1-11-5813/24

1-11-5813 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5813 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik tunnistaja Aleksandr Konev’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning tunnistaja Aleksandr Konevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Maakohus tegi kindlaks, et kohtuistungile 03.02.2012 kell 10.00 jäi ilmumata tunnistaja Aleksandr Konev. Prokurör pidi korraldama nimetatud tunnistaja väljakutsumise kohtuistungile, kuid tunnistaja A. Konevi kutse rahvastikuregistrijärgselt aadressilt XXX , Narva tagastati Viru Ringkonnaprokuratuurile hoiutähtaja möödumisel. Prokurör vestles 17.01.2012 tunnistaja A. Koneviga telefonil XXXXXXX ja A. Konev kinnitas, et XXX , Narva on tema sissekirjutusjärgne elukoht, kuid ta seal ei ela, keeldudes oma tegelikku elukohta avaldamast ja lubades kohtuistungile mitte tulla. Prokurör saatis tunnistaja A. Konevi telefonile ka sõnumi, kohustades teda ilmuma kohtuistungile. Kuna kogutud informatsiooni põhjal oli alust arvata, et tunnistaja A. Konev hoidub kohtumenetlusest kõrvale, tegi prokurör kohtule taotluse kohaldada tema suhtes sundtoomist. Viru Maakohtu 03.02.2012 määrusega nr 1-11-5813 kohaldati tunnistaja A. Konevi suhtes sundtoomist Viru Maakohtu 14.02.2012 kohtuistungile kell 10.00 Rakvere kohtumajja Rohuaia
4. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond teatas 14.02.2012 kohtule, et A. Konevi suhtes ei õnnestunud kohaldada sundtoomist, kuna ta ei viibinud aadressil Narva linn XXX . Elukaaslase sõnul oli A. Konev viimati sellel aadressil nädal aega tagasi ja pärast seda pole tema A. Konevi näinud ning ei tea, kus ta viibida võib. Samuti puuduvad politseil andmed tema võimaliku elukoha kohta. 14.02.2012 kohtuistungil tegi prokurör kohtule taotluse kuulutada tunnistaja A. Konev tagaotsitavaks ning tema asukoha kindlakstegemisel kohaldada tema suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile 06.03.2012 kell 10.
5. Viru Maakohtu 14.02.2012 määrusega nr 111-5813 kuulutati tunnistaja A. Konev tagaotsitavaks. Tema tabamisel nähti ette kohaldada tema suhtes sundtoomist Viru Maakohtu kohtuistungile Rakvere kohtumajja Rohuaia 8 06.03.2012 kell 10.
6. Määruse täitmine tehti ülesandeks Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale. 06.03.2012 teatas Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Kriminaalbüroo Rakvere kriminaaltalitus kohtule, et tagaotsitava A. Konevi suhtes ei olnud võimalik kohaldada sundtoomist. Kontrolliti A. Konevi elukohta XXX , Narva. Ust keegi ei avanud, kuid naabrite sõnul pidi antud korter kuuluma A. Konevile, kes pidi seal käima vahetevahel. Prokurör loobus 06.03.2012 kohtuistungil tunnistaja A. Konevist kui oma tõendist, kuivõrd pika aja vältel ei ole olnud võimalik tema asukohta kindlaks teha ja teda kohtusse toimetada. Prokuröri hinnangul on ilmselge, et A. Konev hoidub pahatahtlikult kohtust kõrvale. Prokurör tegi kohtule taotluse A. Konevi trahvimiseks KrMS § 138 lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel, kuna ta ei ole kutsele ilmunud, ja määrata rahatrahviks 400 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil 06.03.2012 jätkuvalt tunnistaja A. Konevi kutsumist kohtuistungile, et oleks võimalik teda küsitleda. Kohtule politseist laekunud informatsioonist nähtub, et tunnistaja A. Konev viibib jätkuvalt Eesti Vabariigis, mistõttu on võimalik isiku asukoha tuvastamise järgselt tema sundtoomine. Kohtumenetluse kestel kogutud informatsiooni põhjal ei ole isik ilmunud kohtuistungile KrMS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta, hoidudes kohtumenetlusest kõrvale. Viru Maakohtu 06.03.2012 määrusega nr 1-11-5813 kohaldati tunnistaja A. Konevi suhtes veelkordselt sundtoomist Viru Maakohtu kohtuistungile Rakvere kohtumajja Rohuaia
7. Tunnistaja A. Konevi tabamisest ja tema kohtuistungile sundtoomise võimalikkusest pidi Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond kohut viivitamata informeerima. 29.03.2012 teatas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Kriminaalbüroo kohtule, et tunnistaja A. Konevi ei ole tabatud. Jätkuvalt on kontrollitud A. Konevi elukohta XXX , Narva. Naabrid ei ole A. Konevi viimasel ajal näinud. 27.03.2012 õnnestus Narva kriminaaltalituse vanemuurijal Olev Randmaal telefoni teel ühendust saada A. Koneviga, kes väitis, et tema ei ole saanud mingit kutset kohtusse ilmuda ning tema teab oma õigusi ja ei kavatsegi kohtusse tulla. A. Konev kasutab mobiiltelefoni numbriga XXXXXXX. Korduvalt on proovitud uuesti helistada antud numbrile, kuid kõnedele ei vastata. A. Konevile on mobiiltelefoni numbrile saadetud sõnum, et ta võtaks ühendust Rakvere kriminaaltalituse uurija Ain Roosimäega. Kohtuistungil 29.03.2012 enne kohtuvaidlust teatas kohus, et prokuröri 06.03.2012 taotluse lahendab kohus samal päeval, kui süüdistatava Jalmar Atsi suhtes tehakse kohtulahend. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu hinnangul leidis tuvastamist, et tunnistaja A. Konev hoidus tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale. Seejuures ei ilmnenud tunnistaja A. Konevi käitumises maakohtu 2 arvates ühtegi KrMS § 170 lg-s 2 sätestatud kutsutu ilmumata jäämise mõjuvat põhjust. A. Konevi kui antud kriminaalasjas olulise tunnistaja mitteilmumise tõttu oli kohus sunnitud kohtuistungi ainuüksi sellel põhjusel edasi lükkama. Maakohus leidis, et prokuröri taotlus trahvida 03.02.2012 kell 10.00 toimunud kohtuistungile prokuröri kutsel ilmumata jäänud tunnistajat A. Konevi rahatrahviga 400 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest A. Konev on selgesõnaliselt öelnud, et ta ei kavatsegi kohtuistungile tulla, hoidudes tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale. Tõendatud ei ole, et A. Konev oleks jäänud ilmumata KrMS §-s 170 nimetatud mõjuval põhjusel. Maakohus nõustus prokuröriga A. Konevile määratava rahatrahvi suuruse osas. Prokurör vestles A. Koneviga 17.01.2012 telefonil XXXXXXX, hoiatades teda, et kohtuistungile tulek on kohustuslik, et see ei sõltu tema tahtest ja soovist, mispeale A. Konev pani telefoni ära. Seega ei ole olnud võimalik teha tunnistaja A. Konevile eelnevat trahvihoiatust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Konev, kes taotleb maakohtu määruse, millega tema suhtes kohaldati trahvi summas 400 eurot, tühistamist. A. Konev on seisukohal, et tema süüdistus tahtlikus kohtusse mitteilmumises on põhjendamatu ning prokuratuur ja politsei on täitnud oma ametikohustusi pealiskaudselt. A. Konev märgib, et peamiseks tõendiks, mida maakohus on arvestanud, on prokuröri ja politseiametniku kõne ning SMS telefonile nr XXXXXXX . Samas väidab ta, et nimetatud telefoninumber ei ole tema põhinumber ning see on jäänud talle endisest töökohast. Oma isiklikeks kõnedeks kasutab A. Konev erinevaid SIM-kaartidega soetatud telefone. A. Konev ei ole harjunud igat telefoni endaga kaasas kandma või enda kõrval hoidma. Telefonid võivad olla samaaegselt ka erinevates kohtades. Samuti ei ole A. Konev harjunud uurima igat laekunud kõnet või SMS-i. A. Konevi telefone võib kasutada ka tema isa A.K. (XX a), kellel on aga probleeme kuulmisega. Samuti on tal rasked tervisehäired ja ta võib sageli käituda ebaadekvaatselt. Isa, vastates telefonikõnele, ei suuda ühte või teist olukorda adekvaatselt hinnata ja võib kellegi teise kõnet või küsimust mitte edasi anda. A. Konev märgib, et prokurör S. Merilo ja politseiametnik O. Randmaa ei esitanud kohtule salvestust, millest võinuks järeldada, et kõneleti nimelt tema, mitte tema isaga. Seega on nimetatud asjaolu, millele maakohus on oma määruses peamiselt tuginenud, tõendamata. A. Konev lisab, et määruses viidatakse korduvalt aadressile XXX Narva, kus ta on kirjas omanikuna. Samas võis kinnistusraamatu andmebaasist näha, et talle kuulub ka 1/2 korteriomandist aadressil XXX , kus ta oli võrdõiguslik kaasomanik oma isa A. K. Oma osa korteriomandist kinkis isa talle 08.02.2012 notariaalselt vormistatud lepingu alusel. Nimetatud fakt tõendab veel kord, et A. Konev elas tavalist elu, hoidumata kõrvale või varjamata end kohtu eest. Viimasel ajal viibib A. Konev isa raske haiguse tõttu pidevalt aadressil XXX , liikudes samas kinnistute vahel aadressidel XXX ning XXX. Enne haigestumist tegeles nende kinnistutega A. Konevi isa iseseisvalt. A. Konev elas eraldi aadressil XXX . See fakt, et politsei vestles tema elukaaslasega, on A. Konevi väitel täielik vale, kuna mingit elukaaslast tema elus ei ole. A. Konev leiab, et see väide tõendab vaid seda, et tema süüdistus kohtust tahtlikus kõrvalehoidumises on välja mõeldud. Kohtumääruses puuduvad andmed väljamõeldud elukaaslase kohta. A. Konev märgib, et oli kõnesolevas asjas tunnistaja ning kohtuistungist kõrvalehoidumiseks puudus tal mistahes tagamõte või motiiv. Veel märgib A. Konev, et rahvaloendaja loendas teda 23.02.2012 aadressil XXX ilma mingite probleemideta. See asjaolu kinnitab A. Konevi arvates veel kord, et tema tagaotsimiseks rakendatud meetmed olid ebaefektiivsed. Tõhusa ja süsteemse töö puudumine isikute tagaotsimisel võib iga isiku kahtlusaluseks muuta. A. Konev lisab, et ta kuulutati tagaotsitavaks 06.03.
8. Sellekohane info laekus tema endise töökoha – XXXX – töötajate elektroonsetele aadressidele alles 29.03.
9. A. Konevi jaoks on arusaamatu, mis takistas politseitöötajatel 23 päeva jooksul sellest teatada, sest alates 06.03.2012 oli neil piisavalt aega tekkinud probleemi lahendamiseks. A. Konev on seisukohal, et kui politsei oleks teda 3 õigeaegselt, s.o 06.03.2012 taga otsima asunud, siis kolleegid XXXX oleksid talle sellest teatanud ja ta oleks olnud kohtusaalis edukalt üle kuulatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KrMS § 138 lg 1 sätestab, et menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal algatusel kohtumääruse alusel või kohaldab talle kuni viis päeva aresti.
11. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt esinevad seaduses sätestatud alused tunnistaja A. Konevi trahvimiseks. Nii on tuvastamist leidnud, et tunnistaja A. Konev, olles teadlik kohtuistungist, ei ilmunud 03.02.2012 toimunud istungile. Ehkki tunnistajale ei õnnestunud tema rahvastikujärgsel aadressil XXX kirjalikku kutset kätte toimetada, vestles prokurör 17.01.2012 tunnistajaga telefoni teel. Vestluses prokuröriga avaldas A. Konev, et kuigi XXX on tema sissekirjutusjärgne elukoht, ta seal ei ela. Samas keeldus A. Konev avaldama oma tegelikku elukohta, keeldudes ühtlasi kohtuistungile ilmumast. Prokurör saatis A. Konevi telefoninumbrile ka sõnumi, kohustades teda kohtuistungile ilmuma.
12. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kutse kättetoimetamisele kirjaliku vormi nõuet ning kutse on võimalik isikule kätte toimetada ka telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu (KrMS § 164 lg 1). Seega ei pidanud prokuratuur tingimata saatma A. Konevile kirjalikku kutset, vaid võis kutse edastada ka telefoni teel. Eelnevast lähtuvalt on asjakohatud A. Konevi etteheited, mille kohaselt ei teinud uurimisasutus piisavalt pingutusi tema tegeliku elukoha kindlakstegemiseks – A. Konevile oli kohtuistungi toimumisest telefoni teel teada antud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Konev on määruskaebuses esitanud versiooni, mille kohaselt võis prokurör telefoni teel vestelda hoopis tema isaga, kelle nimi on samuti A. Konev, ei ole ta telefonivestlust prokuröriga ega sõnumi saamist sisuliselt eitanud. A. Konevi määruskaebuses esitatud selgitused on ringkonnakohtu hinnangul oletuslikud ning paljasõnalised, mis annab aluse arvata, et need on esitatud eneseõigustuseks, et vabaneda trahvi maksmise kohustusest.
13. Kirjeldatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega, mille kohaselt hoidus tunnistaja A. Konev tahtlikult kohtuistungile ilmumisest kõrvale. Tunnistaja käitumises ei ilmne ühtegi KrMS § 170 lg-s 2 sätestatud kutsutu ilmumata jäämise mõjuvat põhjust, mis annaks aluse määratud rahatrahvi tühistamiseks.
14. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Konevi määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus