1-09-5622/160

1-09-5622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-5622 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maris Sommer’i kaitsja vandeadvokaat Rene Varul’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Maris Sommeri kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 08.11.2011 määrusega jäeti Maris Sommer talle Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. M. Sommer tunnistati süüdi Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti M. Sommeri liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 25.09.2008 ja lõpp 23.09.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 24.09.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leidis, et M. Sommeri tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Samas nähtub kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M. Sommer on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varem on teda karistatud narkokuritegude eest, kuid ta ei ole paranemise teele asunud ning katseajal pani taas toime uue esimese astme kuriteo. Käesoleval ajal kannab ta karistust esimese astme narkokuriteo eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Maakohus leidis, et seega võib oletada, et tingimuslik karistus ega käitumiskontroll ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust on kinnipeetaval olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohus leidis, et M. Sommeri puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu maakohtu arvates üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Maakohus märkis, et isikul oli kuriteo toimepanemise ajal töö- ja elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal kuritegu toime panna. Maakohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Karistusaja lõpuni on veel ligi kolm aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg. Eelnev kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki isiku kohanemiseks õiguskuuleka eluviisiga. Arvestades M. Sommeri poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, oli maakohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada M. Sommer vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtunud karistamise eesmärkidest – eesmärgist mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaitsja leiab, et M. Sommeri puhul on karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegusid kahetsenud ja need teod hukka mõistnud. M. Sommer kannab esmakordselt reaalset vanglakaristust ja on juba üle kolme aasta olnud kinnipeetav. Praegusel juhul puudub hea põhjendus, miks peaks teda veel edaspidigi vangis hoidma, kui senine vangistus on pannud aluse teadmisele, et M. Sommer võiks edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kaitsja leiab, et maakohus on määruses lähtunud vaid üldpreventiivsetest kaalutlustest, kuid jätnud tähelepanuta konkreetse isiku ja karistuse täitmise eesmärgid just M. Sommeri puhul. Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus lähtunud peaasjalikult kuriteo toimepanemise asjaoludest ja kinnipeetava varasemast, nn vanglaeelsest käitumisest, jättes muud ennetähtaegse vabastamise kriteeriumid tähelepanuta. Nõnda räägib kohus sellest, et M. Sommeril oli probleeme kriminaalhoolduse ja uimastitega just enne vangistust. Kaitsja leiab, et kohus on lähtunud ebaproportsionaalselt palju M. Sommeri käitumisest enne vanglat, mis on ühtlasi viinud KarS § 76 ebaõige kohaldamiseni. Ennetähtaegse vabastamise 2 regulatsiooni üks mõtteist ongi keskenduda mitte niivõrd minevikukäitumisele, kuivõrd ennustada käitumist tulevikus, väljaspool vanglat. Kaitsja palub ringkonnakohtul arvestada süüdimõistetu isikut, kes oli tegude toimepanemise ajal alles noor naisterahvas, tema eeskujulikku käitumist vanglas, vabaduses ootavat töökohta ja lähedaste toetust. M. Sommer on vanglas olles läbinud korduvalt sotsiaalprogrammi XXXX ning omandanud hariduse. Kaitsja ei pea põhjendatuks, et M. Sommer peaks jääma vanglasse, et läbida veel korduvalt sealseid sotsiaalprogramme. Kohus saab määrata M. Sommerile käitumiskontrolli ajal kohustuse sotsiaalprogrammides osalemiseks ning puudub mõistlik põhjendus, miks M. Sommer ei võiks läbida täiendavaid sotsiaalabiprogramme vabaduses olles. Veel leiab kaitsja, et maakohus ei ole arvestanud vangla iseloomustusega, kus teatakse M. Sommerit ja tema isikut kõige paremini. Nõnda on vangla toetanud M. Sommeri tingimisi ennetähtaegset vabanemist ega pea uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Samuti ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et alates 25.11.2010 on M. Sommer julgeolekukaalutlustel viibinud lukustatud kambris, mis tähendab seda, et tema karistuse kandmine on vaimselt raskem, kui teistel kinnipeetavatel. Seega on M. Sommeri puhul ilmselt ka karistuse eesmärgid saanud varem täidetud. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et õigusemõistmine, mille alla kuulub ka ennetähtaegse vabastamise üle otsustamine, peab olema sarnastel asjaoludel võrreldav. R.A., kes oli M. Sommeriga sama süüdistusega kohtu all, keda on varasemalt kriminaalkorras kümnel korral karistatud ja keda karistati samuti reaalse vangistusega, vabastati ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Sommeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel lähtub kohus üksnes konkreetset isikut iseloomustavatest asjaoludest ning kohtul puudub alus kõrvutada teda seejuures teiste kinnipeetavatega (käesoleval juhul R. A.), kelle vabastamist on kohus varasemalt võimalikuks pidanud. Ringkonnakohus möönab, et M. Sommeri käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – M. Sommer kahetseb toimepandud kuritegu, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, omandanud hariduse ning vabanedes on tal võimalik asuda tööle. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et M. Sommeri tingimisi vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Sommeri varasem elukäik ja toimepandud kuriteo raskus ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. M. Sommerit 3 on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo sooritas M. Sommer katseajal, mis muudab kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Tähelepanu väärib asjaolu, et M. Sommeril olid ka kuriteo toimepanemise ajal töö- ja elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei olnud piisavad, hoidmaks ära tema poolt kuriteo toimepanemist. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Seejuures ei ole kohus seotud vangla ega teiste ametiasutuste arvamustega. M. Sommeri puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et M. Sommeri puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo sooritanud isikut selleks esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtul on võimalik M. Sommeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist kaaluda ka edaspidi. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau