juulil 2009.a ajavahemikus kella 06.30-06.50 viibides Lääne maakonnas H vallas V külas K M kuuluval M maaüksusel, sisenesid koos K.M soojakusse, kus ähvardasid kordamööda E K tapmisega, sihtides teda laskekõlbliku 12 kaliibrilise jahipüssiga Remington Magnum mudel 870 Wingmaster otsaette ja nõudsid temalt K M asukoha avaldamist eesmärgiga K M kätte saada ning arvestades ähvardajate agressiivset käitumist, oli kannatanul E.K alust karta ähvarduse täideviimist. Seega tema, tapmisega ähvardamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
Samuti tema, grupis koos Tarmo Veepaluga, olles alkoholijoobes, pani toime röövimise, s o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, mis seisnes selles, et 09.juulil 2009.a ajavahemikus kella 06.30-06.50 Lääne maakonnas H vallas V külas K M kuuluval M maaüksusel ähvardasid kordamööda soojakust välja tulnud E K sihtides teda laskekõlbliku 12 kaliibrilise jahipüssiga Remington Magnum mudel 870 Wingmaster ja nõudsid õlut, mille järel Lembit Semjonov võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil K M kuuluvad Rock õlle pudelid 10 tk koguväärtusega ( 200 krooni ) 12.78 €, Ü P kuuluva ja K M seaduslikus kasutuses oleva mootorsae Husqvarna 142 väärtusega ( 4800 krooni ) 306.78 €, millised esemed paigutasid Tarmo Veepalu sõidukisse Toyota Hilux reg märk xxx ning K.M sõiduauto Audi 100 reg märgiga xxx süütevõtme, mille viskasid peale maaüksuselt lahkumist tuvastamata kohta, vältimaks neile kannatanute poolt järgnemist. Röövimise tulemusel saadud mootorsae Husqvarna 142 paigutas Tarmo Veepalu L enda kinnistul asuva töökoja riiulile ning õlled tarbisid koos ära, põhjustades röövimisega K.M varalise kahju ( 5000 krooni ) 320 €. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relva kasutamisega, pani toime
TARMO VEEPALU süüdistatakse selles, et tema koos Lembit Semjonoviga, olles alkoholijoobes, 09.juulil 2009.a ajavahemikus kella 06.30-06.50 viibides Lääne maakonnas H vallas V külas K M kuuluval M maaüksusel, sisenesid koos K.M soojakusse, kus ähvardasid kordamööda E K tapmisega, sihtides teda laskekõlbliku 12 kaliibrilise jahipüssiga Remington 9 1-11-9229 Magnum mudel 870 Wingmaster otsaette ja nõudsid temalt K M asukoha avaldamist eesmärgiga K M kätte saada ning arvestades ähvardajate agressiivset käitumist, oli kannatanul E.K alust karta ähvarduse täideviimist. Seega tema, tapmisega ähvardamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
Samuti tema, grupis koos Lembit Semjonoviga, olles alkoholijoobes, pani toime röövimise, s o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, mis seisnes selles, et 09.juulil 2009.a ajavahemikus kella 06.30-06.50 Lääne maakonnas H vallas V külas K M kuuluval M maaüksusel ähvardasid kordamööda soojakust välja tulnud E K sihtides teda laskekõlbliku 12 kaliibrilise jahipüssiga Remington Magnum mudel 870 Wingmaster ja nõudsid õlut, mille järel Lembit Semjonov võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil K M kuuluvad Rock õlle pudelid 10 tk koguväärtusega ( 200 krooni ) 12.78 €, Ü P kuuluva ja K M seaduslikus kasutuses oleva mootorsae Husqvarna 142 väärtusega ( 4800 krooni ) 306.78 €, millised esemed paigutasid Tarmo Veepalu sõidukisse Toyota Hilux reg märk x ning K.M sõiduauto Audi 100 reg märgiga x süütevõtme, mille viskasid peale maaüksuselt lahkumist tuvastamata kohta, vältimaks neile kannatanute poolt järgnemist. Röövimise tulemusel saadud mootorsae Husqvarna 142 paigutas Tarmo Veepalu L enda kinnistul asuva töökoja riiulile ning õlled tarbisid koos ära, põhjustades röövimisega K.M varalise kahju ( 5000 krooni ) 320 €. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relva kasutamisega, pani toime
ANATOLI ZUBOVIT süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ja viibides koos L.Semjonovi ja T.Veepaluga 09.juulil 2009.a ajavahemikus kella 06.30-06.50 Lääne maakonnas H vallas V külas K M kuuluval M maaüksusel, pärast seda kui L.Semjonov, T.Veepalu ja kannatanu E K väljusid kolmekesi soojakust, kus eelnevalt L.Semjonov ja T.Veepalu olid ähvardanud E.K relvaga ning olid väljas nõudnud E.K relva ähvardusel õlut, võttis Anatoli Zubov laskekõlbliku 12 kaliibrilise jahipüssi Remington Magnum mudel 870 Wingmaster Tarmo Veepalu käest enda kätte ning sihtis sellega E K, ajas teda mööda maaüksust taga ja nõudis K M asukoha avaldamist. Arvestades ähvardajate L.Semjonovi ja T.Veepalu eelnevat kuritegelikku ja agressiivset käitumist, oli kannatanul E.K alust karta tapmisähvarduse täideviimist A.Zubovi poolt. Seega tema, tapmisega ähvardamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
ARDI ALEKSANDROVIT süüdistatakse selles, et tema 08.02.2009.a. ajavahemikul kella 00:45 kuni 01:25-ni Pärnu linnas Jannseni 33 klubis „Relax” koos Riivo Nugisega avaliku korra rikkumise eesmärgil ja vägivallaga, ohustades kannatanu A L tervist ning häirides avalikku kindlustunnet, pärast seda kui R.Nugis lõi klubis töötavat A L ühel korral õllekannuga näkku, mille tulemusena põhjustas kannatanule tervisekahjustuse: ülahuulele 4 cm pikkune haava, vasema kulmu haava, alahuule põrutuse ja esihamba murru, võttis Ardi Aleksandrov baariletil oleva kassaaparaadi ja viskas A.L suunas, kuid ei tabanud, kuna kannatanu jõudis pea ees ära tõmmata, pärast mida kassaaparaat purunes ning lõhkusid koos klubi sisustust. Samuti tema, 01.01.2010.a kella 01:00 ajal Pärnumaal A vallas L külas koolimajas toimunud aastavahetuspeo ajal, rikkudes avalikku korda ja avaldades ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise 10 1-11-9229 reeglite vastu, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi, lõi koolimaja territooriumil tema lähedal seisvat S A ühel korral rusikaga vastu nägu, põhjustades löömisega S.A füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse: ninaluude murru, ninaverejooksu, verevalumi vasaku silma võrkkestale ja hetkelise teadvuse kaotuse. Samuti lõi A A samal ajal tema lähedal seisvaid T J ühel korral rusikaga näopiirkonda, mille tulemusena T.J kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: põrutushaavad parema kulmu ja vasaku kõrva juures ning lõi ühel korral rusikaga S K rindkere piirkonda, põhjustades füüsilist valu. Seega tema rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani toime
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Süüdistatav Riivo Nugis end süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et kannatanu J P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, valelik ja omakasupüüdlik isik. Isik küll töötas tema ema H L maamaja ehitusel ja sai selle eest mitme aasta vältel elatist. Nüüd, kus isik on minema kihutatud ja kaotanud elatusvahendid, on ta sepitsenud valekaebused. Täiesti alusetu on väide, et süüdistatav oleks aheldanud P 42 päevaks korstnajala külge. Tehniliselt on see võimatu, kuna korstnat toetab vahesein ja ei ole võimalik ümber korstna midagi siduda. Novembrisdetsembris, kus ilm on külm ja hoonel on ustel-akendel üksnes kiled ees, ei ole võimalik ellu jääda 42 päeva vältel nagu on ka alusetu väide piinamise ja peksmise kohta. Süüdistatav kinnitas, et viibis sel ajal hoopis välismaal koos elukaaslasega. Klubis Relax ei ole tema avalikku korda rikkunud, ega kedagi peksnud. R. Nugis kinnitas, et tema ei ole A S löönud, seda tegi hoopis M K. Kanepi kasvatamisest ja narkoaine omamisest ei tea süüdistatav midagi, sellega võis tegelda J P. Tulirelvi tal ei ole ega tea nende päritolust midagi. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista. Lisaks avaldas kaitsja, et Riivo Nugise toimetamine Eestisse Euroopa Vahistamismääruse alusel on toimunud ebaseaduslikult, kuna vahistamistaotluse aluseks oli süüdistus
lg 1 järgi, tegelikult Eestis aga esitati talle süüdistus
L tsiviilhagi palus kaitsja rahuldamata jätta kahju tuvastamatuse tõttu. Süüdistatav Lembit Semjonov end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et kanepitaimi kasvatas J P, tema käis üksnes abis taimi kastmas. Prokuröri taotlusel ja vastuolu kõrvaldamiseks avaldas kohus Semjonovi ütlused eeluurimisel, kus isik tunnistas, et kanepiseemned tõi Nugis ja J pani need Riivo käsul kasvama Süüdistatava sõnul leidis ta Riivo majast lae vahelt mingid kotikesed pulbriga ja pani need kappi. Hiljem käisid J sõbrad neid otsimas. Relvi näitas talle samuti J, kes lasi nendega märki. Hiljem, kui koos Veepalu ja Zubovi ning K M ja E K alkoholi tarbiti, tekkis probleem. Selgus, et M oli hakanud siivutult intiimseid lähenemiskatseid tegema Veepalu suhtes. Tema koos Veepalu ja Zuboviga otsustasid sellise tegevuse eest M kätte maksta. Sõideti tallu, kust võttis jahipüssi kaasa ja sõideti selgituse saamiseks tagasi kannatanu asukohta. Seal aga neid nähes M põgenes, jäi üle K selgitust nõuda. Kedagi ei ähvardatud tappa. Lahkudes võtsid õlled ja mootorsae objektilt kaasa. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista. Süüdistatav Tarmo Veepalu seletas, et kannatanu K M tegi talle intiimseid lähenemiskatseid, mis oli talle täiesti vastuvõetamatu. Samas süüdistatav tunnistas, et tema koos Semjonovi ja Zuboviga tahtsid M vääritu käitumise eest selgitust nõuda ja selleks võeti kaasa relv. Kedagi sihitud relvaga. Süüdistatav ei leia, et oleks kuritegu toime pandud, kuna tegelikult ei tahetud kedagi tappa, samuti ei röövinud tema kedagi. Ta isegi ei märganud lahkudes, et tema autole olid pandud õlled ja mootorsaag. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista. 11 1-11-9229 Süüdistatav Anatoli Zubov end süüdi ei tunnistanud, jäädes samale seisukohale Semjonovi ja Veepaluga. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista. Süüdistatav Ardi Aleksandrov tunnistas end süüdi osaliselt. Ta seletas, et klubis Relax tuli kannatanu L tüli norima. Tema tõstis korraks kassaaparaadi üles, kuid libastus ja pillas selle käest, muud lõhkumist ei olnud. L klubis peol istus tema oma sõbra autos, kui tulid joobnud mehed ja hakkasid autot taguma. Vara kaitseks väljus ta autost ja tõukas isikud eemale. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista, samuti palus jätta L poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamata, kuna ei ole tekitatud kahju kohta piisavalt tõendeid esitatud. Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud teod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatavad süüdi tunnistada kõigis neile süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes
Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu ja rahuldada kannatanute tsiviilhagi. Samas prokurör kohtuistungil loobus Lembit Semjonovi süüdistamisest
Prokuröri taotlusel kuulati üle alljärgnevad kannatanud ja tunnistajad: Tunnistaja T K andis ütlusi selle kohta, et töötas varem politseis ja pidi ühes teises kriminaalasjas tunnistajana üle kuulama J P. Leidis mehe Riivo Nugise talust, kus P oli pea kinni seotud. P seletas, et sai Riivo käest harjavarrega peksa, et politseile liiga palju ei lobiseks. Riivo pidi purjuspäi olema väga agressiivne ja oli näha, et P kartis Nugist väga. Selgus ka, et P oli varasemalt esinenud vale nime all. Tunnistaja K S andis ütlusi selles, et tema töötas kaks aastat tagasi suvel Riivo Vesiku emale kuuluvas majas ja ladus kiviaeda. Maja kuulus küll emale aga kohapeal kamandas Riivo ja tõi kohale töömehed, kes olid Balti jaamast kokkukorjatud joodikud nagu ta isegi, kes töötasid praktiliselt tasuta. Tunnistaja kinnitas, et on näinud seal majas torukujulist laskerelva. Tunnistaja A G selgitas, et viibis ühes seltskonnas Semjonovi, Veepalu ja Zuboviga. Tunnistaja sõnul tarvitati alkoholi algul K baaris, hiljem sõideti V. Kuna oli väga purjus, mäletab ta, et joodi õlut. Kannatanu J P andis ütlusi selles, et tema asus Nugise juurde L elama ja töötama juba 2006 aastal. Järgneval kahel aastal tõi Riivo sinna tööle inimesi, kes olid põhiliselt asotsiaalse eluviisiga, kel polnud isiklikke asjugi. Siis pani Riivo Nugis teda kanepit kasvatama, õpetas, kuidas seemnest taimed ette kasvatada ja kuhu istutada. Riivo juhiste kohaselt pani ta kasvama 4 taime majast kaugele ja 4 taime maja lähistele. Riivo korraldusel pidi tema koos Semjonoviga neid taimi ka regulaarselt kastma ja see taimede asukoht pidi jääma saladuseks. Vahel pidi ta taimi ka kuivatama ja Riivo võttis selle aine endaga kaasa. Riivo tujud kõikusid seinast seina, vahel oli sõbralik, teisel päeval jälle peksis. Nii oli ükskord jälle, kui Riivo vihastas, olles rahulolematu pakutud söögi osas ja sellega, et tema keeldus „tankistina“ tema firma juhiks asuma. Siis peksis teda ohjeldamatult ja purustas ninaluu. Lõpuks aheldas teda 42 päevaks trossiga ümber korstnajala. Tol ajal ei olnud vaheseina nii, et poleks saanud ümber korstna trossi asetada. Praeguseks on vahesein ja korsten kokku ehitatud. 42-sel päeval tuli Riivo ja lasi teda lahti, oli sõbralik ja pakkus viina, kanepit ja raha. 2009 veebruaris käis politsei teda küsitlemas ja Riivo peksis teda selle eest harjavarrega nii, et lõi harjavarre pähe puruks. Riivo tõi sinna maja peale ka 2 relva, üks oli tsoonis isevalmistatud laskeriist, teine oli pumppüss, Riivo lasi nendest õues. Ükskord lasi Riivo enda sõnul naljaviluks ka toas tema suunas, nii et jäljed jäid seinale. Tunnistaja T K tõendas, et töötas Riivo Vesiku talus ja kohtus seal Semjonovi ja P. P rääkis naljatledes, et siia tuleb kanepikasvatus. Kannatanu S A andis ütlusi selles, et viibis 01.01.2010 aastavahetuse peol, kus läks õuele ja seal sai täiesti ootamatult ja ilma põhjuseta löögi näkku, nii, et ninaluu purunes. Kuigi ise otseselt lööjat ei 12 1-11-9229 näinud, kuid kaaslase sõnul oli lööjaks Aleksandrov, keda ta tunneb varasemast ja kes oli kindlasti sel korral kohal. Kannatanu T J andis ütlusi selle kohta, et tema viibis aastavahetuse peol L koolimajas. Peale keskööd otsustas lahkuda, kui märkas maja ees autot ja selles istuvat tuttavat. Otsustas tuttavale head uut aastat soovida, kui Aleksandrov virutas talle ootamatult rusikaga vastu paremat silma, niie et kaotas seejärel teadvuse ja kukkus. Kutsuti kiirabi ja tehti mitu õmblust. See, et lööja oli Aleksandrov selgus S K ja teiste juuresolijate ütlustest. Kannatanu S K andis ütlusi selles, et temagi viibis aastavahetuse peol ja nägi kui õues, maja ees seisvast sõidukit väljus Aleksandrov ja hakkas rusikahoope jagama. Neid jagus A, ja J, siis aga tabas löök teda ennast rindkeresse. Kõik see oli ootamatu ja täiesti arusaamatu. Kannatanu A L andis ütlusi selles, et talle kuulub klubi Relax. Tol õhtul oli ta klubis kohal ja nägi seltskonda ca viiest mehest, kes olid ka ainukesed külastajad. Isikud olid purjus ja keegi tahtis tüdrukule oma tundeid näidata. Keelama minnes tõusid mehed püsti ja ei allunud palvele käituda viisakalt. Mingi hetk tuli löök Aleksandrovilt. Taganedes sai te veel kelleltki löögi, keda täna ära ei tunne, nii et kukkus ja kaotas teadvuse nig esihambad olid välja löödud. Hiljem politseis tundis ka teise lööja ära fotode järgi, kahjuks kohtus enam mitte. Kogu baari sisustus lõhuti ära, klaasid ja vitriinid ja kassaaparaat, millega teda visati. Lõhuti klaase ja pokaale summas 529,50 krooni, valguslamp 300 krooni, värvusmuusika aparaat 1795 krooni, musterklaasi vahetus 232,65 krooni, külmkapp 15000 krooni, samuti kassaaparaat 15000 krooni. Kuna purustati aknaklaas, millel oli reklaam, siis selle väljavahetamine maksab 3000 krooni. Isiklikult kulus hammaste taastamisele 230 krooni. Kokku kandis ta kahju 41500 krooni, mille hüvitamist taotleb. Tunnistaja R K kinnitas, et töötas Relaxis baaridaamina ja viibis 2009 veebruaris samuti tööpostil, kui sinna tuli 5-liikmeline meeste seltskond. Mingil ajal hakkas üks meestest uurima, kas saaks tüdrukut kaasa võtta ja pöördus omaniku, L poole. Mingil hetkel läks asi kontrolli alt välja, kuna osa noormehi olid agressiivsed. Tunnistaja sõnul varjus tema kööki ja kuulis, kui omanik käskis kutsuda politsei. Omanik oli verine ja kõik kohad olid verd ja klaasikilde täis, lõhuti veel aknaklaas, baarikapi ukseklaas, kassaaparaat, nõusid jms. Tunnistaja J P kinnitas, samuti, et nimetatud meesteseltskond viibis klubis. Algul oli rahulik, kuid mingil hetkel nägi, et Aleksandrov viskas kassaaparaadiga omaniku poole. Pärast oli baariruumis suured purustused. Tunnistaja A S andis ütlusi selle kohta, et kaks aastat tagasi tuli tema elukohta Riivo Nugis, kelle juures on ta talus ehitustööl käinud. Tema invaliidist isa, kelle hooldaja ta ühtlasi on, istus sel ajal eesruumis, tema aga oli tagatoas. Riivo Nugis, kes oli tol korral üksi, nõudis tema kaasatulemist aga tema ei tahtnud minna. Isa ütles Riivole paar kõvemat sõna ja selle peale lõi Riivo vanainimesele rusikaga näkku. Isa kukkus selili ja kaotas teadvuse, kusjuures esihambad olid ka välja löödud ning oli verejooks. Kutsusid arsti ja tegid politseile avalduse. Paar nädalat hiljem käis Riivo, seekord kellegi meesterahvaga, isa juures, arvatavasti andeks palumas. Tunnistaja M K andis ütlusi selles, et tema käis koos Nugisega S juures majas. Nugisel oli vaja mingeid jutte rääkida. Sel istus kaks meest, kelledest üks läks vahepeal ära. Siis tuli ootamatult tagasi. Tunnistaja sõnul ta ehmatas, tõstis rusika ja inimene jooksis rusika otsa. Kohapeal leppisid siiski kannatanuga kohe ära. Hiljem aga teatas ise politseile, et tema oli lööja aga keegi ei teinud välja sellest jutust. Kannatanu K M andis ütlusi selles, et tema ja sõber E K tutvusid ühise alkoholitarbimise käigus K baaris Veepalu, Zubovi ja Semjonoviga. Seejärel osteti kaasa 2 kasti õlut ja sõideti temale kuuluvale maaüksusele V külas, kus soojakus jätkati ühist alkoholitarbimist. Kuna Veepalu oli purjus ja samal ajal soovis autot juhtida, siis otsustas ta Veepalu soojakusse magama panna. Veepalu jäigi pikali voodisse, kuid mingil ajal märkas ta, et kogu seltskond oli autoga lahkunud. Jäänud K mõneks ajaks veel vestlema, nägid nad, et lahkunud mehed tulid autoga tagasi ja väljusid autot jahipüssiga. See olukord hirmutas teda ja ta otsustas põgeneda. Väide, et tema tahtis kedagi käperdada ei vasta tõele. Sellest mis vahepeal juhtus, kuulis ta K. Kuriteo käigus võeti süüdlaste poolt kaasa auto- ja 13 1-11-9229 korterivõtmed, DVD-mängija pult ja õlled. Autovõti maksab 70-100 krooni, viis võtit ja magnetlukk on kallimad, õlled maksid 20 krooni tükk, DVD makk maksab 1200 krooni. Kuna auto signalisatsioon ei töötanud kadunud puldi pärast, pidi ta auto juppidena maha müüma, millega sai samuti kahju. Kogukahju hindab kannatanu 583,82 €, mille palub välja mõista. Tunnistaja E K kinnitas samuti eeltoodud isikutega ühist alkoholitarvitamist ja kinnitas, et mingil hetkel süüdistatavad lahkusid Veepalu autol. Umbes poole tunni pärast olid aga tagasi ja seekord jahipüssiga relvastatult. M jõudis põgeneda ja mehed tulid soojakusse. Relv oli Semjonovi käes, kes sihtis teda 20 cm kauguselt pähe ja mehed nõudsid M asukoha avaldamist. Seejärel sattus relv Veepalu kätte, kes üritas teda relvapäraga pähe lüüa. Järgnevalt oli relv juba Zubovi käes ja see sihtis teda 10 m kauguselt. Kannatanu sõnul oli selline tegevus väga hirmutav ja ta kartis oma elu pärast. Lahkudes nõudsid Veepalu ja Semjonov ka õlled kaasa. Süüdistatava Riivo Nugise taotlusel kuulati üle alljärgnevad tunnistajad: Tunnistaja H L, Riivo Nugise ema, kinnitas, et talu kuulub temale. 2007 suvel alustati lammutustöid ja ehitati uus korsten. Kuna korsten väga kõrge ja muidu ei oleks püsinud, siis ehitati ka kohe esimesele korrusel toestus vaheseina näol, nii, et vahesein ja korsten olid omavahel ühenduses. Seega otseselt ümber korstna ei olnud võimalik midagi siduda. Tema käis pidevalt ehituse peal töömeestele süüa ja viimas. Nii ka novembri ja detsembris. Mehi oli tööl palju ja kedagi ei hoitud sel perioodil aheldatuna korstna külge, seda enam, et esimesel korrusel ei olnud aknaid ega uksi ja seda ei köetud. P elas teisel korrusel telgis, kus oli elektriradiaator. Poeg oli sel perioodil põhiliselt välismaal. Tunnistaja M K, Riivo Vesiku elukaaslane, seletas, et 2007 aasta viimased kuud reisiti põhiliselt koos välisriikides ja talus Riivo ei käinud, kuna seal toimetas Riivo ema. Tunnistajad H T, A E ja I E andsid ütlusi selles, et nemad tegid 2007 aasta lõpukuudel ehitustöid talus, korsten ja vahesein oli kokku ehitatud ja kedagi ei oleks saanud aheldada selle külge. Alumisel korrusel ei olnud aknaid ega kütet ning kedagi ei näinud aheldatuna. Lisaks uuriti kohtulikult asitõendeid, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokolle, muid dokumente ja teabesalvestisi, millistele kohus viitab allpool. Maakohtu seisukoht Riivo Nugist süüdistatakse selles, et tema 2007.a. novembris - detsembris, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal võttis seadusliku aluseta vabaduse J P, kinnitades ta käeraudade ja trossiga K talus korstnajala külge ning hoidis teda seal kinni 42 päeva jooksul, võttes kannatanult liikumisvabaduse, millega pani toime
Samuti, et tema 2007.a. novembris - detsembris ajal, mil kannatanult oli võetud vabadus ja võimalus end kaitsta, kui ta oli kinnitatud käeraudade ja trossiga korstnajala külge peksis järjepidevalt mitme päeva jooksul J P rusikaga ja jalaga mitmel korral näkku ja pähe, tehes seda ka, kui, millega põhjustas kannatanule pikemaajaliselt suurt füüsilist valu ja peksmise tulemusena tekitas kannatanule tervisekahjustuse purustades J.P ninaluu, huuled ja põhjustades näo paistetuse, milline tegu on kvalifitseeritud
Riivo Nugis end süüdi ei tunnistanud ja seletas, kuidas ei olnud aheldamine tehniliselt võimalik, et ta ei viibinud sel perioodil Eestiski. P olevat suur valetaja ja kriminaalkorras karistatud isik, kelle huviks on kätte maksta töölt vallandamise eest. Samuti ei ole selle tõttu põhjendatud süüdistus
pikaajaline peksmine ja valu põhjustamine. Kohus leiab, et põhilises püsib süüdistus
lg 1 ja § 122 osas kannatanu J P ütlustel, kes on andnud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus andnud üksikasjalikke ja põhjalikke ütlusi. 14 1-11-9229 Samas teised tõendid neid ütlusi ei kinnita. Kohtus üle kuulatud tunnistajad H L, M K, I E ja A E tõendasid, et korstna ümber kinnitustrossi panemine ei olnud võimalik, kuna korsten oli vaheseinaga kokku ehitatud algusest peale. Ka kohtulikult uuritud sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et vahesein on korstnaga püsivalt ühendatud. Paljud tunnistajad kinnitasid, et viibisid antud perioodil talus ja ei näinud kedagi korstna külge aheldatuna nagu ei näinud nad ka kannatanu piinasid sellega seoses. Lisaks ilmnes, et hoonel puudusid aknad uksed ja neid asendas üksnes kile. Kuna oli novembrikuu, siis ilma kütteta ruumis pikaajaline aheldamine ja ellujäämine, oli tunnistajate hinnangul võimatu. Kohus leiab, et olemasolevate tõendite pinnalt ei ole võimalik ühest järeldust kuritegude objektiivse toimumise ja Riivo Nugise süüdioleku kohta. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seega tuleb Riivo Nugis süüdistuses
Süüdistuse kohaselt Riivo Nugis 2009.a. veebruaris peksis K talus J P, lüües teda harjavarrega kolm korda pähe, mille tulemusena harjavars purunes. Peksmisega tekitas kannatanule paremale poole kukla piirkonda suure lahtise haava ja J.P kaotas peksmise tõttu teadvuse, kahjustades sellega teise inimese tervist ja põhjustades kannatanu J P peksmisega füüsilist valu, millega pani toime
Riivo Nugis oma süüd kuriteos ei tunnistanud. Kohus leiab, et tema seletus on ümber lükatud teiste tõenditega. Kannatanu J P avaldas nii kohtus, kui ka kohtueelses menetluses, et Riivo Nugis, saanud teada, et kannatanu käis politseile ütlusi andmas, peksis teda harjavarrega pähe, nii et pea oli lõhki, ta kaotas teadvuse ja tundis valu. Antud peavigastus on fotografeeritud ja kohtus uuritud sündmuskoha vaatlusprotokollis esitatud. Tunnistaja T K ütlused kinnitavad, et temal kui politseiametnikul oli tal vaja üle kuulata P ja selleks sõitis ta K valda R külla. Nägi P kinniseotud pead, mille kohta viimane avaldas, et Nugis peksis teda harjavarrega, kuid keeldus tookord avaldust esitamast kartusest Nugise suhtes. Oli näha, et kannatanu kartis väga Nugist. Kohtu hinnangul tunnistaja K ütlused haakuvad ajaliselt ja sisult P omadega. Antud tõenditega on ümber lükatud Nugise seletus. Süüdistuse järgi Riivo Nugis 08.02.2009.a. kella 15:00 paiku sisenes A S (sünd x) elukohta ning lõi kannatanu A S ühel korral rusikaga näkku, mille tulemusel purunes huul ja toimus hammaste kaotus vasakul pool ülalõuas, pehmete kudede turse vasakul pool põse piirkonnas koos peapõrutusega, kahjustades sellega teise inimese tervist ja põhjustades kannatanu A S löömisega füüsilist valu. Löömise tulemusena kaotas A.S teadvuse ja kukkus põrandale pikali. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega löömise ja peksmisega, pani toime
Riivo Nugis end süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et lööjaks oli hoopis teine isik, s.o. M K. Tunnistaja M K võttiski süü enda peale ja andis kohtus seletuse, millele kohus on viidanud kohtuotsuses eespool. Kohtulikul uurimisel andis seletuse kannatanu poeg A S, kes kinnitas kohtuistungil, et tema elukohta tuli Riivo Nugis, kelle juures on ta talus ehitustööl käinud. Tema invaliidist isa, kelle hooldaja ta ühtlasi on, istus sel ajal eesruumis, tema aga oli tagatoas. Riivo Nugis, kes oli tol korral üksi, nõudis tema kaasatulemist aga tema ei tahtnud minna. Isa ütles Riivole paar kõvemat sõna ja selle peale lõi Riivo vanainimesele rusikaga näkku. Isa kukkus selili ja kaotas teadvuse, kusjuures esihambad olid ka välja löödud ning oli verejooks. Kutsusid arsti ja tegid politseile 15 1-11-9229 avalduse. Paar nädalat hiljem käis Riivo, seekord kellegi meesterahvaga, isa juures, arvatavasti andeks palumas. Kannatanu A S (tänaseks surnud) ütluste kohaselt, millised avaldati KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel, nähtub, et oli oma kodus koos poja A S. Tuppa tuli üks meesterahvas, kes rääkis tema pojaga. Oli kuulda lärmi, isik oli ülbe ja kuraasikas, ta käskis ülbitsemine lõpetada. Selle peale lõi võõras meesterahvas teda parema rusikaga suu piirkonda. Tal läks silme eest mustaks ja kukkus maha. Suust tuli verd ja lahti oli löödud 2 hammast. Kohtu hinnangul asjaolu, et kannatanu ei tundnud piltide pealt Nugist ära, ei õigusta kuigivõrd Nugist. On ilmne, et vana mees 65 aastane, kes võis olla toimunust šokis,kelle kontakt Nugisega jäi lühikeseks, ei suutnud hiljem oma lööjat ära tunda foto järgi. Koopia kiirabikaardist tõendab, et 08.02.09 arstid käisid L A S juures esmaabi osutamas. Isiku ekspertiisiakt nr 15 11.03.2009.a. kinnitab, et kannatanul oli 1. ja 2. hamba traumaatiline kaotus vasakul pool ülalõuas, pehmete kudede turse vasakul pool põse piirkonnas koos peapõrutusega. Äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel kinnitavad, et A S tundis kindlalt lööjas ära Nugise. Kohus leiab, et süüdistatava ja tunnistaja K ütlused on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega. K tunnistuses on eluliselt mitteusutav, et vana mees tuli noormehele ootamatult kardina tagant ja jooksis tema rusika otsa. Mingist leppimisest kohapeal kannatanu ja K vahel ei saanud juttugi olla, kuna kannatanu oli raskes seisus ja vajas arstiabi. Ka kannatanu vanuse ja välimuse osas olid tunnistaja ütlustes suured erinevused võrreldes tegelikkusega. Väide, et tunnistaja helistas vahetult peale sündmust politseile on paljasõnaline. Seega on kohus veendumusel, et M K andis kohtus Riivo Nugise huvides valetunnistuse.
objektiivne koosseis seisneb teise inimese tervise kahjustamises, löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Igasugune füüsiline rünne teise inimese suhtes, kui see toob kaasa füüsilise valu on käsitletav kehalise väärkohtlemisena. Käesoleva koosseisu puhul peetakse silmas kas löömist või peksmist. Olenemata mis on konflikti põhjuseks, kas tüli või varasemad ebakõlad, ei ole see õigustuseks, et hakata oma suhteid vägivaldsel teel lahendama. Käesoleval juhul on tekitatud löömisega nii J P kui ka A S füüsilist valu ja ka tervisekahjustused. Subjektiivsest küljest on tegemist tahtlikult toime pandud kuriteoga, otsese tahtluse vormis, sest isik sai aru, et pani toime süüteokoosseisule vastava, teo soovis vastava tagajärje saabumist. Hinnates kõiki kogutud tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et Riivo Nugise süü on tõendamist leidnud. Riivo Nugisele esitatud süüdistus
Riivo Nugist ja Ardi Aleksandrovit süüdistatakse selles, et nemad 08.02.2009.a. ajavahemikul kella 00:45 kuni 01:25-ni Pärnu linnas Jannseni 33 klubis „Relax” koos Ardi Aleksandroviga avaliku korra rikkumise eesmärgil ja vägivallaga, ohustades kannatanu A L tervist ning häirides avalikku kindlustunnet, lõi R. Nugis klubis töötavat A L ühel korral õllekannuga näkku, mille tulemusena tekitas kannatanule tervisekahjustuse: ülahuulele 4 cm pikkuse haava, vasema kulmu haava, alahuule põrutuse ja esihamba murru ning põhjustas kannatanule löömisega füüsilist valu. Seejärel võttis Ardi Aleksandrov baariletil oleva kassaaparaadi ja viskas A.L suunas, mistõttu kassaaparaat purunes ning lõhkusid koos klubi sisustust. Seega nemad rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani toime
Riivo Nugis end kuriteos süüdi ei tunnistanud ja seletas, et avalikku korda keegi ei rikkunud. 16 1-11-9229 Ardi Aleksandrov end kuriteos süüd ei tunnistanud, küll aga selles, et võttis kogemata kassaaparaadi, mis tal käest libises ja purunes. Kannatanu A L ütlused kinnitasid süüdistuses avaldatut. Kuigi kurjategijatest tundis kohtus ära veel vaid Aleksandrovi, kinnitas kannatanu, et vahetult peale sündmust tundis ta ära fotode järgi mõlemad isikud. Foto kannatanust ja patsiendikaart tõendavad, et talle oli tekitatud tervisekahjustus: ülahuulele 4 cm pikkuse haava, vasema kulmu haava, alahuule põrutuse ja esihamba murru ning põhjustas kannatanule löömisega füüsilist valu. Äratundmiseks esitamise protokollid ja fototabelid nende protokollide järgi on vahetult pärast sündmust kannatanu ära tundnud Nugise kui isiku kes viskas talle õllekruusi näkku ja Aleksandrovi kui isiku, kes püüdis teda mitmel korral lüüa, kuid ta sai pea eest ära ja pärast viskas kassaaparaadiga tema suunas, kuid ta sai eest ära ja kassaaparaat lendas külmikusse ja lõhkus külmiku klaasi. Tunnistajate R K ja J P ütlused kohtus kinnitasid, et just süüdistatavad panid toime avaliku korra raske rikkumise ja see oli neile ja kõigile teistele töötajatele teistele kaastöötajatel traumeeriv. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja protokollis fikseeritu haakub nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega ja nähtub, et lõhutud on klaase, klaasist külmiku uks ja väljas klubi aknaklaas. Koopia patrullilehest tõendab väljakutset Relax baari, kus oli toimunud avaliku korra rikkumine, s.o. kaklus ja peksa sai A. L. Süüteokoosseisu objektiivne koosseis sisaldab avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumist, millele kvalifitseeriva asjaoluna lisandub vägivald ja teo toimepanemine grupi poolt. Kuna peksmine toimus klubis, häiritud oli nii omaniku, personali kui tol õhtul klubis tantsijana esinenud tütarlaste rahu, kelle suhtes tehti solvavaid märkusi, avalikult tungiti kallale A.L, mille tõttu tütarlapsed hirmus pagesid ruumide II korrusele, oli rikutud ka nende rahu ja turvalisus, seega on ilma kahtlusteta tegemist avaliku kohaga. Nugise ja Aleksandrovi poolt kasutati ilma mingi silmnähtava põhjuseta kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Võib öelda, et tegemist oli süüdistatavate endi provotseeritud käitumisega, kuna nad ei allunud A. L tehtud märkustele ebaviisaka käitumise kohta. Selline käitumine ehk reageering märkusele agressiivsel viisil ongi omane Nugisele, mis on ka teiste süüdistuste puhul tõendamist leidnud. Aleksandrovi puhul vajab märkimist, et pärast seda kui Nugis oli kannatanut õlleklaasiga näkku löönud, viskas ta kannatanu suunas kassaaparaadi, mis küll ei tabanud kannatanut, sest ta jõudis eest ära, kuid see aparaat lendas hooga külmiku ukseklaasi. Kui see oleks aga tabanud kannatanut, oleksid võinud tagajärjed olla tema suhtes raskemad, sest aparaat oligi visatud kannatanu poole ja pigem juhuse tõttu ei tabanud. Aleksandrovi enda ütlused, et ta tõstis kassaaparaadi ja tahtis selle tagasi panna, kuid libastus, on vastuolus tunnistaja P ütlustega, kes kinnitas, et viskas aparaadi L suunas ja selle lendas külmkapi klaasidesse. Seega on Nugise ja Aleksandrovi seletused teiste tõenditega ümber lükatud. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ja kuna inimesele on omane sihipärane mõtestatud tegutsemine on süütegu toime pandud tahtlusega kavatsetuse vormis. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole seadusandja karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse avaldamine oleks süüdlasele eesmärk omaette. Tähtis on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse ning seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. ( RKKK 3-1-1-57-01, 3-1-1-28-02 ) Käesoleval juhul täpselt nii see oli ja selle kinnituseks ka asjaolu, et tegemist oli avaliku kohaga, tüli tekkimise aluseks ei olnud isiklikud suhted, vaid süüdistatavate ebaviisakas käitumine lõbustusasutuses. 17 1-11-9229 Ardi Aleksandrovile oli esitatud süüdistus ka selles, et tema, 01.01.2010.a kella 01:00 ajal Pärnumaal A vallas L külas koolimajas toimunud aastavahetuspeo ajal, lõi koolimaja territooriumil tema lähedal seisvat S A ühel korral rusikaga vastu nägu, põhjustades löömisega S.A füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse: ninaluude murru, ninaverejooksu, verevalumi vasaku silma võrkkestale ja hetkelise teadvuse kaotuse. Samuti lõi Ardi Aleksandrov samal ajal tema lähedal seisvaid T J ühel korral rusikaga näopiirkonda, mille tulemusena T.J kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: põrutushaavad parema kulmu ja vasaku kõrva juures ning lõi ühel korral rusikaga S K rindkere piirkonda, põhjustades füüsilist valu. Seega tema rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani toime
Ardi Aleksandrov tunnistas, et viibis sündmuskohal, kuid ei rünnanud otseselt kedagi. Kannatanud olevat kolkinud vastu sõbra autot ja tema vara kaitseks lükkas neid isikuid autost eemale. Tema väited on ümber lükatud: Kannatanu T J ütluste ja koopiaga patsiendikaardist, mis kinnitavad et uusaastapeol tuli talle kallale ilma mingi põhjuseta Aleksandrov, kes teda lõi rusikaga näo piirkonda, talle oli tekitatud füüsilist valu, kulm oli katki, mida käis EMOs õmblemas. Ise ta ei andnud põhjust enda löömiseks, kellegagi tüli ei norinud, soovis vaid tuttavat uue aasta puhul tervitada. Kannatanu S K ütlustega selles, et nägi pealt kuidas Aleksandrov lõi T. J rusikaga ja samuti S. A. Põhjust löömiseks ei olnud. Kuna tema oli sealsamas, siis lõi Aleksandrov ka teda rusikaga rindu. Temal endal ei ole Aleksandrovi suhtes vimma ega vaenu. Oli ise kaine ja seega mäletab sündmusi täpselt. Aleksandrov oli see, kes ise esimesena ründas J, A ja teda. Äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel kinnitavad, et S. K tundis kindlalt ära Aleksandrovi kuriteo toimepanijana. Kannatanu S A ütlused aga ka äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel kinnitavad, et lööjaks oli Ardi Aleksandrov. Kannatanu sõnul tema ise põhjust löömiseks ei andnud. Toimikus oleva patsiendikaardi koopiad tõendavad, et S A esines ninaluude murd, T J parema kulmu ja vasaku kõrva juures põrutushaavad. Süüteokoosseisu objektiivne koosseis sisaldab avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumist, millele kvalifitseeriva asjaoluna lisandub vägivald. Kuna peksmine toimus uusaastapeo käigus väljas, kus oli veel inimesi, oli nende rahu häiritud. Ilma mingi põhjuseta tungis Aleksandrov avalikult kallale T. J ja S. A, lüües neid rusikaga pea piirkonda ja tekitades tervisekahjustusi. Taunitav on ka tütarlapse S. K löömine. Kuna sündmus oli koolimaja õues, siis kahtlusteta tegemist avaliku kohaga. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Nii Nugis kui Aleksandrov teadsid, et panevad toime süüteokoosseisule vastavaid tegusid ja soovisid seda tegu toime panna, mistõttu on tegemist otsese tahtlusega. Seega on nii R. Nugisele kui A. Aleksandrovile
Riivo Nugis süüdistuse kohaselt, olles
lg 2 p 2 tähendatud isik, grupis koos Lembit Semjonovi ja J P pani toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil, mis seisnes selles, et alates 2008.a. kevadest eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast organiseeris Pärnumaal K vallas R külas K kinnistul ning sellega piirnevatel maadel kanepikasvatust – muretses kanepiseemneid, käskis J P ja Lembit Semjonovil kasvatada seemnetest pottides istutuskõlblikud kanepitaimed ja lasi ettekasvatatud kanepitaimed L. Semjonovil ja J. P istutada ettenäidatud alale ning käskis neid hooldada, mis tagaks kanepitaimede arengu kuni valmimiseni. Seejärel toimetas ülesvõetud kanepitaimed eeluurimisel tuvastamata kohta. Seega Riivo Nugis, kanepi ebaseadusliku kasvatamisega grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem 18 1-11-9229 toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo, pani toime
Lembit Semjonov pani toime vastavalt
J P on selle kuriteo eest varem juba süüdi mõistetud, kuna ta on käesolevas kriminaalasjas kannatanu ja KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas kannatanu osaleda samas asjas süüdistatavana. Riivo Nugis end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et P oli see, kes omal initsiatiivil võis kanepit talus kasvatada. Lembit Semjonov kohtus muutis oma ütlusi võrreldes kohtueelses menetluses avaldatuga. Ta kinnitas kohtus, et tema ei ole kanepit kasvatanud, seda tegi ainult P. Varasemalt oli ta seletanud, et taimed kasvatasid ette Nugis ja P, tema koos P kastsid ja hooldasid taimi. Oma ütluste sellist muutmist ei osanud süüdisatava Semjonov veenvalt põhjendada. Selle tõttu loeb kohus tema seletused ebausaldusväärseks ning tõendina mittekasutatavaks. Ütluste olustikuga seostamise protokoll tõendab, et Semjonov on ette näidanud kohad, kus ta nägi kasvamas kanepitaimi, millised olid istutanud P ja Nugis ja mida koos P hooldasid. Samuti näitas ette K talus aidas tühjad karbid, kus kasvatas ette kanepitaimi. Kannatanu J P andis kohtus üksikasjalikke ütlusi selle kohta, et Nugis oli see, kes tõi kanepiseemned, õpetas nendest kasvatama, õpetas maha istutamist. Nugis näitas ette kõike. Valmis kanepilehed korjas Nugis kokku. Kuhu lehed viidi, teab üksi Nugis. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll kinnitab, et P näitas ette kohad, kuhu Nugise juhendamisel taimi istutas ja hiljem koos Semjonoviga kastis, väetas ja hooldas. Ütluste olustikuga seostamise käigus avastati kasvavad kanepitaimed, mis võeti üles pakendati ja saadeti ekspertiisi. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastuvad kohtulike tõenditena avastatud kanepitaimed. Läbiotsimismäärus, protokoll ja fototabelid kinnitavad, et R küla K talust leiti kanepiseemnete karp, 90 m elumajast eemal 1 kanepitaim, kinnistult tiigi lähedalt 200 m kauguselt veel 1 kanepitaim, mis pakendati ja saadeti ekspertiisi. Kanepitaimed näitas Semjonov ise ette, seega oli ta teadlik kanepi kasvatamisest. Asitõendi vaatlusprotokoll, kus kajastatud läbiotsimise käigus avastatud esemed, kinnitab kanepiseemnete karbi ja Semjonovi poolt näidatud 2 kanepitaime olemasolu. Ekspertiisiakt nr AN-816-09/3281 kinnitab, et eksperdi poolt uuritud 4 kanepitaimedega sarnase taime THC (tetrahüdrokannabinooli ) sisaldus oli üle 0,2%, seega on tegemist kanepiga, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ainete I nimekirja. Kohus leiab, et Riivo Nugise seletus on vastolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega nagu ka Lembit Semjonovi seletus. Talu kuulub formaalselt Nugise emale, kuid tunnistajate ütlustega on kindlaks tehtud, et tegelikult käis kogu elu talus Riivo Nugise diktaadi järgi. Tema otsustas mida ehitada, kes tööd teeb, millega töölisi sööta-joota, kas palka maksta jne. Kohtulikult on kindlaks tehtud, et sõnakuulmatuse eest, vähemalt P puhul, karistati peksuga. Eespool tegi kohus kindlaks, et ka tunnistajat A S tahtis Nugis 08.02.2009 vägivallaga oma tallu tööle saada, kuid seekord läks asi kontrolli alt välja, kuna tunnistaja isa sekkus korrarikkumisse ja hoopis tema sai peksa. Riivo Nugis on ainuke, kelle kuritegevuslikus karakteristikas kajastuvad narkoainetega seotud süüteod. Muuhulgas on teda varem 14.02.2008 karistatud ebaseaduslikult kanepi Eestisse toomise eest. On eluliselt mitteusutav, et asotsiaalsete eluviisidega, alkoholilembesed töömehed, kellele maksti palka söögi näol, said kanepiseemneid osta, veel vähem Nugise talumaadel kanepitaimi kasvatada. Kohtu hinnangul ei ole kanepiseemnete omandamise seisukohalt tähtsusetu, et Riivo Nugis käis tihti välismaal, tal oli alati raha. Antud asjaoludel loeb kohus kindlaks tehtuks, et Riivo Nugis, Lembit Semjonov ja J P isikute grupina panid toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Seega on Riivo Nugisele esitatud süüdistus
lg 2 p 1, 2 järgi ja Lembit Semjonovile 19 1-11-9229 esitatud süüdistus
Nimetatud süüteoga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis. Süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on kanepi ebaseaduslik kasvatamine. Kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgi on keelatud ja see tuleneb „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 2 sättest, mille kohaselt kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Kanep THC sisaldusega üle 0,2% on narkootiline aine, mis kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määrusele nr. 73 – „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Kanepi kasvatamine hõlmab kanepiseemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arenguks vajalike tingimuste loomist. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpule viidud seemne külvamisega. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokooseis tahtlust ja kanepit kasvatades olid isikud st Nugis, Semjonov ja P ka teadlikud, millega nad tegelevad. Nugis pani süüteo toime kavatsetult, kuna seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. kanepi kasvatamise narkootilise aine saamise eesmärgil ja pidas vähemalt võimalikuks selle aine saamist. Semjonov sai aru, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis vähemalt vastava tagajärje saabumist, seega pani teo toime otsese tahtlusega.
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana ( kaastäideviijad ). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et isikud vastutavad kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Nõutav ei ole, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks ( kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. (RKKK 3-1-1-23-01, 3-1-1-8803, 3-1-1-97-04 ) Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest, s.t. süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik teovalitsemise teooria mõttes on oma olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud, seega vastutab üks isik ka teise poole faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Seega isegi kui R. Nugis ise vahetult seemneid mulda ei külvanud ja ka taimi ise maha ei istutanud, vastutab ta P ja Semjonovi poolt tehtu eest samamoodi nagu oleks seda ise teinud. Samuti eelkõige P ütluste kohaselt toimetas Nugis kuivatatud taimelehed ise kuhugi ära. Samuti on Nugis 14.02.2008.a. süüdi mõistetud ja karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega ( kriminaalasi 1-08-933 )
lg 2 - § 392 lg 1 järgi narkootilise aine 20 1-11-9229 ebaseadusliku toimetamise eest Eesti Vabariigi territooriumile, seega omas kustumata karistatust, seega on õige kvalifikatsioon ka p 2 järgi.
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav on I astme kuritegu, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse 1 kuni 10 aastani. Riivo Nugist süüdistatakse selles, et pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema omandas ja valdas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast kuni 13.08.2009.a. oma maamajas Pärnumaal K vallas R külas K talus nelja 392,3 grammi valget värvi paakunud pulbrit, mis sisaldas 33% kokaiinhüdrokloriidi – kokaiini. Seega tema pani toime
Lembit Semjonovit süüdistatakse samalaadse kuriteo toimepanemise eest, mis on samuti
Riivo Nugis end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et tema ei tea midagi talust leitud aine kohta. Lembit Semjonov end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et leidis lae vahelt mingit kilekotid ja asetas need sahtlisse, teadmata mis ainega tegu on. Semjonov ei ole kogu kriminaalmenetluse vältel näidanud üles teadmist, kellele aine võinuks kuuluda. Kohtulikult uuritud tõendid, läbiotsimismäärus, protokoll ja fototabelid, asitõendi vaatlusprotokoll ja ekspertiisiakt nr AN-817-09/3283 kinnitavad, kust aine leiti ja mis ainega on tegemist, kuid ei kinnita aine kuuluvust ühele ega teisele isikule. Tunnistaja H L kinnitas, et kinnistu osteti 2007. aastal kolmandate isikute käest. Hinnanud tõendeid kogumis, asus kohus seisukohale, et R. Nugisele süükspandav tegu ei ole koosseisupärane ja isik ei ole süüdi. Seega tuleb ta selles süüdistuses tõendite puudumisel õigeks mõista. Prokurör loobus kohtuvaidluses süüdistusest L. Semjonovi vastu, seega tuleb ka tema õigeks mõista süüdistuse
Riivo Nugist süüdistatakse selles, et tema omas ja hoidis, tsiviilkäibes keelatud tulirelva. Seega tema, tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
R. Nugist süüdistatakse laskekõlbliku üheraudse sileraudse jahipüssi Remington Magnum mudel 870 Wingmaster omandamises, hoidmises ja kasutamises, s.o. käitlemises. Seega tema, tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
Lembit Semjonovit süüdistatakse selles, et tema hoidis ja hooldas ebaseaduslikult, omamata selleks soetamis- või relvaluba enda valduses R. Nugise teadmisel ja nõudmisel laskekõlbulikku üheraudset sileraudset 12 kaliibrilist jahipüssi Remington Magnum mudel 870 Wingmaster. Samuti toimetas ta relva 09.07.2009 Lääne maakonda H valda V külla K M kuuluvale M maaüksusele, kus ähvardas sellega E. K ja pani toime röövimise. Seega tema, tulirelva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
R. Nugis end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et talus töötas palju inimesi, kes relvad tõi ja kasutas, tema ei tea. Võis olla selleks J P. L. Semjonov seletas kohtus, et talus olid need relvad olemas, kellele need kuulusid tema ei tea. Samas kohtueelses menetluses kinnitas ta, et mõlemad relvad tõi tallu Nugis, kes korraldas talus ka märkilaskmisi. Kuivõrd isik ei põhjendanud veenvalt oma ütluste muutmist, loeb kohus tema seletused kui tõendi ebausaldusväärseks ja ei pea võimalikuks neid kasutada kohtuasja menetlemisel. Samas tunnistas Semjonov, et käis selle jahipüssiga K M maaüksusel. 21 1-11-9229 J P andis ütlusi selles, et Nugisel oli talus mitmeid relvi, ta nägi neid Riivo käes ja joobnuna tulistas ruumis sees tema suunas. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et J. P tundis ära foto pealt pastakakujulise relva, mida oli näinud Nugise talus R. Nugise käes ja teadis et see on „tsoonis“ tehtud. Ütluste olustikuga seostamise protokolli ja fototabelite kohaselt on P osundanud majas sees seintes olevatele krohvitud ja lahti aukudele, millised vigastused tekkisid siis kui Riivo Nugis relvast toas tulistas. Tunnistaja K S ütluste kohaselt nägi torukujulist relva, kui Riivo juures talus käis. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega kinnitab, et relvataoline ese on pulgataoline relv ja 16 padrunit on seal juures. Ekspertiisiakt nr TB-158-09/3417 koos fotodega kinnitab, et ekspertiisiks esitatu on laskekõlblik sileraudne ühelasuline sulepeakujuline püstol, mis on mitte tööstuslikult valmistatud laskmiseks ääretulepadrunitega kaliiber 5,6 mm ja kuulub tulirelvade hulka. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabelitega veenab, et L. Semjonov on ette näidanud K talus augud keldri ukses, mis olid jäänud R. Nugise poolt relva kasutamisest, aidas sees karbis 3 tk püssi padrunid. L. Semjonov on ette näidanud, kuhu peitis relva, mille võttis Nugise talust ja millega käidi K. M juures ja ähvardati E. K. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et J. P tundis ära foto pealt pastakakujulise relva, mida oli näinud Nugise talus R. Nugise käes ja teadis et see on „tsoonis“ tehtud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga on fikseerinud talust leitud pumppüssi. Ekspertiisiakt nr TB-143-09/3017 kinnitab, et 1 padrun ja ekspertiisiks esitatud jahipüss kuulub tulirelvade hulka, on laskekõlbulik, 12 kal üheraudne sileraudne jahipüss, Remington mudel 870 Wingmaster. Jahipüssist on tulistatud ja peale tulistamist ei ole rauaõõnt puhastatud. Kohus, vaadelnud tõendeid kogumis leiab, et R. Nugise seletus on vastuolus teiste tõenditega. J P seletus haakub teiste tõenditega. Tõendamist ei ole leidnud, et need relvad oleksid kuulunud P. Oluline on, et juulis 2009, kui toimus afäär relvadega ja need politsei poolt ära võeti, oli P juba ammu talust läinud. Eluliselt usutav ei ole, et ta oleks jätnud talle kuuluvad relvad tallu aita kirstu sisse nagu rääkis Semjonov. Juba eelpool tegi kohus järelduse, et kõik talu asjaajamine toimus Nugise korralduste alusel ja töömeestel ei olnud võimalik seal omi asju ajada, muuhulgas toas püssi lasta ja siseviimistlust kahjustada. Töömeeste, kes tunnistajate ütluste kohaselt olid joodikud ja Balti jaamast toodud, isiklik varandus piirdus kilekotti mahtuvaga. Kohus peab tuvastatuks, et tulirelvad kuulusid Nugisele ja just Nugise poolt olidki relvad Semjonovi hoole alla jäetud, kes omakorda kasutas relva uue kuriteo toimepanemiseks.
lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tsiviilkäibes lubatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemises Relvaseaduse ja alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. Tulirelva all peetakse silmas nn piiratud tsiviilkäibega tulirelva ebaseaduslikku käitlemist. Ebaseaduslikkus tuleneb relva soetamisloa ja relvaloa puudumises, mis on nõutav tulenevalt Relvaseadusest. Relvaseadus sätestab ka muuhulgas relva soetamisele järgneva relva registreerimiskohustuse. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust. R. Nugis teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis vähemalt vastava tagajärjes saabumist, seega pani teo toime otsese tahtlusega. R. Nugisele esitatud süüdistuse
22 1-11-9229 L. Semjonovile esitatud süüdistuse
Talle oli teada, et tal puudub relvaluba, kuid sellele vaatamata peitis ta seda relva ja hoolitses selle eest. Oli teadlik et relv kuulub Nugisele. Samas ebaseaduslikult toimetas relva Lääne maakonda, kus sellega ähvardas E. K ja panid toime röövimise. Pärast seda viis relva R külas V talu juurde ja peitis sinna. Seega pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis vähemalt vastava tagajärjes saabumist, seega pani teo toime otsese tahtlusega. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et J. P tundis ära foto pealt pastakakujulise relva, mida oli näinud Nugise talus R. Nugise käes ja teadis et see on „tsoonis“ tehtud. Kohus leiab, et R. Nugisele esitatud süüdistuse
Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemises Relvaseaduse ja alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. Oluline on siin RelvaS § 20 lg 1 s o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine. Selliseks tulirelvaks on tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju. Käesoleval juhul oli tegemist sulepeakujulise tulirelvaga, mis eksperdiarvamuse kohaselt on valmistatud mittetööstuslikult, seega haakub see arvamus ka tunnistaja J. P ütlustega, et Nugis rääkis, et see on „tsoonis“ ehk vanglas valmistatud. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise ebaseaduslikkus seisneb nende käitlemises selleks mitteõigustatud isikute poolt. RelvaS § 3 lg 1 p 1-2 tuleneb, et omaduste poolest on tsiviilkäibes keelatud sõjaväe ja teenistusrelvadena mõeldud tulirelvad ja nende laskemoon ja selliste relvade käitlemine nimetatud institutsioonidest väljaspool on ebaseaduslik. Kohus tuginedes eespool toodud põhjendustele, et Nugise seletus on teiste tõenditega ümber lükatud. Tema seletus on ennastõigustav ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis vähemalt vastava tagajärjes saabumist, seega pani teo toime otsese tahtlusega. Lembit Semjonovit, Tarmo Veepalut ja Anatoli Zubovit süüdistatakse selles, et nemad, olles alkoholijoobes, 09.juulil 2009.a ajavahemikus kella 06.30-06.50 viibides Lääne maakonnas H vallas V külas K M kuuluval M maaüksusel, ähvardasid E K tapmisega, sihtides teda jahipüssiga ning arvestades ähvardajate agressiivset käitumist, oli kannatanul E.K alust karta ähvarduse täideviimist. Seega nemad, tapmisega ähvardamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, panid toime
Süüdistuse kohaselt Semjonov ja Tarmo Veepalu, isikute grupis, olles alkoholijoobes, panid toime röövimise vägivallaga 09.juulil 2009.a V külas ähvardasid kordamööda E K sihtides teda jahipüssiga ja võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil K M kuuluvad õlle pudelid 10 tk koguväärtusega ( 200 krooni ) 12.78 €, Ü P kuuluva ja K M seaduslikus kasutuses oleva mootorsae Husqvarna 142 väärtusega ( 4800 krooni ) 306.78 €, millised esemed paigutasid Tarmo Veepalu sõidukisse Toyota Hilux reg märk xxx ning K. Maureri sõiduauto Audi 100 reg märgiga xxx süütevõtme, mille viskasid peale maaüksuselt lahkumist tuvastamata kohta, vältimaks neile kannatanute poolt järgnemist. Röövimise tulemusel tekitasid K. M varalise kahju ( 5000 krooni ) 320 €. Seega nemad, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relva kasutamisega, 23 1-11-9229 pani toime
Lembit Semjonov end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et jahipüss oli küll kaasas, kuid kedagi tapmisega ei ähvardatud. Lahkudes võeti õlled kaasa. Tarmo Veepalu end süüdi ei tunnistanud, seletades, et taheti veidi M hirmutada ja selleks võeti relv kaasa, kuigi relv oli korraks tema käes ei sihtinud ta kedagi, ega ähvardanud tappa. Kuidas õlled ja mootorsaag tema autole sattusid, ta ei tea. Anatoli Zubov end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et relvaga taheti M hirmutada, samas kuigi relv oli tema käes, ei ähvardanud ta inimest tappa. Kohtulikult uuritud tõendid kinnitavad järgmist: Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitest on nähtav ruumide asetsus, tegemist suure tööstushoonega, milles on näha sees vagun haagis. Näha tühjad õllepudelid Saku Originaal ja Rock. Vagunis näha magamisasemed, televiisor. Hoone juures seisab Audi. Kannatanu K M ütlused, tõendavad, et tutvus Kasari baaris seltskonnaga, kutsus neid endaga kaasa pidu jätkama. Sõitsid tema valdusesse V külas, kus tarvitasid tema poolt kaasaostetud õlut. Mingil hetkel seltskond sõitis ära ja ca 40 min tulid tagasi. Nägi ühel autost väljujal relva käes. Tekkis hirm ja jooksis vagunist välja ning peitis ennast viljasalve. Kuulis kuidas isikud ringi käisid ja midagi otsisid. Pärast isikute lahkumist kuulis K käest, et otsiti teda taga ja nõuti tema poolt Kasari baarist ostetud õlut, mis ära viidi. Hiljem avastas ka, et ära oli viidud mootorsaag. Kadunud oli DVD mängija pult ja autovõtmed koos koduvõtmetega. Esitas tsiviilhagi 583,82 €. Äratundmiseks esitamise protokollide ja fototabelite kohaselt tundis ta kurjategijates ära Veepalu, Zubovi, Semjonovi. Kannatanu E K ütlused haakuvad sisult M ütlustega, kuigi hilisemad sündmused puudutasid just teda. Vagunisse tulid sisse Semjonov ja Veepalu. Semjonov sihtis teda kaasavõetud püssiga otsaette ja nõudis kus on K ja õlled. Seejärel võttis Veepalu relva enda kätte ja samuti sihtis tema suunas. Nii Semjonov kui Veepalu nõudsid õllede väljaandmist. Läks vagunist välja, et õlled ära anda. Semjonov võttis kasti õlledega ja viis selle Veepalu autosse. Sellel ajal juba väljas võttis relva enda kätte Zubov, kes samuti teda ca 10 kauguselt ta neil eest sihtis ja kui ära läks, siis järgnes seltskond talle ja püss oli tema poole suunatud. Tundis surmahirmu, kuna kogu seltskond oli alkoholijoobes ja ettearvamatu käitumisega. Nõudsid temalt kogu aeg kus on K, mille peale ta vastas et ei tea. Enne äraminekut veel teda ähvardati Tarmo nimelise mehe poolt, et kui peaks politsei kutsuma, siis nad teavad, kus ta on ja viivad rappa. Äratundmiseks esitamise protokollide ja fototabelite kohaselt tundis K samuti kõik isikud ära. Allkiri tagastamise kohta kinnitab, et röövitud mootorsaag on omanikule tagastatud Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel ja allkiri tagastuse kohta näitavad pappkasti õllepudelitega, Saku originaali ja Rock pudelid. Zubovi ütluste ja olustiku seostamise protokoll ja fototabelid näitavad ette koha L külas, kuhu nad hommikul sõitsid Veepalu autoga ja hoonete ukse tegi Veepalu oma võtmega lahti. Sinna ruumi pandi Veepalu poolt mootorsaag, mis oli sündmuskohalt kaasa võetud. Piltidelt näha riiuli peal saag. Veepalu ütluste ja olustikuga seostamise protokoll ja fototabelid näitavad ette koha, kuhu peideti röövimisel kasutatud püss. Laudahooned, mis kuulusid L A, kus Veepalu on osanik. Veepalu ütluste kohaselt Semjonov väljus ja peitis püssi heinapalli nööride hunniku alla. Sealsamas jõid ka ära röövitud õlled, tühjad pudelid panid pappkasti ja selle samasse hunniku alla. Sealtsamast leiti pappkast, milles olid tühjad õllepudelid. Semjonovi ütluste ja olustiku seostamise protokollid, fototabelid näitavad ette koha R külas V talus, kuhu ta peitis röövimises kasutatud relva. Relv leiti menetlustoimingu käigus. Hinnanud neid tõendeid kogumis, leiab kohus, et süüdistus Veepalule, Semjonovile ja Zubovile 24 1-11-9229
Seega on neile esitatud süüdistus
järgi on koosseisupärane ja juriidiliselt õigesti omistatud.
– objektiivse koosseisu moodustav tegu – ähvardamine – on tulevase kahju tekitamise sõnaline ( suuline või kirjalik ) või konkludentne väljendamine. Ähvardamine on võimalik üksnes tegevuse vormis. Nii on tapmisähvardusena käsitletav relvaga sihtimine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses isikus hirmutunde tekitamisele. Samuti peab ähvardamine olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu E K andis ütlusi, et kui relv oli temale suunatud tundis ta surmahirmu, sest seltskond oli joobes ja ta ei saanud aru miks tema suhtes nii toimitakse. Mingit tüli või pahandust eelnevalt ei olnud. Ta ei teadnud, kas relv on laetud. Hiljem nägi kui Semjonov püssi lahti võttis, et välja kukkus 3 padrunit. Kannatanu oli hirmul, sest ta ei teadnud mida temaga järgnevalt ette võetakse. Tähtsust ei oma kas süüdistataval oli ka reaalne kavatsus ja võimalus oma ähvardusi täide viia. Piisab kui kannatanu seda põhjendatult arvab. Süüdistatavad ise on kinnitanud, et nende eesmärk oligi hirmutamine. K kinnitas kohtuistungil, et isikud olid joobes, neil oli relv ja ta oli tõsiselt hirmutav. Ka kannatanu M ütlused selles, et tema, nähes joobnud isikuid relvaga õuele astumas, põgenes hirmust oma elu ja tervise pärast. See omakorda kinnitab kannatanu K väidete õigsust. Seega oma käitumisega realiseerisid kõik süüdistatavad
objektiivse koosseisu, tekitades kannatanus hirmutunde ja eelkõige oma elu suhtes, kui teda relvaga sihiti, mis on käsitletav tapmisega ähvardamisena. Subjektiivse koosseisu kohaselt eeldab antud kuritegu tahtlust ja on lõpule viidud ähvarduse teatavaks saamisega kannatanule. Süüdistatavad Semjonov, Veepalu ja Zubov said aru, et relvaga ähvardades isikut tappa teostavad nad süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis vähemalt vastava tagajärje, kannatanul tapmishirmu, saabumist, seega panid teo toime otsese tahtlusega. Tarmo Veepalule ja Lembit Semjonovile esitatud süüdistus
Süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Käesoleval juhul kasutasid kuriteo toimepanijad psüühilist vägivalda, ähvardasid E K ja nõudsid temalt õllesid. Kannatanu K sõnade kohaselt kohtus, olid need õlled M ostetud ning Veepalul ja Semjonovil ei olnud neile mingit õigust. Pärast seda kui algul nõudsid Semjonov ja Veepalu temalt relva ähvardusel M asukoha avaldamist ja kui K vastas, et ta ei tea, siis nõuti edasi juba õllesid. Kannatanu kinnitas kohtus, et tal oli hirm oma elu pärast ja seda süvendas asjaolu, et teda ähvardati relvaga, mis oli kordamööda Semjonovi ja Veepalu käes, kui temalt küsiti õllede asukoha kohta. Ta läks koos Semjonovi ja Veepaluga soojakust välja, et õllede asukohta näidata. Seega oli tegemist mitte Semjonovile ja Veepalule kuuluvate õlledega, vaid M omadega, mida K käest nõuti, seega oli see süüdlastele võõras vara. Vägivald – psüühiline vägivald relvaga ähvardamine oli asjade äravõtmise vahendiks, ilma selleta konkreetse ähvarduseta ei oleks K soojakust välja tulnud, et õllede asukohta näidata. Vägivald oli ka ajaliselt seotud asja hõivamisega – pärast relvaga ähvardust viiski Semjonov õlled ja sae Veepalu autosse, pärast mida sõitsid nad minema. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab, et isikutel oli kavatsetus asi ära võtta, seega on 25 1-11-9229 süütegu toime pandud kavatsetusega. Kuigi Veepalu väitis, et tal endal oli autos õlut, tal puudus eesmärk nõuda õlut, siis omastamisega on ikkagi tegemist ka juhul kui hõivajal endal on näiteks õlled olemas, kuid ta nõuab vägivallaga ähvardades ikkagi kannatanult veel õlut.
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et isikud vastutavad kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Nõutav ei ole, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. (RKKK 3-1-1-23-01, 3-1-1-8803, 3-1-1-97-04 ) Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest, s.t. süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik teovalitsemise teooria mõttes on oma olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud, seega vastutab üks isik ka teise poole faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Seega ei ole teovalitsemise teooria tähenduses nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ (RKKK 3-1-1-23-01, 3-1-1-97-04) Röövis kasutati laskekõlblikku tulirelva (ekspertiisiaktist nähtuvalt), seega on täidetud p 8 koosseis. Seega on tegu koosseisupärane ja
Karistused
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohus tuvastas, et süüdistatavate poolt toimepandud kuriteod on koosseisupärased. 26 1-11-9229 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt vastavate koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad on täisealised ja teo toimepanemise ajal olid võimelised aru saama oma teo keelatusest.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese eksisteerimise seisukohast oluliste aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Riivo Nugis on kriminaalkorras kohtulikult karistatud 4 korral (muuhulgas ka Riivo Loige nime all) ja kandnud pikka vanglakaristust. Käesolevas asjas on kohus ta süüdi tunnistanud reas kuritegudes, osa neist esimese astme kuriteod. Just narkokuritegu pandi toime tema initsiatiivil ja osavõtul, tema ebaseadusliku tulirelvaga pandi toime teiste isikute poolt raske kuritegu. Isik paneb toime üha uusi raskeid kuritegusid, teda iseloomustab jõhkrus ja teiste inimeste huvide eiramine. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Antud asjaoludel leiab kohus, et isikule tuleb kuritegude kogumi eest liitkaristusena mõista reaalne vangistus, mille kestus võib jääda raskeima kuriteo sanktsiooni esimese keskmise määra lähedusse.
alates kahtlustatavana kinnipidamisest 08.03.2011 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Riivo Nugise kaitsja esitas avalduse, mille kohaselt tema kaitsealuse Saksamaalt loovutamise aluseks olnud Eesti Vabariigi ametivõimude poolt esitatud Euroopa Vahistamismäärus (EAW) on ebaseaduslik. Nimelt on Riivo Nugis kohtu alla antud
lg 2 tunnustele vastavas kuriteos, samas kui EAW’s oli loovutamistaotluse aluseks kahtlustus
Kaitsja hinnangul on rikutud EAW väljastamise põhimõtteid ja Riivo Nugise õigusi. Kohus ei nõustu sellise kaitsja arvamusega. Kohtutoimikus asuvate kirjalike tõendite kohaselt esitas Eesti Vabariik Euroopa Vahistamismääruse Riivo Nugise vahistamiseks ja loovutamiseks kahel korral. Esimeses EAW’s 13.11.2009 oli selle episoodi kvalifikatsioon tõepoolest
Hiljem, kui oli selgunud uued asjaolud Nugise kuritegelikus käitumises, esitati 14.06.2011 uus EAW Saksamaa õiguskaitseorganitele taotlusega isiku loovutamiseks, kuna oli vajalik esitada süüdistus
Mõlemad EAW-d on esitatud seaduses sätestatud nõudeid järgides. Vastuses teisele EAW’le on pädeva ametiasutuse esindaja, s.t. Saksamaa Oldenburgi Prokuratuuri peaprokurör Mauss oma kirjaga 14.07.2011 teatanud, et … „tema on R. Nugise loovutamise selles kuriteoepisoodis juba oma kirjaga 28.02.2011 heaks kiitnud, mistõttu täiendavat Saksamaa ametivõimude nõusolekut loovutatava isiku üle kohtumõistmiseks ei ole vaja. Erisuse klausel ei välista loovutatud isiku süüdistamist teise õigusliku vaatepunkti alusel, kui tegemist on sama teoga ja teine kuriteokoosseis võimaldab isiku loovutamist. Seega ei ole Saksamaa õiguses mingit takistust kavandatavale kohtumenetlusele …“. Kohus on veendunud, et isiku loovutamine oli õiguslikult korrektne nagu ka süüdistuse 27 1-11-9229 esitamine Nugisele
Lembit Semjonov on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärteokorras eest samuti. Isik on sotsiaalselt nõrgalt ühiskonnaga seotud ja tema käitumist mõjutab suuresti alkohol. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et isikule tuleb mõista karistuseks vangistus, mille kestus võib jääda raskeima kuriteo sanktsiooni alamäära piiresse. Samas kohtu hinnangul ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja karistusena ühiskonnast isoleerida. Karistus tuleb mõista tingimuslikult katseajaga ja panna isik kriminaalhooldaja järelevalve alla kontrollnõudeid täitma.
ajavahemikud alates kahtlustatavana kinnipidamisest 10.07.
Tarmo Veepalu kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tegemist on ettevõtjaga, kes on tööandjaks paljudele inimestele põllumajandusega seotud aladel. Sama isik tunnistas, et liigne alkoholitarvitamine viis kuriteole. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et isikule tuleb mõista karistuseks vangistus, mille kestus võib jääda raskeima kuriteo sanktsiooni alamäära piiresse. Samas kohtu hinnangul ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja karistusena ühiskonnast isoleerida. Karistus tuleb mõista tingimuslikult katseajaga ja isikuomadusi arvestades pole katsejaks vajadust kriminaalhooldaja järelevalvele. Anatoli Zubov on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on teistest isikutest tunduvalt vanem. Eeltoodu alusel leiab kohus, et isikule tuleb mõista karistuseks vangistus, mille kestus võib jääda kuriteo sanktsiooni keskmise määra piiresse. Samas kohtu hinnangul ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja karistusena ühiskonnast isoleerida. Karistus tuleb mõista tingimuslikult katseajaga ja isikuomadusi arvestades pole katsejaks vajadust kriminaalhooldaja järelevalvele.
alates kahtlustatavana kinnipidamisest 10.07.2009 a. s o 1 päev. Ardi Aleksandrov kriminaalkorras karistatud 4 korda ja väärteokorras karistamata. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on leidnud endale väärilise töökoha ja on perekonnainimene. Antud asjaoludel leiab kohus, et karistusena puudub vajadus vangistuse kohaldamiseks. Isikule tuleb kuriteo toimepanemise eest ja mõista rahaline karistus 300 päevamäära, arvestusega 1 päevamäär on 3,20 €, seega 960 €. Rahalise karistuse summa tasumine tuleb määrata ositi võrdsetes osades ühe aasta vältel. Tsiviilhagid Tsiviilhagi on esitanud K M. Kuriteoga sai ta oma sõnul kahju alljärgnevalt: 10 õlut Rock väärtusega 200 krooni (12,78€), DVD mängija pult väärtusega 1200 krooni (76,69€), kaks keldrivõtit 150 krooni (9,59€), 2 välisukse magnetvõtit 200 krooni (12,78€), autovõtme kadumisega seonduvalt tuleb vahetada kõik autolukud ja signalisatsioon kogumaksumusega 7156 krooni (457,35€). Süüdlaste poolt kuuluks hüvitamisele 9131 krooni, e. 583,58 €. Süüdlased ei vaielnud asjade sellisele maksumusele vastu. Kohus tunnistas K M kuulunud vara röövimises süüdi Lembit Semjonovi ja Tarmo Veepalu. Seega on tuvastatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt vastutavad ühiselt kahju tekitanud võlgnikud solidaarselt. 28 1-11-9229 Kohtu hinnangul on tõendatud ja põhjendatud kannatanu nõue kurjategijate poolt röövitud õlle osas summas 12,78 €, kahe keldrivõtme osas 9,59 € ja kahe magnetvõtme osas 12,78 €, kokku 35,15 €. Need hinnad vastavad tavalises käibes olevate asjade hindadele. DVD mängija puldi kohta ei ole kohtule selle maksumuse kohta tõendeid esitatud, kuid kohtu arvamusel ei vasta nõudes toodud summa 1200 krooni asja tegelikule väärtusele. Sõiduauto Audi süütevõtme asendamiseks on tehtud hinnapakkumine kaupmehe poolt, mis hõlmab süüteluku ja teiste lukkude vahetust koos signalisatsiooni paigaldusega. Samas kannatanu sõnul ei ole ta antud kulutust teinud ja auto on osadeks lammutatud. Kohus leiab, et DVD mängija puldi ja süütevõtme osas tuleb jätta tsiviilhagi rahuldamata. Seega tuleb tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja Semjonovilt ja Veepalult sisse nõuda solidaarselt 35,15 €. A L esitas kohtuistungi käigus tsiviilhagi kuriteoga kahju hüvitamiseks. Kohus tegi kindlaks, et tema, kui eraisiku nõue koosneb kulutusest hammaste esmasele ravile summast 230 kr (14,70 €) ja hambakroonide tegemisele-taastamisele summas 5900 krooni (377,08 €), mille kohta on esitatud kirjalikud tõendid. Süüdlased Nugis ja Aleksandrov ei tunnistanud küll kuriteo toimepanemist, kuid ei vaielnud sellisele hambaravi maksumusele vastu. Kohus, olles tuvastanud, et kuriteo panid toime Nugis ja Aleksandrov, leiab, et summad on põhjendatud ja need vastavad sarnaste asjade turuhindadele. Seega tuleb summa süüdlastelt solidaarselt sisse nõuda. A L palus samuti hüvitada talle kuriteoga tekitatud kahju, mis koosnes alkoholi pudelite purunemistest 2590 kr (165,53€), lauanõude purunemisest 529,50 kr (33,84€), valguslambi purunemisest 300 kr (19,17€), värvimuusika aparaadi purunemisest 1795 krooni (114,72€), kassaaparaadi maksumus 15000 kr (958,67€), külmkapp 15000 kr (958,67€), aknaklaaside asendamistasu 7500 krooni (479,34€) ja aknale kleebitud reklaami 3000 kr (191,73€) hüvitamist, milliste kohta kannatanu esitas hinnapakkumised erinevatelt hankijatelt. Kohus leiab, et Nugise ja Aleksandrovi süülisest käitumise tagajärjel võib see kahju olla tekkinud juriidilisele isikule OÜ N, mille juhatuse liiga A L on, kuid mitte füüsilisele isikule. Samas juriidiline isik OÜ N ei ole kriminaalmenetlusse kaasatud kannatanuna. KrMS § 2631 lg 2 kohaselt jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides tsiviilhagi on esitatud, ei ole kriminaalasjas kannatanu. Seega ei ole võimalik menetlusväliste isikute tsiviilnõudeid läbi vaadata ja KrMS § 310 lg 3 alusel tuleb A L poolt esitatud nõue OÜ N kahjude osas jätta läbi vaatamata. Siinjuures kohus selgitab, et juriidilisel isikul on hagi võimalik esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid Kaks kanepitaime, mis on võetud asitõendina kriminaalasja juurde ja saadetud ekspertiisi, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Võileivakarp, millest leiti neli minigripp kilekotti valget värvi pulbriga kogukaaluga 432 grammi; sangadega kilekott, ja selle sees minigripp kilekott; kaks lennupiletite ümbrist kõnekaartide tühjade alustega, neli paberilehte numbrite ja nimedega, 6 Elion’i taksofonikaarti ja paberitükk ETS ja number; relva optiline sihik; kanepiseemnete pakend;valuutavahetuse tšekid 2 tükki ja paber kirjete ja numbritega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tunnistajana E A poolt 13.08.2009.a. ülekuulamise käigus politseile välja antud metallist toru, s.o. relvataoline ese tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutuse relvakollektsiooni, Asitõend – tulirelv Remington jätta KrMS § § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusse relvakollektsiooni. Rebitud äärtega jooneline paberileht, millel nimed ja telefoninumbrid, mis on pakendatud ümbrikusse, pitseeritud ja märgistatud „Pakend nr 6” jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalaasja juurde. Mobiiltelefon NOKIA 1112 IMEI-ga 353648013732002, milles kõnekaart „Diil” on menetluse käigus tagastatud Lembit Semjonovile. 29 1-11-9229 Asitõend – 1 padrun, mis on saadetud ekspertiisi (17.07.2009.a.) on ekspertiisi käigus hävinenud. Lahustuva kohvi Indian Instant Coffee metallkarp kolme padruniga, mis on pakendatud karpi ja märgistatud „Pakend nr 4”, on võetud asitõendina kriminaalasja nr 09250100774 juurde ja saadetud ekspertiisi, on ekspertiisi käigus hävinenud. Asitõend – mootorsaag Husqvarna on tagastatud K M, tühjad õllepudelid pappkastis on samuti tagastatud K M. Menetluskulud KrMS § 173 lg 2 alusel hüvitab menetluskulud kohustatud isik kohtu määratud ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel tuleb välja mõista riigi tuludesse sundraha Riivo Nugiselt I astme kuriteo eest 695,05 €, Lembit Semjonovilt 695,05 €, Tarmo Veepalult 695,05 €, Anatoli Zubovilt II astme kuriteo eest 417,03 € ja samuti Ardi Aleksandrovilt 417,03 €. Sisse tuleb nõuda KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel riigi tuludesse kriminaaltoimiku materjalist kaistjatele koopiate tegemise kulud Riivo Nugiselt 43,83 €, Lembit Semjonovilt 43,83 €, Tarmo Veepalult 0,45 €, Anatoli Zubovilt 0,45 € ja Ardi Aleksandrovilt 0,45 €. Väljamõistmisele riigi tuludesse kuuluvad ekspertiisidega seonduvad kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi: - narkootilise aine ekspertiis ekspertiisiakt nr AN-817-09/3283 kogumaksumusega (2416 krooni) 154,41 € solidaarselt R. Nugiselt ja L. Semjonovilt - tulirelvaekspertiis ekspertiisiakt nr TB-158-09/3417 kogumaksumusega (980 krooni) 62,63 € R. Nugiselt, - tulirelvaekspertiis ekspertiisimäärus nr TB-143-09/3017 62,63 € R. Nugiselt ja L. Semjonovilt kogumaksumusega (980 krooni) - isiku kohtuarstlik ekspertiis isiku ekspertiisiakt nr 15 11.03.2009.a. kogumaksumusega (2875 krooni) 183,75 € R. Nugiselt Kulutused narkootilise aine ekspertiisile ekspertiisiakt nr AN-816-09/3281 kogumaksumusega (2114 krooni) 135.11 € ja DNA ekspertiisile ekspertiisiakt nr GE-0987-09/3282 kogumaksumusega (18 980 krooni) 1213.04 € jätta riigi kanda. Sisse nõuda KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel L. Semjonovilt, T. Veepalult ja A. Zubovilt solidaarselt riigi tuludesse kannatanu M kohtusse tulemise kulud summas 40,17 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb sisse nõuda tasu riigi õigusabi eest Anatoli Zubovilt 1208,04 € ja Lembit Semjonovilt 1208,04 €. Lembit Semjonovi kaitsja Ants Nõmmik ja Anatoli Zubovi kaitsja Rünno Roosmaa on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub kummalegi vandeadvokaadile tasumisele osalemise eest kohtueelses menetluses prokuratuuris 47,93 €, kohtuistungiks ettevalmistumise eest 191,73 €, kohtuistungitel osalemise eest 706,04 €, millisele summale 1006,70 € lisandub käibemaks 20%, s.o. 201,34 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 1208,04 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega on kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. 30 1-11-9229 Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik Anne Annus rahvakohtunik Reet Saksing rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2012.a kohtuotsuse resolutiivosa: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2011 otsus osas, millega loeti Riivo Nugisele mõistetud karistuse kandmise alguseks 8. märts 2011. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda Riivo Nugise karistuse kandmise alguseks 24. jaanuar 2011. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustus 01.08.2012.a Riigikohtu määrusega. 31
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.