Obsah (6)

§ 184§ 347§ 348§ 424§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-14113 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlu

§ 184

lg 2 p 1,2, § 392 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust,

§ 347

lg 1 – § 22 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 348

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust, ja

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 järgi mõisteti R.

Elenurmele liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes R. Elenurmele karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 30.03.2009 ja lõpp 27.03.2013. Viru Maakohtu 19.01.2012 määrusega jäeti R. Elenurm tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et R. Elenurm ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemad kuriteod on olnud peamiselt varavastased teise astme kuriteod, kuid teda on karistatud ka 28.02.2007 Harju Maakohtu poolt muuhulgas

§ 184lg 1 järgi.

Ka käesoleval ajal kannab R. Elenurm karistust muuhulgas narkokuriteo eest ja mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Narkootikumide tarvitamise eest on R. Elenurme väärteokorras karistatud 3-1 korral. Seoses sellega asus kohus seisukohale, et vabaduses võib R. Elenurm jätkata narkootikumide käitlemist ja sellega kaasnevaid ebaseaduslikke tegevusi, mis võivad omakorda viia uute kuritegudeni. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib kinnipeetav olla kõrgohtlik avalikkusele, kui omab kuritegeliku taustaga sõpru, kellel laseb end mõjutada. Vangistuse kandmise ajal ei ole R. Elenurm olnud seaduskuulekas, sest tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on ise nende rikkumiste kohta andnud kohtuistungil ennastõigustavaid ütlusi ja andnud kohtule mõista, et nende pärast ei peaks ta jääma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine ning leidis, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt toetavad vanemad ja sõber E.P. olid R. Elenurmel olemas juba enne vangistust, kuid nende olemasolu, samuti kindla elukoha olemasolu, ei takistanud kinnipeetaval uute kuritegude toimepanemist. Kohus tunnustas R. Elenurme, et ta on vanglas olles omandanud puidupingi töölise elukutse ja läbinud sotsiaalprogrammid „XXXX“ ning „XXXX“. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Elenurme kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Elenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esmalt leiab kaitsja, et kohus ei ole määruses arvestanud ega põhistanud kõiki

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Nii ei ole kohus ei ole piisavalt käsitlenud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kaitsja arvates on olulisim asjaolu siinkohal see, et R. Elenurm on kuriteod, mille eest ta karistust kannab, pannud toime üle kolme aasta tagasi. R. Elenurm tunnistab ja kahetseb toimepandud kuritegusid, tunnistab varasemas elus tehtud otsuseid ja valikuid ning lubab elada edaspidi seaduskuulekalt. Kaitsja arvates on vabaduskaotuslik karistus oma eesmärgi täitnud ja edaspidine vangistuse kandmine ei ole otstarbekas. Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvestanud ka süüdimõistetu isikut. Siinkohal on kaitsja arvates oluline, et uue kuriteo toimepanemise riski seisukohalt hinnatakse R. Elenurme ennetähtaegset vabastamist vangla poolt toetamisväärseks. Vangla psühholoog on arvamusel, et isik on vanglas olemisest oma õppetunnid saanud. Kriminaalhooldusametniku arvamuses on R. Elenurme poolt uue kuriteo toimepanemise riski hinnatud vabanemisel tema elukohast ja ümbruskonnast tulenevalt sisuliselt madalaks. Ka muus osas on arvamused R. Elenurme kohta tegelikult igati positiivsed, seda nii vangla kui kriminaalhooldusametniku poolt. Kohus ei ole nendega aga piisavalt arvestanud. Puutuvalt

§ 76

lg-s 3 sätestatud „varasema elukäigu ning käitumise karistuse kandmise ajal“ kohta märgib kaitsja, et R. Elenurme käitumine karistuse kandmise ajal on olnud üldjoontes hea, kuigi tal on esinenud mõningaid distsipliinirikkumisi (ta on kohtule selgitanud nende rikkumiste asjaolusid ning need ei ole olnud rasked) ning teda peetakse vangla poolt isikuks, keda on võimalik ennetähtaegselt vabastada. R. Elenurm on omandanud vanglas eriala ning läbinud mitmed sotsiaalprogrammid. -2- Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvestanud ka süüdimõistetu elutingimusi. Kaitsja märgib, et R. Elenurmel on vabanemisel olemas nii elu- kui töökoht, samuti head ja toetavad suhted lähedastega. Lisaks ei ole kohus arvestanud piisavalt tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaitsja osundab, et R. Elenurmel on head ja tihedad suhted lähedastega (ema ja isa). R. Elenurmel on vabanedes olemas töökoht, kuhu ta saab koheselt tööle asuda ning, arvestades tema poolt omandatud elukutset ning täiendõppe soovi, ei ole kahtlust selles, et ta hakkab teenima normaalset äraelamist ning rahaliste kohustuste täitmist võimaldavat töötasu. Seega on tagajärjed nii süüdimõistetule kui ühiskonnale R. Elenurme tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul ainult positiivsed. Kohus ei ole arvestanud piisavalt ka vangla poolt koostatud iseloomustust ning kriminaalhooldusametniku arvamust. Samuti ei ole kohus piisavalt arvestanud asjaoluga, et R. Elenurmel on karistusest kantud ¾, st enamus karistusajast. Kohtu poolt välja toodud narkootikumidega ning kuritegeliku taustaga sõpradega seonduv on kaitsja hinnangul võimalik lahendada vastavate lisakohustuste kehtestamisega käitumiskontrolli ajaks, kuid need asjaolud ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Vastupidi – ennetähtaegsel vabastamisel kehtestatav käitumiskontroll aitaks R. Elenurmel kohtu poolt välja toodud potentsiaalsete probleemidega toime tulla ning see aitaks kaasa R. Elenurme resotsialiseerumisele. Tähtaegsel vabanemisel R. Elenurmel taoline tugi puuduks. Kaitsja arvates ei ole kohus üldse arvestanud asjaoluga, et R. Elenurm on aktiivselt tegutsenud eesmärgiga teha endast kõik olenev uuesti vabadusse pääsemisel kuritegude toimepanemise ohu minimiseerimiseks. Kui varasemalt, so 20.04.2011, võis ennetähtaegne vabastamine olla mitteõigustatud, siis tänasel päeval on kaitsja hinnangul ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Elenurme vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on R. Elenurme puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb kohus järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Määruskaebuses on kaitsja leidnud, et kõige olulisem asjaolu kuriteo toimepanemise asjaolude hindamise juures on see, et R. Elenurm on kuriteod, mille eest ta karistust kannab, pannud toime üle kolme aasta tagasi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellesisuline kaitsja argument asjakohane. Esmalt rõhutab ringkonnakohus, et kuriteost möödunud aeg ei saa kuidagi loogiliselt olla asjaoluks, mis tingiks karistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist või millist asjaolu saaks kinnipeetava kasuks arvestada. Ringkonnakohus märgib, et kuigi R. Elenurm on süüdi mõistetud mitmetes kuritegudes, mis on toime pandud aastatel 2006 kuni 2009, arvestatakse R. Elenurme karistuse kandmise aega alates 30.03.
2. R. Elenurmele mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust, millest R. Elenurm -3- on käesolevaks ajaks ära kandnud veidi vähem kui 3 aastat vangistust. Seega on kuritegudest möödunud aeg kulunud R. Elenurme jaoks karistust kandes. Ringkonnakohus leiab, et R. Elenurme kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked, kuna muuhulgas on R. Elenurm toime pannud korduvalt narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suures koguses, kusjuures kuritegeliku käitumise eesmärgiks oli narkootilise aine – amfetamiin – toimetamine Soome Vabariiki. R. Elenurm on kaasaaitajana süüdi mõistetud ka narkootilise aine toimetamise eest üle riigipiiri, so Soome Vabariiki. Lisaks on R. Elenurm süüdi mõistetud juhilubade võltsimises ning võltsitud juhilubade kasutamises. Samuti kannab R. Elenurm karistust narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest.
3. Lisaks kuritegude toimepanemise asjaoludele ei võimalda ringkonnakohtu arvates R. Elenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka tema varasem elukäik. Nimelt on R. Elenurme korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda peamiselt varavastaste ja narkootiliste ainetega seotud kuritegude eest. Ka väärteokorras on R. Elenurme karistatud varavastaste ja narkootiliste ainetega seotud süütegude eest. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada asjaolule, et maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on R. Elenurme kuritegude eest karistatud ka välisriikides (tl 60–61). Karistusena toimepandud kuritegude eest on R. Elenurmele mõistetud nii tingimisi vangistust kui ka reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust. Sellest olenemata on R. Elenurm pannud toime uusi süütegusid, mis annab ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks R. Elenurm vabaduses käituda õiguskuulekalt.
4. Tulenevalt R. Elenurme toimepandud kuriteoliikidest, peab ringkonnakohus tema suhtes oluliseks riskifaktoriks tema majanduslikku seisundit. Nii on R. Elenurm varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, nagu ka raskemad kuriteod, mille eest R. Elenurm käesoleval ajal karistust kannab. Siinkohal osundab ringkonnakohus, et kuigi R. Elenurmel on vabaduses kindel töökoht ja seega ka püsiv sissetulek, on tal suures ulatuses tasumata nõudeid, so rohkem kui 2000 eurot. Ringkonnakohtu arvates võib R. Elenurme majanduslikku seisundit mõjutada ka narkootiliste ainete või alkoholi tarvitamine. Seega ringkonnakohus küll tunnustab R. Elenurme, et ta on motiveeritud loobuma nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamisest, kuid peab arvestatavaks, et R. Elenurmel võib vabaduses olla tagasilanguse perioode.
5. Lisaks takistab ringkonnakohtu hinnangul R. Elenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega ning leiab, et kui isik ei ole karistuse kandmise ajal range järelevalve tingimustes suutnud õiguspäraselt käituda, puudub alus olla veendunud, et vabaduses olukord muutuks ning isik suudaks järgida kehtivat õiguskorda. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaitsja väide, et R. Elenurme distsipliinirikkumised on kerged.
6. Ringkonnakohus möönab, et R. Elenurme suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, sh erinevate sotsiaalprogrammide läbimine, õppimine, vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, kuid leiab, et nimetatud asjaolud ei tingi käesoleval ajal R. Elenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema varasema elukäigu, kuriteo toimepanemise asjaolude, distsiplinaarkaristuse ja ärakantud karistusaja tõttu. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et vastavalt

§ 76

lg-le 3 tuleb kohtul hinnata nimetatud sättes toodud asjaolusid kogumis, sh nii positiivseid kui ka negatiivseid. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et R. Elenurme suhtes selliseid asjaolusid ei esine. -4- 7. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Elenurm tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Aarne Sarjas Mati Kartau -5- Paavo Randma